Biomassi termokeemiline muundamine 8. Biosüsi PhD Siim Link
Terra Preta Amazonasest on pärit nn tume pinnas, mida kutsutakse Terra Preta’ks (must muld - ingl. k. dark earth), ja mis on rikas toit- ja orgaaniliste ainete poolest. http://marajoara.com/files/Neves_et_al_-_Terra_Preta.pdf
Biosüsi Biosüsi (ing. k. – biochar) on bioloogilisest materjalist valmistatud süsi. Biosütt kasutati indiaanlaste poolt mulla viljakuse tõstmiseks (terra preta).
Mõju pinnasele ja keskkonnale Mitmed uuringud on näidanud biosöe potentsiaali toimida pinnaseparandajana, st ta hoiab pinnases kauem vett ja suurendab toitainete viibeaega Biosöe lisamisega pinnasesse viiakse osa süsinikku ringlusest välja vähendades CO2 kogust biosöe lisamisega pinnasesse vähenevad CH4 ja N2O heide pinnasest õhku. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bf/Terra_Preta.jpg
Tootmine Tänapäeval on biosöe tootmise peamiseks tehnoloogiaks pürolüüs vähem kasutatakse gaasistamisel järele jäävat sütt ning kolmas võimalus biosöe tootmiseks on hüdrotermiline karboniseerimine. Pürolüüsi korral on tegemist aeglase pürolüüsiga (üleskuumutuskiirused paarkümmend kraadi minutis) temperatuuridel 200-650 °C.
Kvaliteedinõuded Biosöele on kehtestatud erinevaid kvaliteedinõuded: EBC – European Biochar Certificate IBI – International Biochar Initiative
Erinevus bio-ja hüdrosöe vahel Need soovituslikud nõuded on kehtestatud biosöe kohta, aga mitte hüdrosöe kohta. Hüdrosüsi ja biosüsi on erinevate omadustega. Võrreldes biosöega, mille ph on 7-9, on hüdrosöe pH 3-5. Samuti on hüdrosöe H/C ja O/C suhe suurem Hüdrosöe struktuur ei ole nii stabiilne kui on biosöel ja seetõttu on hüdrosöe eluiga pinnases eeldatavalt väiksem kui biosöe oma. Vastupidiselt aga on hüdrosöel võime rohkem siduda toitaineid. Wiedner K, et al., Chemical evaluation of chars produced by thermochemical conversion (gasification, pyrolysis and hydrothermal carbonization) of agro-industrial biomass on a commercial scale, Biomass and Bioenergy (2013), http://dx.doi.org/10.1016/j.biombioe.2013.08.026
Biosüsi vs konventsionaalsed väetised Biosöega on võimalik asendada lämmastikväetiseid ja enamik väetisi on toodetud fossiilsete kütuste baasil. Kui vajadus fossiilsete kütuste baasil toodetud väetiste järele väheneb, väheneb ka CO2 heide nende tootmisel. Lämmastikväetiste tootmisel emiteeritakse õhku ka N2O (dilämmastikoksiid ehk naerugaas), mis on samuti kasvuhoonegaas ja 310 korda tugevam võrreldes CO2-ga. Lisaks õhuheitmete vähenemisele alaneks ka vee saastumine nitraatidega. Seega on biosöe kasutamisel pinnaselisandina mitmeid keskkonnakaitselisi eeliseid tavapäraste väetiste kasutamisega.