Raplamaa Partnerluskogu suveseminar

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Delivering the message: innovation in external communication Liisi Uder and Thea Teinemaa, National Audit Office of Estonia IX EUROSAI Congress 18 June.
Advertisements

KÕHURÄÄKIJA (ehk seniks, kuni seedite). Tarkvara patentimine on juba täna võimalik Peeter Marvet, kodanik.
ET Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Kolmas ühtekuuluvusaruanne veebruar 2004 Vastastikune lähenemine, konkurentsivõime ja koostöö.
Pekka Harju-Autti Senior Adviser Min. of Env’t, Finland Project financing in Life+
Eesti osalus Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) CERN - üks teaduse infrastruktuuri teekaardile kantud 20 objektist TÜ, KBFI, TTÜ, Tartu Teaduspargi.
Estonian transport policy Estonian transport policy Peeter Tiks Economic Development Division Ministry of Economic Affairs and Communications
Arengu-uuringud ja arenguhindamine 9. Arenguabi Mati Heidmets 2013 sügissemester.
This project is funded by the EUAnd implemented by a consortium led by MWH Legal Framework Õiguslik raamistik Seminars for auditors and financial managers/accountants.
Java ja.NET Framework programmide kompileerimine masinkoodi Siim Karus.
Eve Marima Riigi raamatupidamise üldeeskiri Tegevuskulud.
Piima tootmise hügieeninõuded Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad.
EL Läänemere piirkonna strateegiast Jüri Rute Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Peadirektoraat 1. juuni 2010.
Turu segmentimine.
SÄÄSTEV METSAMAJANDUS
Kutsehariduse arengutest a. alguse vaade. Andres Pung EKEÜ seminar Narva,
Projektijuhtimise kutsetunnistuse infopäev
EDASISED TEGEVUSED Meenutades sihtide seadmist …
Seminars for auditors and financial managers/accountants
Tuul või põlevkivi Aprill 2010.
Euroraha Mis? Miks? Kes? Kellele? Kuidas?
IKT-taristu – eeldus ja võimalused
ANDMEBAASIDE MONITOORIMINE
Õpiobjekt: ÕPIME KELLA
Kohalik omavalitsus ettevõtluse arendajana – võimalused ja hindamine Anu Laas sotsioloog, ettevõtluskonsultant Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Euroinfokeskus.
Erinevad rahastamisvõimalused EL-i keskkonnas
Strateegiline inimvara juhtimine välisriikide sisejulgeolekuasutustes
Sisekaitseakadeemia koostööseminar tööandjatega Tööandja ootused
Biomassi termokeemiline muundamine 8. Biosüsi
Programm Euroopa Noored
Ülevaade Eesti liitumisest Rahvusvahelise Valuutafondi Andmelevi Täiendatud Eristandardiga (Special Data Dissemination Standard Plus ̶ SDDS.
Tallinna elanike tervisekäitumise mõjutamine
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Funded by the Erasmus+ Programme of the European Union
Oma tarbeks toodetud seemne Soomes
TAASTUVENERGIA LAHENDUSED
Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika tulevikust
Tallinna piirkonna liikuvuskava 2035 koostamine
Projekti elluviimise kõige toredam osa!
Jüri Elken & Maria Habicht kasutatud BONUS EEIG materjale
Lääne-Eesti turismiprojektid
ELUKESTVA ÕPPE PROGRAMM COMENIUS SEKTORPROGRAMM
EL KONKURENTSIVÕIME MAAILMAS
Maaelu ja põllumajandus Euroopa Liidus
Statistikanõukogu töö põhimõtted ja töökord
Rakenduskavade hindamise tulemuste tutvustus Tauno Olju Projektijuht Ernst & Young For information on applying this template onto existing presentations,
Euroopa Liidu Läänemere Strateegia
Euroopa teadusruum ja Eesti
Mare Hallop Kilingi-Nõmme Gümnaasium
TAI strateegia, tõukefondid ja raamprogramm
ANDMEBAASIDE MONITOORIMINE
Juhtumianalüüs 1 “Restruktureerimise ennetamine”
Anname teadushuvile võimaluse! Ettevõtte vaade
Energiasäästu kompetentsikeskus ja BEEN projekti näidisprojekt
Alvar Soesoo TTÜ professor
LIFE programmi olulisusest Eestis
Õiguskord kui osa innovatsioonisüsteemist
LIFE Kliimameetmete allprogramm
Silja Sorgus 6.Oktoober 2010 Võru
Inimarengu aruanded 2006 ja 2007: sõnumid Eestile ja Tallinnale
Sotsiaal- ja humanitaarteadused
Lapse psühhosotsiaalne areng
Päikesekiirguse jaotumine ja aastaajad
Riskid IT süsteemihoolduse alamprojektiga seonduvalt REL 2011
Täiskasvanuhariduse hetkeseis
EL teadus- ja arendusprogrammidesse läbi tehnoloogiaplatvormide
TARTU TEADUSPARGIST I Loodud aastal 1992 Sihtasutuse asutajateks Tartu linn, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Füüsika Instituut, Tartu Maavalitsus Esimene.
Euroopa Liit.
Erasmus+ Haridus Koolitus Noored Sport WELCOME TO ERASMUS+
"NOORTE SOTSIAALNE KAASATUS"
Restruktureerimise ennetamine ja juhtimine – Eesti seminar
Presentation transcript:

