Arvutiõpetus, 2. loeng: Operatsioonisüsteemid. Internet. 1. Mis on ja mida teeb operatsioonisüsteem? 2. Operatsioonisüsteemid DOS, Unix: failinimed, käsud. Töö käsurealt. 3. Graafilised töökeskkonnad ja graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemid (Norton Commander, Windows 3.x, 95 etc). 4. Tähtsamad internetiteenused. 5. Oma veebilehe koostamine.
Kirjandus V. Leping, M. Kaseorg Informaatika I. TÜ kirjastus 1996. – DOS, Windows J. Pihlau Infotehnoloogia I. AS "Külim" 1997. 8. peatükk - operatsioonisüsteemid Maurice J. Bach The design of the UNIX operating system. Prentice-Hall, 1986
Huvitavaid linke http://www.osdata.com/ - erinevate operatsioonisüsteemide võrdlus (inglise k.) http://www.ibs.ee/ibs/net/abs/ – ülevaade Unix’ist, sobib ka algajale (eesti k.) http://linux.ee/ – MTÜ Eesti Linux
Mis on operatsioonisüsteem? 1. loengus oli juttu tarkvara jaotusest baastarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Operatsioonisüsteem – kõige fundamentaalsem baastarkvara. Operatsioonisüsteemi põhifunktsioonid: liides kasutaja ja riistvara vahel ning rakendusprogrammide ja riistvara vahel; arvutiressursside haldamine, optimiseerimine, kaitsmine
Operatsioonisüsteemi ülesanded Põhiülesandeks on luua töökeskkond rakendusprogrammidele. Luua programmide jaoks lihtne unifitseeritud liides suhtlemiseks riistvaraga. OS moodustab vahekihi, mille sisse peidetakse riistvaraga suhtlemise keerukus. Hallata riistvara, tagades komponentidevahelise koostöö Luua võimalused erinevate tegevuste samaaegseks toimumiseks Tagada erinevates õigustes kasutajate töötamise võimalused süsteemis.
Operatsioonisüsteemi ülesanded (2) Luua vahendid programmide omavahelise koostöö korraldamiseks Tagada ressursside korrektne ühiskasutus Põhiressursid aeg ruum edastus OSi poolt loodud ressursid failid pordid (programmide vaheliseks suhtlemiseks) postkastid
Arvutisüsteemi kihid:
Arvutisüsteemi kihid ja OS Arvutisüsteem = riistvara + sellel toimiv tarkvara Rangelt võttes moodustavad operatsioonisüsteemi ainult kaks kõige alumist kihti (opsüsteemi riistvarakiht ja opsüsteemi loogiline kiht). Tihti aga vaadeldakse operatsioonisüsteemi osana ka selle kasutajaliidest. Baastarkvaraks võib lugeda kõiki kihte peale kõige ülemise – rakendusprogrammide.
Opsüsteemi riistvarakiht: sõnapikkus Protsessori sõnapikkusest (tänapäeval 32 või 64 bitti) sõltub võimaliku aadressruumi ning töömälu (RAM) ja välismälu (ketaste) suurus. Ka opsüsteemil on oma sõnapikkus. Sellest olenevalt võidakse programmide jooksutamisel riistvara enam või vähem efektiivselt ära kasutada. Praktilisest seisukohast: mida suuremal sõna-pikkusel põhineb opsüsteem, seda paremini suudab ta toime tulla suuremahuliste graafika-, andmebaasi- jm. operatsioonidega. Suurem osa tänapäeva opsüsteeme on kohanemas 64-bitise riistvaraga.
Opsüsteemi riistvarakiht: mitmeprotsessilisus (multitasking) Multitegumsüsteem <multitasking system> on OS, mis võimaldab mitme tegevuse samaaegset käigushoidmist. Mitmekasutajasüsteem <multiuser system> on OS, mis võimaldab mitmel kasutajal süsteemi ressursside kasutamist. Igal kasutajal on omad õigused. Tavaliselt on mitmekasutajsüsteemides olemas üks eriõigustes kasutaja (superuser, administrator, root, system), kellele õiguste piirangud ei kehti.
Programm vs. protsess Programm – hulk arvutikäske + andmed, mis asuvad väljakutset oodates mingil andmekandjal. Protsess – üks programmi täitmise sessioon. Näide: 10 inimesel võib olla masinas tekstitöötlusprotsess programmiga emacs, aga serverarvuti kõvakettal on ainult üks koopia programmist emacs.
Opsüsteemi loogiline kiht Failisüsteemid: HFS (=hierarhiline, Mac), NFS (=Network File System, Unix, Linux jt.), UFS (Unix’i versioonid), AFS (AIX, HP-UX), FAT (DOS), VFAT (Win95), FAT32 (Win98), NTFS (WinNT)
Operatsioonisüsteem MS-DOS MS-DOS=MicroSoft Disk Operating System personaalarvutite jaoks välja töötatud spetsiaalne ketaste juhtimisprogramm; kasutatakse IBM PC-de ja nendega ühilduvate personaalarvutite jaoks; põhifunktsioon – üle vaadata kõik ketastega sooritatavad tegevused – andmete lugemine ja kirjutamine, programmide operatiivmällu laadimine ja täitmine; vahendab arvuti riistvara ja kasutaja programme.
MS-DOS P õ h i m õ i s t e d Fail (file) - terviklik infokogum (programm, dokument, andmed jne). Faili nimi: nimi . laiend (1-8 sümbolit) (0-3 sümbolit) Failinimedes on lubatud ladina tähed, numbrid ja sümbolid _, $, @, ! NB! Failinimedes suur- ja väiketähed samaväärsed, keelatud kasutada tühikuid, samuti metasümboleid * ja ?
MS-DOS: failinimed Näiteid: KIRI.TXT COMMAND.COM PROG1.PAS ARTIKKEL Reserveeritud laiendid: COM, EXE - programmifailidel; BAT - käsufailidel; SYS - süsteemsetel failidel.
