Tomuaga mo na akoakoga agai ki na fuainumela ma faiga tonu

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Ma.
Advertisements

Kū-iok Le̍k-tāi-chì (I) Tē saⁿ chiuⁿ
E na loloma sa kaci ko Jisu, Kacivi keda kece; E na katuba sa wawa ko Koya, Waraki keda kece.
The Last Supper Maundy Thursday Service. Opening Himene No8 (He Aroha Nou E Ihu) He aroha nou, e Ihu, tenei ra i kitea ai: Tiakina hoki matou i te roa.
He mihi puta noa mō tō karaihe (Some basic ways of addressing your class in Māori) Rārangi kaupapa (Table of contents) * He kupu, ā, he kīwaha puta noa.
Tagata lauiloa o Samoa Setema 2011: Presenter: Maria Sao.
Fa’afeiloa’i. Partners Kanesa o le ‘Auga O le Fa’a’autama.
Fa’afeiloa’I. Partners Kanesa o le ‘Auga O le Fa’a’autama.
Tanielu 9.  Si’osi’omaga o le Tusi Na tusia e Tanielu lenei tusi a o faaaunuua o ia i le malo faapauau o Papelonia, i le taimi o le tafeaga a le nuu.
Click on each of us to hear our sounds.
Motu o Samoa E lua motu lauiloa o Samoa, o Upolu ma Savai’i. I le ogatotonu o Savai’i ma Upolu e iai ni motu laiti se lua ua igoa ia Manono ma Apolima.
Si’osi’omaga o le Tusi Si’osi’omaga o le Tusi Na tusia e Tanielu lenei tusi a o faaaunuua o ia i le malo faapauau o Papelonia, i le taimi o le tafeaga.
2009 Niuatoputapu Tsunami Video Interview for Sharing Lessons of the Disaster Hiroshi Inoue 1, Masaharu Ando 2, Anau Fonokalafi 2 and Rennie Vaiomo'unga.
Matu? Toga?. A e peitai, ou te faaali atu ia te oe le mea ua tusia i le Tusi e faamaoni. Ua leai foi se tasi e fesoasoani mai ia te a’u i na mea, ua na.
* Tanielu 4. Si’osi’omaga o le Tusi Si’osi’omaga o le Tusi Na tusia e Tanielu lenei tusi a o faaaunuua o ia i le malo faapauau o Papelonia, i le taimi.
New Zealand By Bailey Campbell. This is me in New Zealand when I was 3.
Taimalieutu Kiwi Tamasese
Katakana ア - A A Stands for…. Ah cute boy イ - i i stands for…. Capital cursive i - I.
Steve and the CPSC 311ers Singing a Song Steve Doesn’t Know In a Language Steve Doesn’t Know (Sounds Like a Metaphor for CPSC 311) Lyrics by Junoh Lee.
Japanese Writing Systems Part 1: HIRAGANA (HEE-RAH-GAH-NAH)
Body parts. Japanesepicturemeaning a ta ma ka ta hi za a shi me mi ku chi ha na to and (join nouns) Body parts song A ta ma, ka ta, hi za to a shi a ta.
Talofa lava, Malo e lelei, Kia orana, Fakalofa lahi atu, Taloha ni, Ni sa bula.
HIRAGANA by number of strokes Images from:
Whanau Hui 15 o Here-turi-Koka, 2011 Wahanga 3. Nga Kaupapa Korero Te Tari Arotake – ERO Tahuna-a-Rua, Wahanga 3..pehea te koke Wharangi Ipurangi/Panui.
Daily Activities Hayleigh Davis. Personal Hygiene  Helu ulu: brush hair  Vali vali mata: put on makeup  Tui vala: get dressed  Tele va’a: shave legs.