Raplamaa Partnerluskogu suveseminar Leaderi hetkeseis ja tuleviku plaanid 14. juuni 2011 Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskus, maaeluvõrgustik

Leaderi eesmärk Eesti maaelu arengukava 2007–2013 Leader meetme üldeesmärk on kohaliku algatuse edendamine Kohalike ressursside kasutamine Partnerluse ja koostöö soodustamine

TÄNA - hõlmab Leader 99,99% Eesti maapiirkonnast Tegevusgruppide arv: 26 Tegevusgruppide liikmete arv: 1 554 avalik sektor 13 % ettevõtjad 37 % mittetulundussektor 50 % Leader piirkonna elanike arv: 504 363 Leader piirkonna suurus: 42 827 km² Tootsi, Kohtla-Nõmme ja Vändra alev

2009. a. jaanuaris kuulutasid tegevusgrupid välja esimesed projektitaotluste vastuvõtuajad Maaelu arengukava 2007-2013 Leader meetme raames on seisuga 10. juuni 2011 heakskiidetud 3 247 projekti, kogusummas 31,8 miljonit eurot (496,8 miljonit krooni) Lõpetatud projektide arv: 1 291 (40%)

Leader meetme taotluste dünaamika 2009-2011 Allikas: PRIA ja maaeluvõrgustiku üksus 2010 2011 juuni alguse seisuga Tegevusgruppide poolt vastuvõetud taotluste arv 1 963 2 641 - Tegevusgruppide poolt strateegiale vastavuse kinnituse saanud taotluste arv 1 280 77% 1 765 66% PRIA-s heakskiidetud taotluste arv 1032 1 744 471

Leader meede MAK telgede lõikes 2009-2011 Allikas: PRIA ja maaeluvõrgustiku üksus (PRIA-s heakskiidetud taotlused) 2009 2010 2011 juuni alguse seisuga 1. telg – põllu-majanduse ja metsanduse konkurentsivõime 24 projekti 2% 52 projekti 4% 8 projekti 3% 2. telg - keskkond 3. telg – maaelu mitmekesistamine 1 008 projekti 98% 1 678 projekti 96% 457 projekti 97%

Leader projektide 3. telje koodid 2009-2011 Allikas: PRIA ja maaeluvõrgustiku üksus (PRIA-s heakskiidetud taotlused) 2009 2010 2011 juuni alguse seisuga KOKKU projektide arv ja % 311 - põllumajandusettevõtete mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas; 12 13 7 32 312 - mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus 72 149 41 262 - 8% 313 - turismi soodustamine 87 196 324 - 10% 321 - põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale 73 114 27 214 - 7% 322 - külade uuendamine ja arendamine 652 1 071 287 2 010 - 64% 323 - maapiirkonna kultuuripärandi säilitamine 67 112 48 227 331 – 3. teljega seotud koolitused 25 9 46 341 – kogukonna arendamine 33 3

Taotluste esitamine PRIAsse veebruar 2009 – aprill 2011 Allikas: PRIA ja maaeluvõrgustiku üksus (PRIA-s heakskiidetud taotlused)

Maaelu arengu poliitika tulevik Maaelu arengu poliitika osas Euroopa Komisjon väga revolutsioonilisi muudatusi ei kavanda Planeeritavalt säilib senine ühistel eesmärkidel ja etteantud meetmetel põhinev programmeerimine Senised 3 telge asenduvad 6 prioriteediga

Euroopa 2020 ja maaelu arengu poliitika Kaasav majanduskasv: Kohalike võimaluste kasutamine, maa-majanduse mitme-kesistamine ning kohalike turgude arendamine ning töökohad Põllumajanduse ümberkorraldamisega kaasnevad alternatiivsed võimalused Tark majanduskasv: Uuenduste, oskuste omandamise, “rohelise” tehnoloogia arendamise ja teadussaavutuste kasutuselevõtmise toetamine Stiimulid sotsiaalseks uuenduseks Maaelu areng Jätkusuutlik majanduskasv: Ressursitõhususe suurendamine ja avalikud hüved Kasvuhoonegaaside vähendamine, CO2 ja bio-energia kasutamise arendamine Säästev maakorraldus ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine / vähenemise peatamine This slide shows in BROAD TERMS how RD policy is / can be relevant to the priorities of Europe 2020 (the bullet points don’t actually refer to individual MEASURES) 10 10