MS-DOS: failinimed Uutele failidele ei saa anda nimesid, mis on DOSis juba kasutusel seadmenimedena (PRN – printer, CON – konsool (kuvar või klaviatuur), LPT1, LPT2 – paralleelpordid, COM1, COM2, COM3 - järjestikpordid). Seadmenimesid saab kasutada DOSi käskudes failinimedena.
MS-DOS Näiteid (käsk COPY): 1. Faili väljatrükk: COPY avaldus.txt PRN 2. Klaviatuurilt teksti sisestamine faili: COPY CON autoexec.bat Programmi- ja käsufaile saab DOS-i käsurealt käivitada, selleks tuleb sisestada vaid faili nimi. Näiteks käsk WP käivitab tekstitoimeti Word Perfect.
MS-DOS Metasümbolite (*,?) abil saab viidata failide grupile: *.TXT - kõik failid laiendiga TXT ?IIL.DOC - failid SIIL.DOC, VIIL.DOC, KIIL.DOC jms. *.* - kõik failid
MS-DOS Kettaseadmete nimed: A:, B:, C:, D:, E: jne. Ketta kataloog (directory) - kettal salvestatud failide nimestik. Kataloogile nime andmisel kehtivad samad reeglid nagu failinime puhul. Kataloogide süsteem on puu: hierarhias kõige kõrgemal asub juur- e. põhikataloog (root directory), alumistel tasemetel on alamkataloogid (subdirectory).
Operatsioonisüsteem Unix Kõik järgmised opsüsteemid on tegelikult ka Unixi variandid: AIX, BSD (=Berkeley Software Distribution), Digital Unix (or DUnix), FreeBSD, GNU Hurd, HP-UX, IRIX, Linux, Mac OS X, Mac OS X Server, NetBSD, NeXT, NeXTSTEP, OpenBSD, OpenSTEP, Pyramid, Rhapsody, SCO, Solaris, SunOS, ULTRIX
Operatsioonisüsteem Unix Unixi põhiomadused Palju kasutajaid (multi-user) Palju protsesse (multitasking) Konfigureeritav iga kasutaja jaoks eraldi Erinevad käsuinterpretaatorid (shell) - sh, csh, tcsh, ksh, zsh, ... Hierarhiline failisüsteem: juur- e. põhikataloog (root directory) ja alamkataloogid (subdirectory). Faili nimi - lubatud kasutada suur- ja väiketähti (mis on erinevad) Kataloogi nimi moodustatakse niisamuti nagu faili nimi. Rikkalikult tekstitöötlusvahendeid Arenenud vahendid tööks võrgus
Unix: kasutajad Eriõigused - süsteemi administraator (superkasutaja) - root Kasutajad jagatud rühmadesse, õigused kolmel tasemel: Kasutaja ise Teised samasse rühma kuuluvad kasutajad Kõik ülejäänud kasutajad Iga kasutaja jaoks tuleb määrata: Kasutajanimi (antud süsteemis unikaalne, soovitavalt ASCII väiketähed) Rühm(ad), millesse kasutaja kuulub Salasõna (kasutaja muudab selle kohe tunnuse saamisel) Algselt käivitatav käsuinterpretaator Kodukataloog (antud kasutajale kuuluv kataloog failisüsteemis) Muu administraatori määratav info (täisnimi, tel. jne.)
Kuidas Unixisse saada? Windows-arvutis olles saab Unix- või Linux-arvutisse sisse logida, kasutades terminaliprogrammi SSH Client, TeraTerm, PuTTY vm. Näide: Sisselogimine TÜ serverisse programmi SSH Client abil: File – Quick Connect Avanevas vormis täidate väljad: Host name: math.ut.ee User name: Teie kasutajatunnus TÜ serveris Järgmisena küsitakse parooli: Password: Teie parool TÜ serveris Kui kõik läks edukalt, siis olete Unixi käsureal ja ees on käsuviip, näiteks heli_u@math:~>_
Seansi alustamine ja lõpetamine login: kasutajanimi (reavahetus lõppu) Password: parool (ei näidata ekraanil) Seansi lõpetamine logout või exit Parooli muutmine passwd (küsib vana parooli ja uut 2 korda) Mõnes NIS administreerimissüsteemis nispasswd (suhtleb samal moel) (sel juhul vt. ka keylogin ja chkey )
Unix: Failid ja kataloogid Failisüsteem on organiseeritud puuna. Andmete (failide) lugemiseks/kirjutamiseks/otsimiseks peab teadma kataloogi, milles andmed paiknevad. Kataloog (directory) - failisüsteemi loogiline osa, üks tipp kataloogide puus. Igal kataloogil on omanik ja juurdepääsuõigused. Juurkataloog (root directory, nimega / ): kataloogide puu juur, failisüsteemi algus. Alamkataloog (subdirectory): iga kataloog võib failide kõrval sisaldada ka alamkatalooge - nende nimed olgu üksteisest erinevad. Kodukataloog (home directory, C-shellis nimega ~ ): igale kasutajale määratakse kindel "lähtepunkt" failisüsteemis. Jooksev kataloog (working directory, current directory, nimega "punkt": . ): parasjagu aktuaalne kataloog, algselt enamasti kodukataloog. Muutmiseks käsk cd. Ülemkataloogi (parent directory) nimi on "kaks punkti": ..