Hi my name is Casper, I'm filling in for Angel. Oooooohh my name is Stinky I'm filling in for Aaliyah.
Trilingual Mass – Lord have Mercy
Ata marie koutou!! Peaceful morning everyone Today's Place
Any unanswered questions you have about Nga whanaketanga
E te Atua Āwhinatia ahau ki te āta noho I tēnei rā Kia mārie, kia ngāwari noa Kia whakawhirinaki ahau Ki tōu kaha nui I runga i te whakapono, i te whakaaio.
Hello Key Or-ra Kia Ora. Good Morning More ren na Morena.
ma mu mi mo me pe pi pa pu po si sa so.
MA. ME MI MO MU MÁ MÉ MÍ MÓ MŮ LA LE LI.
Note: Please view in slide show mode
Build your own posters! Feel free to use the templates here to build your own posters Read the notes below each slide for more information choose a layout:
All about me, myself and I
Vaega 2: Kikilaga lautele ki te tuhiga igoa
Teachers in Kura Kaupapa And Total Immersion classrooms
Te Tiriti o Waitangi.
Na Te Reremoana Sofa I rangahaua
2016 Tokelau Census of Population and Dwellings
A Tohunga would perform a karakia
“Pea ne taki atu ia ki tu’a ‘a, ‘one pehe, hanga hakeni kihe langi, ‘o lau ‘ae ngaahi fetu’u, ‘okapau teke fa’a lau ia: pea ne pehe kiate ia, ‘e tatau.
Vaega 5 Ofiha o Fuainumela Fakamaumau a Tokelau
Vaega 4: Fakaaogaga o na fuainumela i na faiga tonu
Te Whakaaro Whakarearea 1
Workshop Tutorial 13 Akuhata 2015
MASS THE SAME BUT DIFFERENT Adolfa gets ready for Mass.
Ka ta ka na カタカナ  1 These tennis courts were surrounded by apartment buildings. Hitting a ball made quite a loud noise. In Japan in many schools.
TOKELAU Margaret Pedro
The Unauthorised Updated Version of the History of
O LE LAGI SOIFUA MAUTINOA
Hymn – ‘Eiki ko e ‘ofa ‘a’au Veesi 1 ‘Eiki ko e ‘ofa ‘a’au, Ko e moana loloto, Pea ngalo hifo ki ai, ‘Eku ngaahi angahia, Pea kuo ‘ufi’ufi ‘Eku kovi.
TOTONGI VAI & VEVE ‘Koe TOTONGI TOTONU ‘oku MALAVA ‘O FK-HOKO LELEI AI ‘AE FATONGIA MA’AE KAKAI NUKU’ALOFA URBAN DEVELOPMENT SECTOR PROJECT II December.
Tokelau update, 2 November 2018
Hymn – Sipi Na’e He. Hymn – Sipi Na’e He Ilonga ha taha e fie moui , ilonga a ia tene loto ke tui Veesi 1 Ilonga ha taha e fie moui , ilonga a ia.
ROTORUA SEPTEMBER 18th – 20th
and bi-culturalism, and the pursuit of highly advanced collaboration
Kia Ngana Strive.
Lesson: Greetings/あいさつ
TOKELAU Margaret Pedro
Year 7/8 Syndicate Assembly
Te Whakaaro Tūhonohono
KO E NGAAHI FILI ‘OKU TA FAI.
Te Hononga pātui i raro o Te Tiriti o Waitangi He Kōrerorero
He mea waihanga mō tētahi kaupapa a Te Tāhuhu o te Mātauranga.
Te Pakanga Tuatahi O Te Ao (WW1)
He Whakaaturanga mā te Kaiako
Tēnei au This takutaku is traditionally used for the acquisition of knowledge and recalls the journey of Tane to collect the 3 baskets of knowledge. Monday,
Kākau ʻia na Kapa Palakiko
Presentation transcript:

Tomuaga mo na akoakoga agai ki na fuainumela ma faiga tonu Tuhiga Igoa Tokelau 2016 Tomuaga mo na akoakoga agai ki na fuainumela ma faiga tonu Vaega 1 Atafu (6 Me), Nukunonu (7 Me), Fakaofo (8 Me), ma Apia (11 Me 2017)

Hui o te kauhaga Ofiha o Fuainumela Fakamaumau o Tokelau Jaap Jasperse Mafa Mativa-Fonua Ofiha o Fuainumela Fakamaumau o Niuhila Michael Berry Teresa Evans-Turner

Kaufaigaluega ite Ofiha o Fuainumela Fakamaumau o Tokelau: Kele Lui ko ia te Fakauluulu ki ei te Kauhaga o Fuainumela Fakamaumau o Tokelau (loto tonu); Hoa Faufautua o Fuainumela fakamaumau Jaap (iapi) Jasperse (Taumatau); Ofiha Fuainumela fakamaumau Mafa Mativa-Fonua (Agavale)

Kaufaigaluega o Niuhila mo Fuainumela fakamaumau: Avril Macfarlane (L), Sophie Davies (loto tonu), Teresa Evans-Turner ma Mike Berry (x2: i Apia kako heki kamata te tuhiga igoa, ma tea ta i Atafu ina fakatalanoaga ma na nuku ia Me 2017)

Ko te kaufaigaluega lauaitele mo te Tuhiga igoa a Tokelau mai te vaega o Fuainumela Fakamaumau o Niuhila i Ueligitone

Tokelau ma te StatsNZ Ko te Ofiha o Fuainumela fakamaumau o Niuhila(StatsNZ) na talohagagia ke tuku mai e ia he takitakiga ma lagolago ki na tuhiga igoa a Tokelau 2006 ma te 2011 ma te 2016 Malo o Tokelau Ofiha o te Va ki Fafo a Niuhila (MFAT) Na galulue vavalalata te StatsNZ ma Tokelau i te peleniga, pulega, fakatinoga, tapenaga ke mafai ke tuku atu o na fakamatalaga, ma te fakalauiloga Tino fakafaigaluega e Tokelau i te 2011-2014 ma te 2014-2016 ma ko i fakaauau pea lava tenei lagolago

Pogai Ke toe tuku atu kia te koutou na maua mai ai na fakamatalaga Ke faufautua na vaega tau fuainumela fakamaumau Galulue ma kilatou e fai tonu, ma keli loloto atili ki loto o na fakamatalaga ki na ikuga o te Tuhiga igoa a Tokelau Ke lahi atu te aoga o na tupe fakafano a te malo ki te tuhiga igoa

Na vaega e kikila ki ei Vaega 1– he fakatomuaga agai ki na fuainumela E fakamaopoopo vehea E fakalauiloa vehea Fuainumela faigofie Vaega 2 – katoaga o te tuhiga igoa E vehea te fakatinoga Ko ai te na aofia Hea te na tupu ki na ikuga

Na vaega e kikila ki ei Vaega 3 – katoaga o na fuainumela o te tuhiga igoa E uiga ki Tokelau Kalafa ma na laulau fakamatalaga E maua i fea na fakamatalaga Vaega 4 – fakaaogaga o na fuainumela i na faiga tonu Auala e fakatino ai te akoakoga Tulaga o te olaga i Tokelau ma Niuhila

Na vaega e kikila ki ei Vaega 5 – Ofiha o Fuainumela Fakamaumau a te Malo o Tokelau Ko ai kimatou ma na galuega kua peleni ke fakatino i na tauhaga ka hohoko mai E fakafehokotaki vehea kimatou

Tomuaga agai ki na Fuainumela Fakamaumau Vaega 1

Na vaega e kikila ki ei Ko ni a na fuainumela fakamaumau Aihea e fakaaoga ai ni fuainumela fakamaumau E fakamaopoopo vehea na fuainumela fakamaumau E fakalauiloa vehea na fuainumela fakamaumau

Ko ni a na fuainumela fakamaumau? Ko te haienihi o na fuainumela fakamaumau Ko te haienihi e gafa ma te fakamaopoopoga, fakavahegaga, iloiloga, fakauigaga ona fakamatalaga tau fuainumela pe ni fakamaumauga foki. Ko matou nei e galulue i na mea tau fuainumela aloakia i te ’ Fakamaopoopoga o na fakamatalaga, ma te fakalauiloga e te Malo o Tokelau E fakaauau pea, kae e he mo he taimi e fokotahi oioti.

