SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Sissejuhatus. Kaia Kastepõld-Tõrs 11/9/2018 SOPH.00.004

Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine Ilma suhtlemiseta ei ole suhteid 11/9/2018 SOPH.00.004

Näide: vaikuse tähendus Nõusolek Mõtlikkus Soojus Allumine Tähelepanu pälvimine Arvestav, mõistev Eriarvamusel olemine Ükskõiksus Saladuslik Külm Rünnak Igavus Mitte-arvestav 11/9/2018 SOPH.00.004

Me vajame suhteid. Miks? Geenide edasi viimiseks Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks Stimulatsiooniks Tagasisideks Toetuseks kriisihetkedel Elumõtte leidmiseks 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhtlemise funktsioonid: Suhtlemise kaudu arendame ennast. Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi. Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhtlemise komponendid: Osalejad – teate edastaja ja saaja Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid Sotsiaalne kontekst – suhte olemus Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid Psühholoogiline kontekst – emotsioonid Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine Kanal – teate edastamise vahend Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) Tagasiside 11/9/2018 SOPH.00.004

Teate komponendid Kognitiivne Afektiivne Käitumuslik Verbaalne Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) Mitteverbaalne Märkide tähendus vastuoluline 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhtlemise printsiibid Suhtlemine on eesmärgipärane Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid Suhtlemisprotsess on pidev Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Suhtlemine on transaktsionaalne Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi Suhtlemine on “turumajanduslik” Emotsionaalsus ja kontroll Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused Suhtlemine on pöördumatu protsess “delete” funktsioon puudub! 11/9/2018 SOPH.00.004

Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): interaktsioonide ja suhete algatamine; isiklike õiguste eest seismine; eneseavamine; teiste emotsionaalne toetamine; interpersonaalsete konfliktidega toimetulek 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhetepsühholoogiat võib leida: Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!) Arengupsühholoogiast Sotsioloogiast Kultuuripsühholoogiast Kliinilisest psühholoogiast Kommunikatsiooniteooriast Antropoloogiast, juurast, majandusest ... 11/9/2018 SOPH.00.004

Sotsiaalpsühholoogia: Self (seos ka isiksusepsühholoogiaga) Suhete ja suhtlemise teoreetilised alused evolutsioonilised lähenemised suhetele Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibault, Kelley, 1967) Kiindumuskäitumine (Bowlby, Ainsworth jt) Erinevate gruppide vahelised suhted Nt Rasside vaheline suhtlemine .... 11/9/2018 SOPH.00.004

Arengupsühholoogia: varajaste suhete mõju hilisematele suhetele (mudelid) pere subsüsteemid emotsionaalsed protsessid suhetes (peres, eakaaslastega, intiimsuhetes jne) self ja sotsiaalsed emotsioonid (nt süü, häbi, uhkus, piinlikkus) laste eakaaslastega suhtlemise kultuurilised dimensioonid ... 11/9/2018 SOPH.00.004

Sotsioloogia ja perekonnauuringud: varajased peresuhted laste-vanemate suhted täiskasvanueas töö ja perekond sotsiaalne võrgustik ja peresuhted Erinevad generatsioonid ühes leibkonnas - peremudelid 11/9/2018 SOPH.00.004

Kultuuripsühholoogia: Universaalid suhetes (Triandis, Adamopoulus, 2002) Kultuurist tulenevad erinevused 11/9/2018 SOPH.00.004

Kliiniline psühholoogia ja psühhiaatria: lähisuhted ning tervis: sotsiaalne toetus kohanemine õnnetused ja sotsiaalne toetus peresuhted ja vaimne tervis toetav interventsioon psühhoteraapia ja interpersonaalsed suhted ...  11/9/2018 SOPH.00.004

Kriitika suhtlemispsühholoogiale (Duck, West, Acitelli, 1997) valimi probleem: üliõpilased arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid 11/9/2018 SOPH.00.004

British Journal of Social Psychology Journal of Personality and Social Psychology Journal of Social and Personal Relationship Journal of Personality Assessment Social Psychology Quarterly Personality and Social Psychology Bulletin Child Development The Journal of Early Adolescence Human Development Journal of Health and Social Behavior Journal of Consulting and Clinical Psychology Journal of Abnormal Psychology 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhete (inimese?) olemus: Self Interaktsioon suhe 11/9/2018 SOPH.00.004