Unix: Failid ja kataloogid Tee (path) - liitnimi, millega määratakse kataloogi asukoht puus (eraldajaks / ): Absoluutne tee - algab juurkataloogist ( /... ) Suhteline tee - algab kodukataloogist ( ~... ), jooksvast kataloogist ( ./ ... ) või ülemkataloogist ( ../ ... ) Näiteks: /usr/local/lib (absoluutne) ~/Mail (kodukataloogist lähtuv) ./bin (jooksvast kataloogist alla) bin (sama, programmide käivitamise koha pealt siiski erinev) ../../programs (jooksvast kataloogist üles)
Unix: failinimed Igal failil on omanik ja juurdepääsuõigused. Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised. Punktiga algavad nimed "peidetud". Käsuinterpretaatori erisümboleid (metamärke) pole soovitav nimedes kasutada (täpsustame hiljem, tähed-numbrid-allakriips sobivad). Hoiduda: & ; | * ? ` " [ ]( ) $ < > { } % ! # @ \ Seadmed - erilised failid /dev kataloogis. Loogilist vahet failide ja välisseadmete vahel UNIXis ei ole. /dev/floppy – flopiseade /dev/hda – kõvaketas /dev/sda – USB mälupulk
Unix: failide juurdepääsuõigused Unix - juurdepääsuõigused r - read: faili, kataloogi lugemine w - write: faili muutmine, kataloogi muutmine, s.t. failide kirjutamine ja kustutamine kataloogist x - execute: käsufaili või programmi käivitamine, nime otsimine kataloogist Näit. kui kataloogi jaoks pole lugemisõigust, aga on otsimisõigus, siis saab selle kataloogi failidele ligi, kui teada faili täpset nime. Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks (user, group, others). Juurdepääsuõiguste muutmine on omaniku (aga ka administraatori) privileeg.
Unix: käsud Operatsioonid kataloogide ja failidega 1. Aktiivse kataloogi sisu väljastamine ls (list) Parameetreid kasutades saab väljastusformaati muuta.
Unix: käsud Näide 1) Ilma parameetriteta kuvatakse failide ja alam- kataloogide loetelu mitmes tulbas, ilma lisainfota: heli_u@math:/>ls bin@ etc/ lib@ nsr@ root/ var/ cdrom/ export/ lost+found/ opt/ sbin/ vol/ dev/ home/ mnt/ platform/ tmp/ xfn/ devices/ kernel/ net/ proc/ usr/
Unix: käsud 2) Parameetrit –l kasutades saame tulemuseks kataloogi sisu väljastuse tulpadena, kus igal real on detailne informatsioon ühe faili või kataloogi kohta: heli_u@math:/>ls -l lrwxrwxrwx 1 root root 9 7. mai 16:16 bin -> ./usr/bin/ drwxr-xr-x 3 root nobody 512 18. sept 12:33 cdrom/ drwxr-xr-x 14 root sys 4608 21. juuli 13:20 dev/ drwxr-xr-x 4 root sys 512 7. mai 16:37 devices/
Unix: käsud drwxr-xr-x - objektitüüp ja sellele antud kasutajaõigused 9 - failide arv kataloogis root - omanik sys - grupp, kuhu omanik kuulub 512 - suurus baitides 21. juuli 10:55 - viimase muutmise kuupäev ja kellaaeg kernel/ - nimi
Unix: käsud 3) Ruumisäästlik nn. voogväljastus – kuvatakse ainult failinimed, mis on omavahel komaga eraldatud ja tabuleerimata: heli_u@math:/>ls -m bin@, cdrom/, dev/, devices/, etc/, export/, home/, kernel/, lib@, lost+found/, mnt/, net/, nsr@, opt/, platform/, proc/, root/, sbin/, tmp/, usr/, var/, vol/, xfn/
Unix: käsud 2. Kataloogi aktiviseerimine cd (change directory) cd Tekstid - aktiviseerida alamkataloog Tekstid cd . . - aktiviseerida ülemkataloog cd ~ - aktiviseerida oma kodukataloog 3. Alamkataloogi loomine mkdir (make directory) mkdir Kirjad
Unix: käsud 4. Tühja alamkataloogi kustutamine rmdir (remove directory) rmdir Ajutine 5. Tekstifaili sisu väljastamine: more more kiri3 6. Programmifaili käivitamine: sisestada programmi nimi pine - käivitada kirjavahetusprogramm pine
Unix: käsud 7. Faili kopeerimine cp (copy) cp file1 file2 - originaal on file1 cp file1 Directory - kopeerida fail file1 kataloogi Directory 8. Faili ümbernimetamine /ümberpaigutamine mv (move) mv file1 file2 - fail file1 saab uue nime file2 mv file1 Directory - fail file1 tõstetakse kataloogi Directory
Unix: käsud 9. Faili kustutamine rm (remove) rm file2 10. Parooli muutmine passwd (seejärel tuleb vastata arvuti küsimustele – kirjutada vana parool ja kaks korda uus parool) 11. Ekraani puhastamine clear 12. Kuupäeva/kellaaja väljastamine date
Unix: käsud Printeri käsud: lpr - väljastamine printerile lpq, lpstat - printeritööde järjekorra vaatamine (vt. ka lpc status) lprm - printeritöö eemaldamine järjekorrast Abiteave: man <käsu nimi> man passwd - antakse abiteavet käsu passwd kohta apropos <käsu nimi> - soovitatav, kui ei tea täpselt käsu nime
Töökeskkonnad MS-DOSis Töökeskkonna loob nn. kestprogramm, mis hõlbustab kasutaja suhtlemist arvutiga. Tuntud kestprogrammid on DOSSHELL (võimaldab korraga vaadata kataloogipuud ja aktiivset kataloogi ning käivitada DOSi alamprogramme), Norton Commander (kasutatav ka vanematel personaalarvutitel, protsessoriga 286) Windows 3.1 (või 3.11).
Windows 3.x Selle kestprogrammiga loodavas töökeskkonnas toimub kasutaja suhtlemine arvutiga akende ja pildikeste, nn. ikoonide vahendusel. Kõik magnetkettale salvestatud programmid on ekraanil esindatud ikoonidega, programmi käivitamiseks tuleb hiire osuti viia ikoonile ja klõpsutada hiire lülitit. (Näiteks programmile Norton Commander vastab ikoon, millel on kujutatud komandörimüts.)