Aihea te fakaaoga ai na fuainumela fakamaumau? Tuku atu ni fakamatalaga ke fehoahoani ki te faiga o ni tonu e fakavae ki ni fakamatalaga hako Fua ai ni mea i he taimi, ma fakaali mai ai na huiga mai teia taimi ki teia taimi Fehoahoani ke kitea ai ma onoono na huiga Fehoahoani ke mafai ai ke tau tali atu ki na fakalapotopotoga e tuku maia na tupe ma tagata lautele Ko te fatu tulimanu ia o he faiga malo lelei

E fakamaopoopo vehea na fuainumela fakamaumau? E tolu ia vaega lalahi Tuhiga Igoa E aofia uma ai ia tagata; Taugata, tuai ma e he ia mafaia oi gafa ma na fakamatalaga faigata Hakilikiliga E kikila oioti ki he vaega o te aofaki o tagata; E mahani lava oi taugofie, kae e faigata ke fakatino i Tokelau Fakamaumauga i na galuega fakatino Fakamatalaga e mahani fakamaopoopo i luga ona galuega mahani ft fakamaumauga tau tupe, aofaki o te tuau e kaumai ki Tokelau; Kafai e lelei te faiga ma te taukikilaga, e lelei na fakamatalaga e maua mai ai ma taugofie

Fekuikuifakiga

Fakapaleniga o na fuainumela fakamaumau aloakia Lave: Manakoga: Fakaauauga mai teia taimi ki teia taimi Talafeagai mo na aho nei Fakafita ki tagata Manakoga tau fakamatalaga Kikila he fakaitu kau Tau tali mai Manakoga tau pulega Manakoga tau fuainumela fakamaumau Hako katoatoa Taimi Malu puipuia Mafai ke maua na fuainumela fakamaumau

Otaota ki loto, otaota ki fafo He famahino Igilihi na fai ta na matakupu agai ki na fuainumela fakamaumau o Initia: Ko te malo nae fofou lahi lele ke fakamaopoopo na fuainumela fakamaumau. Nae fakamaopoopo e kilatou,fai a latou hakilikiliga e lahi ki ei ina auala o te numela ke mafai ke tuku atu ai ki te lauaitele. Kae ehe mafai ke puli ai ko na fakamatalaga ienei ma na ata nae maua mai I he tino leoleo na fakamolemole lahi mo ienei fakamauamauga. Sir Josiah Stamp

E fakalauiloa vehea e kimatou na fuianumela fakamaumau Kupu Laulau fakamatalaga Kalafa Kotokotoga faka fuainumela fakamaumau

E fakalauiloa vehea e kimatou na fuianumela fakamaumau: Kupu I te 18 Oketopa 2016, e toka 1,285 ia tino nae i luga o Tokelau. Ko te fuainumela tenei e aofia uma lele ai na tino nae i luga o Tokelau ite po o te Tuhiga igoa,fakatahi ai ma na tino ahiahi mai fafo. Ko na tino nae i fafo o Tokelau i te po o te tuhiga igoa e he aofia i loto o te fuainumela tenei.

De jure usually resident population Increase or decrease(-) 2011-2016 E fakalauiloa vehea e kimatou na fuianumela fakamaumau: Laulau fakamatalaga Atoll of usual residence De jure usually resident population Increase or decrease(-) 2011-2016 2011 2016 Number Percent Atafu 482 519 37 7.7 Fakaofo 490 484 -6 -1.2 Nukunonu 397 448 51 12.8 Samoa 42 48 6 14.3 Total 1,411 1,499 88 6.2

E fakalauiloa vehea e kimatou na fuianumela: Kalafa

Ko ai tenei?

Ko te matua kia Florence Nightingale i te 1858

Ko te kau fitafita i te havaliga e taku ko te Napolean i te 1812 na takitaki ai ia Charles Joseph Minard (1869)

E fakalauiloa vehea e kimatou na fuianumela fakamaumau Kotokotoga faka fuainumela fakamaumau Pito taigole Pito maualuga Kehekehega = Pito maualuga – Pito taigole Pito ki loto tonu = fuainumela I ‘lot tonu’ e vaelua ai na fakamaumauga ki ni vaega e lua Fuainumela takalahi = ko te fuainumela pito takalahi Numela takalahi = ko te numela ia i loto o ni akilikiliga pe ni fakamaumauga e maua ki ei te paleni mai te numela pito ki luga ma te numela pito ki lalo

Fakamatalaga o na fuainumela fakamaumau Pahene (%) = he vaega eo te aofakiga Huiga kite pahene = e fua ai na huiga mai te ia taimi ki te ia taimi Numela o kilatou na tali mai = pe toka fia kilatou na mafai ke tali mai ki he fehili