Mõisted: Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast Enesehinnang (self-esteem) Enese teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid j Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras 11/9/2018 SOPH.00.004

Self Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht 11/9/2018 SOPH.00.004

Selfi komponendid: Füüsiline self Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) Sotsiaalne self (rollid) Mina-kontseptsioon Ideaalne self 11/9/2018 SOPH.00.004

Selfi kujunemine: Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt 11/9/2018 SOPH.00.004

Minevikusündmuste peegeldused Tulevikku suunatud ootused Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): Isiklikud kogemused Olulised teiste kogemused Folkloor, müüdid, raamatud, jne Minevikusündmuste peegeldused Tulevikku suunatud ootused 11/9/2018 SOPH.00.004

Kontseptsioonid endast ja teistest Selfi süsteem = arusaamine sellest, milliseks indiviid võiks, võib või kardab saada (Markus & Nurius, 1986). Üldiselt on inimese viis mõelda endast ja teistest sarnane, kuid selles on ka mõned üldised erinevused: Inimesed omistavad endaga seotu enam situatsioonilistele teguritele ja teistega seotu enam isiklikele teguritele; Inimesed kalduvad mõtlema endast terminites “mida ma teen” ja teistest terminites “missugused nad on või näivad olevat” (McGuire, McGuire, 1988). 11/9/2018 SOPH.00.004

Mina-kontseptsiooni dimensioonid: Teadmised = mida ma tean endast? Ootused = mis minust võib saada? Hinnangud = mis ma väärt olen? Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel 11/9/2018 SOPH.00.004

Selfi muutlikkus? Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. Soolised erinevused – soo stereotüübid? 11/9/2018 SOPH.00.004

Enesekontseptsiooni areng konkreetselt – abstraktseks staatiliselt – dünaamilisele “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole 11/9/2018 SOPH.00.004

Selfi mõju Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … Nt selektiivne tähelepanu Tähenduse muutmine Reaktsiooni esile kutsumine Jne ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. 11/9/2018 SOPH.00.004

Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. 11/9/2018 SOPH.00.004

Interaktsioon Interaktsioon sisaldab suhteliselt lühiajalisi käitumiste vahetusi. Skript, stseen – interaktsioonis sisalduv verbaalne ja mitte-verbaalne käitumine 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhe = interaktsioonide seeria, mis on mõjutatud minevikus toimunud ja tulevikus oodatavate interaktsioonide poolt. Suhe kui jutustus (narratiiv) Self sisaldab narratiive ja on nende poolt kujundatud. 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhtlemispsühholoogia Teooriad 11/9/2018 SOPH.00.004

Teooriad ja mudelid Sotsiaalse vahetuse teooria Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) Kiindumuse teooria Evolutsioonilised seletused 11/9/2018 SOPH.00.004

Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibault, Kelley, 1967) Tulude ja kulude vahekord suhtes Oma kulud ja tulud Oma kulud-tulud ja partneri kulud-tulud Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiividega võrdlus) 11/9/2018 SOPH.00.004

Tulusid ja kulusid hinnatakse objektiivselt Tulusid ja kulusid hinnatakse objektiivselt. Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulutuste proportsioonis. Järeldused: inimesed püüavad suurendada oma kasu (kompromiss) ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega; psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju. 11/9/2018 SOPH.00.004

Interpersonaalsete suhete mudelid: kerkisid esile 1940-50-ndatel Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil (seotus ja kontroll) Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse (komplementaarsus) 11/9/2018 SOPH.00.004

Seotus ja kontroll Uuritud: käitumist, dispositsioone, probleeme, eesmärke. Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist. Seotus = külmus vs soojus Kontroll = domineerimine vs allumine 11/9/2018 SOPH.00.004

Baasdimensioonide põhjused: Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks inimesel teistega rahuldaval moel suhelda Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse ja läheduse ressursse Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest 11/9/2018 SOPH.00.004

Interpersonaalse käitumise komplementaarsus Komplementaarsus = suhtlemine rahuldab sõnumi saatja vajadusi ja soove Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid 11/9/2018 SOPH.00.004

Komplementaarsus ja suhte karakteristikud Soorollispetsiifiliste käitumiste antikomplementaarsus (feminiinsus=seotus; maskuliinsus=kontroll) Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise ja paaris ülesande lahendamise efektiivsusega. Antikomplementaarsus seostub rahulolematuse, stressi ja puuduliku ühistegevusega. 11/9/2018 SOPH.00.004