Windows 3.x Ühetüübiliste programmide ikoonid koondatakse ühte nn. aknasse, mida saab avada ja sulgeda hiire klõpsutamisega. Suletud aken moondub ekraanil ikooniks. Üheaegselt saab avada mitu erinevat akent ja käivitada mitu erinevat programmi. Töökeskkonna Windows 3.1 käivitamine operatsioonisüsteemis MS-DOS: win Eelis võrreldes DOSi käsureaga: mugavus Vajab vähemalt 4 megabaiti põhimälu, vähemalt 386-protsessor
Windows 95 etc. Win95 - nõuded arvutile: protsessor vähemalt 486, taktsagedusega 80 MHz, põhimälu 8 MB, kõvaketas 420 MB. Müük algas 24. augustil 1995. M õ i s t e i d Dokument, programm - fail (file); kaust (folder), alamkaust Dokumendi (programmi, kausta) nimi: kuni 255 sümbolit (lubatud suur- ja väiketähed, tühikud, kirjavahemärgid)
Windows 95 etc. Kettaseadmed A:, B:, C: jne. Avatud (e. aktiivne) kaust Arvuti ekraan kujutab nn. töölauda (desktop), kus programmidele vastavad pildikesed, nn. ikoonid (icon). Töölaua allserval asub stardimenüü (rippmenüüdega) ja tegumiriba (taskbar), millel näeb parajasti töötavate programmide nimesid.
Windows 95 etc. Multiprogramne töö (s.t. korraga võib olla käivitatud mitu programmi). Hiiretehnika: osutamine (pointing), klõps (click), topeltklõps (double click), lohistamine (drag and drop); akende avamine/sulgemine, nihutamine, suuruse muutmine
Windows 95 etc. : töö kaustade ja failidega programmi Windows Explorer ("akende uurija") abil Käivitamiseks: Start -> Programs -> Windows Explorer Programmist lahkumiseks: klõps programmiakna sulgemisnupul x 1. Kausta avamine (sisu vaatamiseks) - Klõps kausta ikoonil programmiakna vasakpoolsel paneelil või topeltklõps kausta ikoonil parempoolsel paneelil
Windows Explorer (järg) 2. (Alam)kausta loomine - Avada (ülem)kaust, menüüst File -> New -> Folder; sisestada alamkausta nimi 3. Kausta ümbernimetamine - Klõps kausta ikoonil parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Rename ja sisestada uus nimi 4. Kausta kustutamine (koos sisuga) -Klõps kausta ikoonil parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Delete (või lohistada ikoon prügikasti) 5. Dokumendi sisu vaatamine - Topeltklõps tema ikoonil
Windows Explorer (järg) 6. Programmi käivitamine - Topeltklõps tema ikoonil 7. Faili kopeerimine/ ümberpaigutamine teisele kettale või teise kausta - Klõps tema ikoonil parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Copy (või Cut); klõps teise ketta või teise kausta ikoonil parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Paste 8.Dokumendi/programmi ümbernimetamine - Klõps tema ikoonil parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Rename ja sisestada uus nimi
Windows Explorer: järg 9. Dokumendi/programmi kustutamine - Klõps tema ikoonil parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Delete (või lohistada ikoon prügikasti) 10. Pehmeketta formaatimine - Klõps kettaseadme ikoonil (31/2 Floppy [A:]) parempoolse hiireklahviga, hüpikmenüüst valida Format
Windows 95 etc: töö käsurealt Käsurea avamine: Start – Command Prompt Start – MS-DOS Prompt Start – Run… command (Win 95, 98) või Start – Run… cmd (Win NT, 2000, XP) C:\> Töö Windowsi käsureal sarnaneb tööga operatsioonisüsteemis DOS.
Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate arvuti-võrkude ühendus. Loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevaid arvutivõrke. Arvutivõrk (computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Internetti ühendatud arvutid võib jaotada kahte liiki: Internet suure tähega: arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. Püsiühendusega arvuti abil saab kasutada kõiki Interneti teenuseid. internet väikese tähega: lisaks Interneti arvutitele kuuluvad siia arvutid, mis aeg-ajalt võtavad teise arvutiga ühendust. Ühendust võetakse modemi abil läbi telefoniliinide.
Veel mõisteid Server – arvuti, mis juhib kohtvõrgu tööd. Server võib olla keskarvutiks – arvutiks, millega ühendatakse terminaale. Terminaal – süsteem, mis koosneb klaviatuurist ja monitorist. Kõik arvutused tehakse keskarvutis, millega terminaal on võrgu abil ühendatud. Terminaaliks võib olla ka personaalarvuti või tööjaam. Kohtvõrk (LAN = Local Area Network) – arvutivõrk piiratud geograafilisel alal, näiteks ühes ruumis.
IP-aadressid Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus ainulaadne aadress. IP-võrgu protokolli järgi on aadressid 32-bitised numbrid. Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu võrgus ainulaadne aadress. Kohalikus võrgus, millel pole TCP/IP-ühendust teiste võrkudega, võite need aadressid määrata vastavalt isiklikule eelistusele. Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon — Võrguteabekeskus (NIC, Network Information Center).
IP-aadressid (2) Lugemise hõlbustamiseks jagatakse IP-aadressid neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks). Näiteks arvuti quark.physics.groucho.edu IP-aadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4. IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult võrguaadressi ning ülejäänud osa hostiaadressi. http://www.hclub.ee:81/masinad/ - otsing Eesti nimeserverite andmebaasist: masina nimi -> IP-aadress (autor M. Roos) Näiteks r317a.cs.ut.ee = 193.40.5.80
Eesti internetistumine "Tiigrihüpe" Eestis – koolide varustamine arvutitega ja internetiühenduse tagamine. http://www.tiigrihype.ee/ August 2002 – Eestis 459 avalikku internetipunkti Veebr. 2003. – internetiühendus kõigil Eesti raamatukogudel. Aga… EMORi uuring 2002. a. septembris näitas, et 61 % Eesti elanikkonnast ehk umbes 600 000 inimest ei olnud veel kunagi internetti kasutanud. (Samal ajal iga teine 6-14-aastane laps kasutas internetti.)
