Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Rahvastik ja asustus.
Advertisements

PETS, 13 märts, 2015, Pärnu Peep Mühls, ERK RK Tallinn Vanalinn, PHF.
Eesti haridus Euroopa võrdluspildis Mati Heidmets Pärnu,
Arengu-uuringud ja arenguhindamine 9. Arenguabi Mati Heidmets 2013 sügissemester.
Gert Krehov Tartu Hiie Kool
Rahvusvaheline turundus. Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku,
Jaak Jaagus Tartu ülikooli geograafia osakond
1 Education at a Glance 2015 Soumaya Maghnouj Estonia Release date: 24 November 2015.
BIOTEHNOLOOGIABIOTEHNOLOOGIA. Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse.
II Международный творческий конкурс для педагогов "Занимательные головоломки" Ребусы для детей «Музыкальные инструменты» Составила: Овчарова О.Н. Музыкальный.
MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi konverteerimisprojektid
„Disaini arendus rõivaste suuremahuliseks tootmiseks“
Majanduse struktuur Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid
HAPLOBLOKID Reedik Mägi
Snapshots on Estonian economic development and innovation potential
Miks doc-formaadis fail ei ole hea?
Eesti pärast eurot Tsentrifuugist magnetiks
Supporting youth in Estonian Unemployment Insurance Fund
Vahelduvvool & Pooljuhid
Millised on Cherry õnnestumised ja kasvuraskused?
Õpiobjekt: ÕPIME KELLA
Paljukultuurilise Eesti ilu ja valu
Talendid – Tuleviku Targa Immigrandi värbamist mõjutab …? Imre Mürk
Rahvastiku paiknemine ja tihedus
Maailma rahvaarv Koostaja: Ülle Liiber
Marie Under
Eesti Perinatoloogia Seltsi konverents detsember 2010, Tartu
ESENER: Eesti positsioon uuringus
Koostaja: Vaike Rootsmaa
Ilm. Ilmakaardid. Ilmaelementide mõõtmine.
Ameerika Ühendriigid (The United States of America)
10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009
Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus
Ühiskonna jätkusuutlikkus
TEADUSLIK UURIMISMEETOD
Funded by the Erasmus+ Programme of the European Union
majandusteooria dotsent
Mere ja reljeefi mõju kliimale
Üleeuroopaline töötervishoiu ja tööohutuse alane arvamusküsitlus
Elurikkus loodusvaatluste andmebaasis
Ajateenijate ja reservväelaste sotsiaalmajanduslik profiil.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Ettevõtluse Instituut
Statistikaamet – infoteenuse pakkuja
Lääne-Eesti turismiprojektid
Õhu liikumine ja tuuled
Ränded Koostaja: Ülle Liiber Pakistani põgenikud joogivee järjekorras
Arvud tulevikuks: 20 aastat säästvat arengut Euroopas?
Eurotekstide tõlkimise köögipoolest
Imbi Eesmets Tallinna Hoolekande Keskus
Attitudes of Estonian inhabitants in relation to gender-based violence and human trafficking 2016 Jaanika Hämmal Research Expert, Emor
Mandrid ja ookeanid. Koostaja: Reet Tuisk.
MAAGAASIST Tiit Kullerkupp AS Eesti Gaas Juhatuse esimees
2005. aasta aruanne uimastiprobleemide olukorrast Euroopas
Perekonnavormid ja –mudelid tänapäeva Eestis
Hariduse põhiprobleemid: pilk kõrvalt ja pilk haridussüsteemi seest
Inimgeograafia alused ja linnamaastikud
populatsiooni substruktuur
Juhtumianalüüs 1 “Restruktureerimise ennetamine”
Anname teadushuvile võimaluse! Ettevõtte vaade
(Pilve)varia Ennustamine Määramine Ohtlikud liigid Meenutame loengut
Muutused tööturul Euroopa Liiduga liitumisel
Inimarengu aruanded 2006 ja 2007: sõnumid Eestile ja Tallinnale
Päikesekiirguse jaotumine ja aastaajad
Eesti tööjõu-uuring (ETU) 2015
Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine – mis saab pärast taotluse esitamist? Mariann Sirgmets Tallinn.
Kunstimuuseumid Kadi Kriit.
Mussoonid.
Läänemere eripära Koostaja: Reet Tuisk
Eesti Geograafiaõpetajate Ühingu sügiskool 2017
Presentation transcript:

Eesti rahvastiku ränded ja rahvuslik koosseis Koostaja: Ene Saar 2011 Foto. Tallinna lennujaam. http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2010/04/TallinnaLennujaam.jpg Foto. Pääsuke. http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pics/lind6.gif

Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Siseränne Välisränne Riikidevaheline Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu. Riigisisene elukoha vahetus: kolimine maalt linna; linnast maale; linnadevaheline; maalt maale.

Eesti siseränne Liigutakse suuremate linnade lähiümbrusesse. Kõige enam kaotavad rahvastikku maakondade äärealade omavalitsus-üksused, kust lahkutakse suurematesse linnadesse, eriti Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Linnade elanikud liiguvad linnade tagamaale arvukamalt, kui toimub sisseränne linnadesse. Mis linnade tagamaade vallad kasvad kiirest? Kus on rahvastiku kahanemine eriti suur? Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21

Tallinna rände tagamaad, 2000-2009 Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21

Miks Tallinna rahvaarv kasvab?

