Kutsehariduse arengutest a. alguse vaade. Andres Pung EKEÜ seminar Narva,

Praegune olukord 1 Praeguse arengukava viimane aasta Palju asju on õnnestunud teostada ja ellu viia – kindlasti kordades rohkem kui eelmisest kavast Mõningad asjad jäävad ka tegemata Arengukava on meie kõigi arengukava, mitte üksnes HTM-i või tema allasutuste oma! Paljud indikaatorites sätestatud tasemed jäävad siiski saavutamata

Praegune olukord 2 Koolide autonoomia ja vastutus on oluliselt tõusnud Kas koolid on suutnud suuremat vabadust, aga ka suuremat vastutust realiseerida? Väga erinev tase erinevates koolides Tööd on kõigil tasanditel palju tehtud On loodud rohkelt eeldusi muutusteks Samas tõelist läbimurret kutsehariduse arengutes pole siiski veel toimunud

Kutsehariduse positsioon ühiskonnas Positsioon endiselt kahetine: –Ettevõtluse ja töömaailma pool hindab ja väärtustab kutseõpet –Poliitikud ja ühiskond laiemalt ei väärtusta (kuigi nihkeid paremusele on!) –Haridusavalikkus samuti tähtsustab selgelt rohkem üld- ja kõrgharidust Pole poliitilist tahet saavutada mõistlikku tasakaalu erinevate haridustasemete ja – liikide vahel

Kutseõppe kvaliteet – võtmeküsimus ka lähiaastateks Sõltub tema kõigi komponentide kvaliteedist Oluline on kutsehariduse kompleksne, tasakaalustatud arendamine: –ERF investeeringud –ESF maine ja sisu arendamise programmid –Kvaliteedi tagamise süsteemide käivitamine Kui me siis ka ei saavuta läbimurret, ei saavuta me seda kunagi Kvaliteedist ja kaasaegsusest sõltub otseselt kutseõppe atraktiivsus ja imago

Kutseõppe kättesaadavus 1 Kutseõpe peab olema kättesaadav väga erinevatele sihtrühmadele Pidevalt suurenevad mittetraditsioonilised sihtrühmad ja vähenevad traditsioonilised Üha selgemalt kujuneb välja kaks äärmust: –Mahajääjad, üldharidusest väljalangejad, erivajadustega inimesed, riskirühmad, madala kvalifikatsiooniga töötajad –Tipptasemel spetsialistid, kes vajavad kõrgprofessionaalset täiendust

Kutseõppe kättesaadavus 2 Esimeste puhul oluline kutseõppe kaasav, sotsialiseeriv roll Nendega tulevad koolid paremini toime Teise sihtgrupi puhul oluline tipptaseme olemasolu, arengute eesliinile jõudmine Sellist koolitust suudavad kahjuks pakkuda veel vähesed koolid Kutseõppe üks põhiküsimusi lähiajal – kuidas muuta õpe reaalsele nõudlusele vastavaks

Nõudlusest lähtuv kutseõpe 1 Ka see on kõige otsesemalt sobiliku kutseõppe kättesaadavuse küsimus Eriti aktuaalne viimaste arengute ja “äratundmiste” kontekstis Odava tööjõuga riigi seisusest arenenud majandusega riikide hulka Liiga palju on meil inimesi valdkondades, kus toodetakse vähe lisaväärtust Põhiküsimus meile: kuidas kutseharidus saaks panustada uutesse arengutesse?

Nõudlusest lähtuv kutseõpe 2 Me peame hakkama jõuliselt kaasa lööma riigile vajalikes arengutes Tööjõuturu turvaline paindlikkus, majanduse ümberstruktureerimise vajadus – viimaste nädalate põhilised märksõnad Reaalsetest vajadustest lähtuv tööalane täiendus- ja ümberõpe – tõsine proovikivi meie koolidele

Nõudlusest lähtuv kutseõpe 3 Ei saa välistada kiirete muudatuste vajadust ka muus kutseõppe korralduses: –Lisaõppe võimaluste laialdane rakendamine ja seostamine põhiõppega –Tulevikuoskuste väljaselgitamine ja integreerimine õppetöösse –Erinevate kvalifikatsioonide kombineerimise võimaldamine –Esmase ja täienduskoolituse selge eristamise lõpetamine

Kutseõpetajad Õpetajad: –Põhiteadmisi ja –oskusi valdavad õpetajad –Tipptasemel oma ala profid, ka kõrgetasemelises täiendusõppes toime tulevad õpetajad Muutuste liidrid Tippspetsialistid õpetajateks! –Nad vajavad metoodilist tuge Kust neid võtta? Kuidas motiveerida?

Kutseõpetajad ettevõtlusest Innovatsioonile orienteeritud ettevõtete ja kutseõppeasutuste koostöö Konkurentsisituatsioonist koostöösituatsiooni Tippspetsialistide koolitamine koostöös (kasutades ka programmide võimalusi), keda saab kasutada ka tipptaset nõudvas koolituses Arendus- ja koolitusprojektide teostamine koostöös, kaasates ka koolide kutseõpetajaid

Läbimurde võimalikkus Läbimurre raske, aga võimalik Eeldab hästi toimivat koostööd Kindlasti ei õnnestu tipptasemel koolituse väljaarendamine kõigis koolides ja kõigis valdkondades Tipptasemel koolituse teostamine vajab erirahastamist 16,1% ja 65,8% - avaliku sektori hariduskulud inimese kohta ja osakaaluna SKP-st Eestis võrdluses EL-i viie parima riigiga