Eesti internetistumine (2)
Netikett = Võrgu etikett Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, nn. netikett (netiquette) ehk Võrgu etikett. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama – sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. Oma kirjutise lõppu lisage oma täisnimi ja elektronposti aadress. Olge kena ja viisakas. Olge ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud materjalide kasutamise ja tsiteerimisega.
Netikett (2) Lugege julgesti KKK-artikleid (Korduma Kippuvad Küsimused) ehk inglise keeles FAQ-artikleid (Frequently Asked Questions). Kindlasti leiate sealt vastused enamusele Teid huvitavatele küsimustele. Kasutage arvuteid, millesse Teil on legaalne juurdepääs. Muukimine” on kuritegu ja saab vastavalt karistatud!!! Võrgus võrdub suurte tähtedega kirjutamine karjumisega. Tartu Ülikooli arvutivõrgu kasutamise reeglid: http://www.ut.ee/it/teenused/vork/reeglid-pro.html
Tähtsamad Internetiteenused 1. Elektronpost (e-mail) Elektronposti (e-mail, email) abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis. Elektronaadressi saamiseks tuleb pöörduda mõne Internetti kuuluva masina administraatori poole. Kui Teil on olemas kasutajatunnus mõnes arvutis, siis saate Te kirju saata ja ka Teile on võimalik kirjutada. Elektronkirjade saatmiseks/ kirjutamiseks on mitmeid programme. Näiteks pine, eudora, elm, mailx, mail, pmail, Pegasus Mail, MS Outlook Express jne.
Elektronpost (2) Elektronaadress Keskarvuti kasutaja elektronaadress: <kasutajanimi>@<keskarvuti_nimi>. Näiteks: heli_u@math.ut.ee, kus heli_u on kasutajanimi ehk kasutajatunnus ja math.ut.ee keskarvuti nimi. Mõnikord on lubatud ka elektronaadresside lühendamine ning kasutajanimel võib olla alias. Näiteks mulle võite elektronkirja saata üks kõik millisel järgmistest elektronaadressidest: heli_u@ut.ee heli_u@math.ut.ee Heli.Uibo@math.ut.ee Heli.Uibo@ut.ee heli.uibo@math.ut.ee heli.uibo@ut.ee
Elektronkirja struktuur Elektronkiri koosneb kahest osast: päisest (header) ja sisust (content). Kirja sisu on ainult saatja/saaja jaoks. Sisu koosneb infost, mida saatja tahab adressaadile öelda. Kirja päises on info, mis on vajalik kirja edasitoimetamiseks.
Elektronkirja struktuur (2) Elektronkirja päise tähtsamad osad: 1. To: saaja elektronaadress – täidab saatja 2. From: saatja elektronaadress – täidab arvuti 3. Date: saatmise kuupäev – täidab arvuti 4. Cc: (Carbon Copy) koopia saaja(d) – täidab saatja, pole kohustuslik 5. Subject: kirja teema – täidab saatja, pole kohustuslik, kuid on väga soovitav
Elektronkirja struktuur (3) 6. Content-Type: kas kiri koosneb ainult tavalisest tekstist või on kaasas mõni fail – täidab arvuti Näiteks: plain text või multipart/mixed 7. Parts/Attachments: missugustest osadest kiri koosneb – täidab arvuti, kuid kirja saatja määrab kindlaks faili(d), mis lähevad kirjaga kaasa Näide: 1.1 OK 35 lines Text (charset: ISO-8859-1) 1.2 Shown 59 lines Text 2 32 KB Application
Eelmise loengu juurde: rämpspost ja sellega võitlemine Rämpspost (spämm, spam) on interneti kasutajate üle ujutamine ühe ja sama kirja tuhandete või miljonite koopiatega. Spämmijad sunnivad inimesi vägisi vastu võtma ning avama kirju, mida nad muidu ei loeks ega telliks. Enamus spämmi on kommertsliku sisuga, mis reklaamivad kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, tihti ka mittelegaalseid teenuseid.
Rämpspost ja sellega võitlemine (2) Spämmi saadetakse põhiliselt kahel viisil: ühe ja sama kirja saatmine mitmekümnesse listi või uudisegruppi; kasutaja isiklikule meiliaadressile (Kasutajate aadresse otsivad spämmijad veebist või varastavad postiloendite nimekirjadest. Tihti sisaldab rämpskiri lauset “... ja kui te rohkem ei soovi seda sorti reklaami saada, siis palun saatke unsubscribe, cancel, remove või mõni muu käsk nimetatud aadressile.” Ärge mingil juhul vastake neile kirjadele! Spämmijate üheks eesmärgiks on välja selgitada, millised aadressid on aktiivsed ning millised "surnud" aadressid. Reageerides seda sorti kirjadele, annate spämmijatele kinnituse, et teie meiliaadress on tõepoolest aktiivses kasutuses.
Rämpspost ja sellega võitlemine (3) Kustutage rämpskirjad lihtsalt ära. Kui rämpsposti hulk teie postkastis on nii suur, et nende pidev kustutamine tüütavaks muutub, siis püüdke kasutada järgnevaid võimalusi: Filtrid meiliprogrammides (Mozilla Mail, Netscape Messenger, MS Outlook, Pegasus Mail jm). Teatud mustrit sisaldavad meiliaadressid panna “musta nimekirja” ja nendelt tulnud kirju ei võeta teie postkasti vastu. Filtrit saab panna ka teemarea järgi.