Eesti sisse- ja väljaränne, 2004-2010 Rändesaldo on olnud negatiivne alates 1990ndatest alates; on negatiivne Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaaga; on positiivne Läti, Leedu ja SRÜ riikidega (Venemaa, Ukraina, Valgevene). Väljarändajad on enim 20-29-aastased noored. Millised muutused on toimunud sisse- ja väljarändes? Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/ Rannala, H. Registreeritud ränne aastal 200-2009. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/helerin-rannala-registreeritud-ranne-aastail-20002009

Euroopa riikide rändesaldo, 2000-2009 Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21 Fotot:http://mihkelkybar.files.wordpress.com/2010/07/tiskasvanutekoolituskeskuskaubanduskeskuses.jpg Fotot: Cambridge http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2010/12/21/1292963895015/Cambridge-University-grad-007.jpg

Välisrändesaldo maakonniti, 2000-2009 Võrdle maakondade välisrännet. Helerin Rannala, Alis Tammur. Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv statistikaameti andmetel. 2010. http://www.stat.ee/artiklid-21

Ränne Tõuketegurid Tõmbetegurid parem töö- ja elukeskkond kõrgemad palgad mitmekesisemad tingimused sarnane kultuurikeskkond ja keel suhteliselt lähedal hea ühendus , madalam arengutase madalad palgad tööpuudus vähesed võimalused eneseteostusvõimaluste otsimine Nimeta veel tegureid, miks Eestist rännatakse Soome. Soome kaart http://europa.eu/abc/maps/members/finland_en.htm Eesti kaart. http://y.delfi.ee/norm/116541/5691744_ybBlFp.jpeg

Eesti-Soome rände põhjused I periood 1990. aastad Ingerisoomlaste tagasipöördumine (valdavalt perekonnad, suur osakaal lastel) Abielu soomlasega (87% naised) Parem töö ja suurem sissetulek (väike mõjutegur) II periood 2000. aastad töö ja sissetulekutega seotud põhjused on pooltel rändajatel väljaränne perega seotud põhjustel (elukaaslasega kaasa minemine, elukaaslasele järgnemine, Soome abiellumine jne). Anniste, K. Eestlste väljaränne Soome. https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/poliitika-analuusid-ja-uuringud/tarkade-otsuste-fondi-noorteadlaste-alameetme/TOF_Projekti_uuringu_kokkuvote-Anniste.pdf

Eesti-Soome ränne, 1991-2009 Miks soomlased asuvad Eestisse elama? Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/tiit-tammaru-vljarnne-soome-ja-eestisse-tagasirnde-kavatsused Foto. http://leht.aripaev.ee/leht/3596/uudis8.gif

Eestist pärit inimest arv Soomes, 1991-2009 Vaata interaktiivselt rändekaardilt: Eesti peamised sisse ja rände suunad. http://migrationsmap.net/#/EST/departures või http://peoplemov.in/ Allikas: Finnish immigration Service, 2011 Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/tiit-tammaru-vljarnne-soome-ja-eestisse-tagasirnde-kavatsused

Eestlased Soomes Valdavalt on väljarändajad nooremas tööeas. Tööd ja sissetulekut toovad peamise põhjusena 47% meestest. Perega seotud põhjused on mõjutanud 43% naistest. Kõige enam on väljarännanud kutseharidusega põhi- kui keskharidusega inimesi (46%). Kõrgharidusega inimeste osakaal on 15%. 35% väljarändajatest on oskustöölised. Miks 11-20 aasta vanuste meeste osakaal on väga suur? Tammaru, T. Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirände kavatsused. http://www.slideshare.net/Statistikaamet/tiit-tammaru-vljarnne-soome-ja-eestisse-tagasirnde-kavatsused

Kuidas on muutunud Eesti rahvaarv ja rahvuslik koosseis 1897-2010? Selgita toimunud muutusi. Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/

Vähemusrahvuste muutused 1897-2000 1897.a. olid kaks kõige suuremat vähemusrahvust venelased (4%) ja sakslased (3,7%) 1922.a. oli venelaste osatahtsus 8,2% (suurenemine lisandunud territooriumilt), sakslasi 1,7%, rootslasi ja juute oli alla 1%. 1959.a. arvukaim vähemusrühm oli venelased (20%), soomlased (1,4%) ja uued vähemusrahvused ukrainlased (1,3%) ning valgevenelased (1%). 1989.a. nõukogude aja immigratsiooni tulemusel oli venelasi 30,3%, ukrainlasi 3,1% ja valgevenelasi 1,8%. 2000.a. venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi 1,3%. Allikas: Tiit, E.-M. Eesti rahvastik Viis põlvkonda ja kümme loendust.Statistikaamet 2011 http://www.stat.ee/58383?highlight=rahvaloendus

Eesti rahvuslik koosseis, 1959-2010 Millised muutused on toimunud rahvuslikus koosseisus? Allikas: Statistikaamet http://www.stat.ee/

Eestlaste osatähtsus maakondades, 1.jaan.2008 Mis maakondades on eestlaste osakaal üle 95 %? Miks Ida-Virumaal on eestlaste osakaal alla 20%? Milliseid probleeme toob kaasa Ida- Virumaal eestlaste väike osakaal? Kaart. Statistikaamet. http://www.stat.ee/29847