Prioriteedid (1) 1. Teadmussiire põllumajanduses ja metsanduses Inimkapital ning põllu- ja metsamajanduse võrgustikud Innovatsioon, põllu- ja metsamajanduse teadmiste baas Sidemete tugevdamine põllumajanduse & metsanduse / teadus- ja arendustegevuse vahel 2. Konkurentsivõime ja põllumajandustootjate elujõulisus Eesseisvad struktuuriprobleemid seoses talumajapidamiste ümberkorraldamisega (restruktureerimisega) Generatsioonide vahetumine põllumajanduses 11

Prioriteedid (2) 3. Toidukettide organisatsioonid (toiduahel), riskijuhtimine põllumajanduses Esmatootjate osatähtsuse suurendamine ja integreerimine kettides Põllumajandustootjate riskide maandamise toetamine 4. Põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide säilitamine ning tugevdamine Bioloogiline mitmekesisus / maastikud Veekvaliteet Mulla kvaliteet CO2

Prioriteedid (3) 5. Ressursside efektiivne kasutamine & põllumajandus ja toidu-, ning metsasektoris üleminek keskkonnasõbralikule majandamisele Vesi ja energia Taastuvenergia põllumajandusest ja metsamajandamisest Emissioonide vähendamine põllumajandusest 6. Töökohtade potentsiaali kasutamine ja maapiirkondade areng Mitmekesistamine & töökohtade loomine Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamise Maapiirkonna arendamine kohaliku tasandil (kohalik areng)

Ühine strateegiline raamistik Poliitikate sidususe parandamiseks on erinevatele poliitikatele kavas koostada ühine strateegiline raamistik Leaderi osas on suund avada võimalus teiste fondide kasutamiseks

Leader jätkub! Leader on oluline maaelu arengu meetod ja jätkub tuleval perioodil – ütles Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu volinik Dacian Ciolos oma avakõnes selle aasta jaanuaril … kuid tulevikusuunad ei ole veel kõigis oma detailides välja töötatud, st on eelkõige üldisel tasandil väljatoodud

Leader piirkonna strateegia Liikmeriik valib need piirkonnad tegevusgruppideks, mis on valmis kujundama ja rakendama oma strateegiat Audiitorite Koda on leidnud, et mitte kõik strateegiad ei ole piisavalt tugevad Strateegiaid tuleb siduda ka piirkonna üldiste arengustrateegiatega Oluliseks on kohalike võimaluste kasutamist

Seisukohad Leaderi parandamiseks: täpsemalt määratleda ülesannete jaotus korraldusasutuse, makseasutuse ja Leader tegevusgrupi vahel parandada seiret ja kontrolli ning suurendada kohalike tegevusgruppide kaasamist selles anda rohkem vabadust valida projekte, mis vastavad piirkonna arengustrateegiale suurem rõhk piirkonna arendamisele ja administratiivse võimekuse tõstmisele erasektori osaluse suurendamine partnerluses tõhustada rahvusvahelist koostööd suurem sünergia erinevate fondide vahel

Planeeritav AJAKAVA 2011.a. – Euroopa Komisjoni poolt õigusaktide eelnõud (juuni lõpuks eelarve, oktoobris maaelu poliitika kohta, sh ka Leader) 2012.a. – läbirääkimised liikmeriikide ja Euroopa Parlamendiga 2013.a. – programmide väljatöötamine liikmesriikides

Leader tegevusgruppide arv Leader aastast 1991 Leader-algatused Leader tegevusgruppide arv ELi rahastamine Leader I (1991-1993) pilootprojekt maaelu arendamiseks / URBAN I 217 0,4 miljardit EUR Leader II (1994-1999) eraldi pilootprogramm maaelu arendamiseks / URBAN II 906 1,7 miljardit EUR Leader+ (2000 -2006) eraldi programm maaelu arendamiseks / uutel liikmeriikidel riiklike arengukavade kooseisus – Leader-tüüpi meede 893 2,1 miljardit EUR Leader meede (2007-2013) Maaelu arengu programmide koosseisus, maaelupoliitika elluviimiseks / kalanduspiirkondade areng EKF kooseisus üle 2 200 5,4 miljardit EUR

Tänud tähelepanu eest!