Rämpspost ja sellega võitlemine (4) 2. Anti-spam programmid Programmid, mis püüavad kirja päise või sisu järgi ära tunda, kas tegemist on vajaliku kirjaga või rämpspostiga (rämpsposti kirjadel pole tihti saatja nime või siis saaja aadress on sama mis saatja aadress või on saaja aadressiks märgitud Undisclosed-Recipient). Nende programmide miinuseks on asjaolu, et aegajalt satuvad rämpsposti hulka ka vajalikud kirjad. a) Serveripoolsed spämmifiltrid Tartu Ülikoolis on olemas serveripoolne spämmifilter, mis tuleb igal kasutajal endal sisse lülitada. Ülikooli server filter saab spämmikirju filtreerida ainult siis, kui kirjad ei ole edasi suunatud.
Rämpspost ja sellega võitlemine (5) Spämmifiltri sisselülitamine: oma kodukataloogis luua fail “.procmailrc” ja lisada sinna järgmine rida: INCLUDERC=/usr/local/share/spambouncer/startbouncer.rc Faili loomiseks võib kasutada näiteks Unixi tekstitoimetit pico. Tippige UNIXi käsureale: pico .procmailrc Avanenud faili esimesele reale kirjutage eelpool mainitud rida ja salvestage (käsuga Ctrl+x). Väljafiltreeritud kirjad salvestatakse faili Mail/spam, mis teie postkastis paistab välja spam-nimelise kirjakaustana. Seda tasub aeg-ajalt üle vaadata, sest vahel satub sinna ka vajalikke kirju.
Rämpspost ja sellega võitlemine (6) b) Oma arvutisse installeeritud spämmifiltrid (eelistatum) Võimalik programmi käitumist täpselt oma vajadustele kohandada. Programmid saadaval nt. tucows.ibs.ee veebilehelt. Rämpsposti blokeerimist tsentraalselt kogu ülikooli arvutivõrgus katsetati 2001. aastal, kuid siis sundis inimeste pahameel taas avama ülikooli arvutivõrgu kõikidele e-kirjadele. Põhjus: valepositiivsed juhtumid ehk ka mõned vajalikud kirjad tunnistati spämmiks.
Internetiteenused: 2. WWW e. veeb WWW – e-posti kõrval teine väga palju kasutatav ning atraktiivseim internetiteenus WWW (World Wide Web) – hajus andmebaas, nn. hüpertekstide süsteem. Hüpertekst – tekst, mis sisaldab hüperlinke, mis toimivad viitadena teistele hüpertekstidele. Hüperlingina märgistatud võtmesõnal (või pildil, ikoonil vms.) hiirelülitiga klõpsutamine toob arvuti ekraanile selle võtmesõnaga seotud, uue hüperteksti. Erinevad hüpertekstid võivad paikneda erinevates arvutites üle terve maailma.
WWW (2) WWW võimaldab luua ja taasesitada integreeritud informatsiooni (teksti, liikuvaid ja liikumatuid pilte, heli, videot). Internetti kasutatakse selle info edastamiseks.
URL arvuti nimi otsitee failinimi URL (Universal Resource Location) – veebilehekülje aadress URL määrab, millises arvutis dokument asub ja kus täpselt ta selles arvutis paikneb. URL koosneb kolmest osast: 1) http (määrab, et otsitakse veebilehekülge vm http-informatsiooni) 2) arvuti nimi internetis 3) otsitee ja dokumendi nimi http://www.cs.ut.ee/facilities/public_html/facilities.html arvuti nimi otsitee failinimi
Otsimine märksõna järgi: Infootsisüsteemid Otsisüsteemid (otsingumootorid): NETI (Eesti) – www.neti.ee Ülemaailmsed: www.google.com www.altavista.com www.excite.com www.lycos.com Infootsingu teooriast ja praktikast on teinud väikese kokkuvõtte Kaili Müürisep (http://www.cs.ut.ee/~kaili/books.html)
Info otsimine: keerulisemad päringud märksõna1 AND märksõna2 – otsida dokumente, milles sisalduvad nii märksõna1 kui ka märksõna2 märksõna1 OR märksõna2 – otsida dokumente, milles sisalduvab kas märksõna1 või märksõna2 “See on fraas” – otsida dokumente, milles sisaldub fraas “See on fraas” märksõna +sõna – otsida dokumente, milles sisaldub märksõna ja sellele järgneb sõna märksõna -sõna – vastupidine eelmisele Paljudes otsisüsteemides on otsingut võimalik kitsendada domeeni, keele, kuupäeva jm. järgi
Otsisüsteemide võrdlus Katse viis läbi M. de Rijke (Amsterdami ülikool) 2001. aastal. Protsent näitab relevantsete dokumentide protsenti kõigist päringule vastuseks saadud dokumentidest. 1. HotBot (82 %) 2. Google (78 %) 3. Alta Vista (47 %) 4. Kanoodle (42 %) 5. Northern Light (41 %) 6. DirectHit (39 %) 7. Lycos (38 %) 8. GoTo.com (32 %) 9. FastSearch (27 %) 10. Excite (26 %)
Internetiteenused: 3. FTP FTP (File Transfer Protocol) – vahend andmekogumite ülekandmiseks ühest arvutist teise interneti vahendusel. Avalikkusele saab infot Internetis välja panna kahel moel – WWW-leheküljedele ja FTP-arhiividesse. FTP-arhiivid on elektroonilised arhiivid, kuhu kas kõigil või kindlaksmääratud seltskonnal on ligipääs, et endale tarkvara vm. faile hankida. Eesti ftp-arhiivide nimekiri leidub aadressil http://www.cs.ut.ee/nuuskur
FTP (2) FTP tavaversioon nõuab, et faili kopeerijal oleksid olemas kasutajakontod (account) mõlemas arvutis: nii selles, kus failid algselt asuvad, kui ka selles, kuhu nad kopeeritakse. Lisaks FTP tavaversioonile on olemas aga ka FTP anonüümne variant (anonymous FTP), mis lubab arvutis asuvatele failidele ligi pääseda igaühel kõikidest Interneti osadest.
FTP vs. WWW FTP otsisüsteemide põhierinevus WWW otsisüsteemidest on see, et FTP otsisüsteemid võimaldavad reeglina otsida üksnes faili– ja katalooginimede järgi, samal ajal kui WWW otsisüsteemid võtavad reeglina arvesse ka HTML-keeles kirjutatud failide sisu. Kuigi FTP ja veeb on mingil määral omavahel integreerunud, on FTP–s sisalduvaid faile siiski mugavam otsida spetsiaalsete FTP otsisüsteemide abil.
Kuidas toimub FTP seanss? 1. FTP seansi alustamiseks personaalarvuti ja keskarvuti või FTP-arhiivi vahel tuleb käivitada vastav programm, näiteks WsFTP. 2. Avanevas aknas tuleb määrata keskarvuti või FTP-arhiivi nimi (Host name); oma kasutajatunnus (User Id) vastavas keskarvutis või “anonymous”, kui vaja on üle kanda infot mingist FTP-arhiivist; kasutajatunnusele vastav parool (password) või oma e-maili aadress (avaliku FTP-arhiivi puhul). 3. Avanevas kahepoolses aknas märgistada soovitav fail ja klõpsutada noolenupul (mis viitab vajalikus suunas).
Näide FTP seansist Unix’is :~> ftp <arvuti_nimi> > Connected to <arvuti_nimi>. > Name: <kasutajanimi> > Password required for <kasutajanimi> > password: <parool> > User <kasutajanimi> logged in. ftp> dir (Kuvatakse kataloogilisting. Kataloogipuus saab ringi liikuda käsu cd abil.) ftp> get <failinimi> ftp> bye Goodbye. :~>
Internetiteenused: postiloendid ja uudisegrupid Uudisegrupp (newsgroup) Postiloend (mailing list, list) Nii postiloenditesse kui uudisegruppidesse saab kirjutada ja lugeda sealt seda, mida teised on kirjutanud. Uudisegrupi ja postiloendi põhimõtteline erinevus: Postiloendisse saadetud kirjad saadetakse kõigile postiloendi liikmetele nende postkasti, uudisegruppidesse kirjutatud kirju ei saadeta mitte eraldi iga lugeja postkasti, vaid pannakse ühes eksemplaris keskarvutisse.
Postiloendid ja uudisegrupid (2) Mõnede postiloendite sisu peegeldub automaatselt ka uudisegruppides. Postiloendi asemel uudisegrupist kirjade lugemine on kasulik selliste gruppide korral, kus on väga tihe kirjavahetus ja kus Te ei ole huvitatud kõikide kirjade lugemisest.
Postiloendid Postiloendeid TÜ serveris: kool.u-list@lists.ut.ee – avatud ülikool biblio@lists.ut.ee – raamatukogud seltsid.elus@lists.ut.ee – Eesti Looduseuurijate Selts arvutuslingvistika@lists.ut.ee – arvutuslingvistika-alane list teadus.tcs@lists.ut.ee – teoreetilise arvutiteaduse list
Postiloendid Sympa on e-posti listide haldamise tarkvara, mis võimaldab lihtsalt kontrollida listide liikmeid, arhiive ning modereerimist. Kõik käsud sympale tuleb saada e-posti aadressil sympa@lists.ut.ee Te võite saata mitu käsku ühes teates. Need käsud peavad olema kirja sisus ning iga käsk peab olema eraldi real. Kirja sisu ignoreeritakse, kui tema tüüp ei ole text/plain. Juhul, kui teie e-posti programm ei oska saata text/plain tüüpi kirju, võite saata käsu ka kirja teema-(Subject:) real.
Postiloendid: Sympa käsud HELp Saadab teile sellesama abifaili INFO Info listi kohta LISts Selle serveri poolt hallatavate listide nimekiri REView <list> Näitab listi <list> lugejaid WHICH Näitab, milliste listide liige te olete SUBscribe <list> <GECOS> Selle käsuga saab listi <list> liikmeks. <GECOS> kohale kirjutage täiendav info enda kohta (näiteks nimi) UNSubscribe <list> <EMAIL> Selle käsuga saab lahkuda listist <list>. <EMAIL> asemele kirjutage teie aadress, mis on listis, juhul kui listis olev aadress erineb sellest aadressist, mis on teil From: real.
Veel internetiteenuseid finger, who – info teatud arvuti kasutaja(te) kohta Näiteks: finger @math.ut.ee finger tarmo@math.ut.ee telnet <arvuti> – töö teises arvutis (lülitumine keskarvuti kaugterminaaliks) telnet math.ut.ee login: heli_u password: heli_u@math:~>
Veel internetiteenuseid (2) SSH Secure Shell Client – nagu telnet, aga turvalisem SSH Secure Shell File Transfer – ftp asemel Meie serveril olemas versioon 3.0 Autentimine parooli või avaliku+salajase võtme abil Kogu info krüptitakse üle võrgu saatmisel, sealhulgas parool (et ei saaks parooli “pealt kuulata” ja hiljem Teie nime all pahandust teha). IP protokoll 20 a. vana. Siis oli võrk veel ausate inimeste mängumaa. SSH-l uus ja turvalisem protokoll.
Oma kodulehekülje tegemine HTML loodi 1990 a. Tim Berners-Lee poolt ja see on kasutuses World Wide Web (WWW) võrgus alates 1990. aastast. Hypertext Markup Language (HTML) on lihtne markeerimiskeel, mida kasutatakse platvormist sõltumatu hüperteksti koostamiseks. HTML'is saab esitada tekstidokumente või hüpermeediat: interaktiivseid menüüsid, graafikat, animatsioone, filme, teha päringuid andmebaasidest jne.
HTML Viimasel ajal on tavaline staatiline HTML juba “moest läinud”. Paljudes kohtades kasutatakse dünaamiliselt muutuvaid lehekülgi. Selleks, et lehekülgi "aktiivseteks" muuta, kasutatakse CGI programme (serveri poolne meetod) JavaScripti, JAVA rakendeid ja ActiveX programme (kliendi poolne meetod).
HTML-dokumendi struktuur <head> <title>Näidisdokument</title> </head> <body> <p>siia kirjutan, mida tahan...</p> </body> </html>
HTML (3) HTML-dokument sisaldab kahte tüüpi tähemärke: ilmutatult esitatavad ja ilmutamata esitatavad. Ilmutatult saab esitada kõiki tähemärke a-st z-ini, v.a. täpitähed. Täpitähti ja muid erilisi märke peab esitama ühel kujudest: &sümbolinimi; &sümbolikood;
HTML (4) Täpitähed: Muud sümbolid: õ = õ Õ = Õ õ = õ Õ = Õ ä = ä Ä = Ä ö = ö Ö = Ö ü = ü Ü = Ü š = š Š = Š ž = ž Ž = Ž Muud sümbolid: < = < > = > ® = ® & = & " = "
HTML (4) Kõik HTML elemendid asuvad < ja > vahel ja kommentaarid asuvad <!-- ja --> vahel. Elementide kehtivuse lõpetab märgend, mis asub </ ja > vahel. Näiteks elemendi <B> kehtivuse lõpetab märge </B>. Osasid märgendeid, nagu näiteks <BR>, võib ka ilma lõpetava märketa kasutada. Elemendid võivad sisaldada ka lisaatribuute: <IMG SRC="image.gif" ALT="Esimene "Tõeline" näide"> <UL COMPACT="compact">
HTML (5) Kommentaar. <!-- ... --> Elementi <!-- kasutatakse dokumentidele kommentaaride lisamiseks. Kommentaare browserid kasutajale ei näita. Elementide <!-- ja --> vahele peidetakse vanemate brauserite eest ka JavaScripti programme. Tuleb veel arvestada seda, et osad vanemad brauserid peavad kommentaari lõpuks ka ainult > märki, nii et kommentaari tekst ei tohiks sisaldada HTML-märke.
HTML (6) Ankur. <A> - element, mille abil defineeritakse viide järgmisele dokumendile. Atribuut HREF=... määrab viidatava URL'i. Näiteks: <A HREF="http://www.neti.ee/"> Atribuut TARGET=... abil saab määrata akna, millele see dokument väljastatakse. (_blank, _self, _parent, _top, etc..) Atribuut NAME=... teeb vastava tekstilõigu viitena kättesaadavaks. Näiteks <A NAME="jutt"> saaks viidata kui <A HREF="#jutt">. Atribuut TITLE=... kasutatakse viite kirjeldamiseks.
HTML (7) – Java rakendid Java applet. <APPLET> Elementi kasutatakse JAVA rakendite HTML'i integreerimiseks. • Atribuut CODE=... määrab JAVA appleti nime. • Atribuut CODEBASE=... määrab JAVA appleti asukoha. • Atribuut WIDTH=... määrab Java akna laiuse pikselites. • Atribuut HEIGHT=... määrab Java akna kõrguse pikselites.
Veel HTML-märgendeid <BGSOUND> – taustheli Atribuut SRC=... viitab helifaili asukohale. Helifaili formaat sõltub brauserist. Atribuut LOOP=... Määrab, mitu korda heli esitatakse (väärtus antakse numbritega). LOOP=INFINITE puhul esitatakse taustheli lõputult. <BIG> – suurendatud tekst <BLINK> – vilkuv tekst. Sobib hästi lugeja tähelepanu äratamiseks, kuid sellega ei maksa liialdada.
Veel HTML-märgendeid <BODY> Dokumendi sisu. BACKGROUND=... – viide taustaks olevale pildile (.gif, .jpg, etc..). BGCOLOR=... – tausta värv. Vt. RGB tabelit ! TEXT=... – teksti värv. LINK=... – viidete värv. VLINK=... – vaadatud viidete värv. ALINK=... – valitava viite värv. BGPROPERTIES=FIXED – kasutatav koos BACKGROUND-iga. Peale seda tausta ei skrollita. Värv antakse RGB'na järjestuses punane, roheline, sinine. Numbrid on kuueteistkümnendkoodis. "#00FF00" Näiteks: <BODY BGCOLOR="#C0DCC0" TEXT="#000000" LINK="#000080" VLINK="#800080" ALINK="#FF0080">
Veebilehe asukoht Tavaliselt on eralehtede korral veebilehe asukohaks kettaruum ehk konto (account) mingis olemasolevas veebiserveris. On võimalik püsti panna ka päris oma server — selle aadress oleks Eestis kujul [http://www.domeen.ee/] — kuid eralehtede puhul reeglina nii ei tehta. Eralehe tüüpilisim aadress sisaldab tildet (~): http://www.doomen.ee/~kasutaja/. Siin kasutaja on kasutajanimi veebiserveris www.doomen.ee või ka mingis suuremas arvutisüsteemis, mis seda veebiserverit sisaldab. Kui mingilt Interneti teenusepakkujalt on hangitud võrgule ligipääs, mis sisaldab nii e–posti aadressi kui ka kodulehekülje koostamise võimalust ning e–posti aadress on kujul kasutaja@doomen.ee, siis veebiaadress on suure tõenäosusega kujul http://www.doomen.ee/~kasutaja/.
Veebilehe avalikustamine Looge kataloog ~/public_html, kus hakkate hoidma oma kodulehe faile: heli_u@math:~> mkdir public_html Andke sellele kataloogile sobivad õigused (kõik võivad kataloogi avada ja lugeda, aga ainult Teie ise võite kirjutada): chmod 755 public_html Oma “elektroonilise kodu” avalehe koostamiseks moodustage fail ~/public_html/index.html (näiteks Mozilla composer’i abil) Oma kodulehele juurdepääsu tagamiseks andke käsk chmod 644 index.html Kui veebis publitseerimist ootavaid faile on rohkem, siis chmod 644 *.*