Komplementaarsuse põhjused: Inimestele meeldivad teised inimesed, kellel on omadusi, mida neil pole; Mina-kontseptsiooni kinnitamine ja säilitamine; Püsiv tagasiside iseenda kohta 11/9/2018 SOPH.00.004

Peamised mõõtmissüsteemid: Interpersonaalsed ringmudelid (Wiggins, Kiesler,Leary, Lorr & McNair jt) Interpersonaalseid ringmudeleid on kõige enam kasutatud terapeutilises hindamises, psühhoteraapias ja psühhiaatrias, aga ka isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias. Wiggins, 1979: interpersonaalsete omadussõnade skaala; IAS Kiesler, 1979,1983: Mõjuva teate küsimustik; IMI (otsesed tunded, tegevustendentsid, tajutud teated) 11/9/2018 SOPH.00.004

Interpersonaalsed probleemid: Tekivad erinevusest planeeritava ja tegeliku suhtlemise vahel Personaalsed raskused, mis väljenduvad suhetes; Enese kui suhtleja kohta käivate ootuste ja tegeliku käitumise vahelised erinevused. Põhjuseks sotsiaalsete oskuste puudumine, ärevus Hinnata tuleks interpersonaalseid soove ja eesmärke ning käitumise vastavust neile 11/9/2018 SOPH.00.004

Interpersonaalsete probleemide küsimustik (Horowitz, 1988; IIP) Raske olla sotsiaalne Liialt kontrolliv Liialt vastutav Raske alluda Raske kehtestada Raske olla lähedane 11/9/2018 SOPH.00.004

IIP kasutusvaldkonnad Interpersonaalsete probleemide määratlemine Terapeutilise muutuse hindamine Patsient-terapeut suhte hindamine konstruktvaliidsus 11/9/2018 SOPH.00.004

Alan Fiske: neli suhtemudelit “Relationships are patterns of coordination among people; they are not properties of individuals” Kuigi kultuurid ja indiviidid erinevad oma sotsiaalsuse määra poolest, on siiski iga inimene oma loomuse poolest sügavalt sotsiaalne Inimesed peavad sobitama oma sotsiaalsuse konkreetsesse ühiskonda, milles nad elavad. 11/9/2018 SOPH.00.004

Neli suhete koordineerimise mudelit Kommunaalmudel (Communal Sharing), Autoritaarne mudel (Authority Ranking), Võrdsuse mudel (Equality Matching), Turumajanduslik mudel (Market Pricing) Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka interpreteerimisel, planeerimisel ja meelde jätmisel. 11/9/2018 SOPH.00.004

Suhte skeemid (Fiske) Kommunaalmudel (konsensus) Autoritaarne mudel (targem otsustab) Võrdsuse mudel (üks hääl) Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs) 11/9/2018 SOPH.00.004

Evolutsiooniteooria põhiterminid: Loomulik valik Sugulusvalik Seksuaalne valik Evolution is a process that results in heritable changes in a population spread over many generations. 11/9/2018 SOPH.00.004

Evolutsiooniline psühholoogia keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid, mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele. Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) 11/9/2018 SOPH.00.004

Kõige tähtsamad suhted: diaadilised suhted, hierarhilised suhted, kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased, geneetilised sugulased, koalitsioon (ehk sõbrad). 11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis 11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

Suhete adaptiivne funktsioon:  Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel  Sugulus-suhted – geeni replikatsioon  Sõprus – ellujäämine  Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis 11/9/2018 SOPH.00.004

armastus ja abielu – romantiline armastus kui soojätkamise garantii Uurimistulemused I: Universaalid kommunikatsioonis – nt. emotsioonide ära tundmine üle kultuuride  Seksuaalsus – meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises (meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus)  armastus ja abielu – romantiline armastus kui soojätkamise garantii  armukadedus – kaaslase säilitamise mehhanism 11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

sugulussuhe, sõprus ja altruism – geneetilise sarnasuse tähtsus Uurimistulemused II vägivald suhetes – vägivalla sooritajatest on enamus mehed (noor, vallaline, kehvade ressurssidega)  sugulussuhe, sõprus ja altruism – geneetilise sarnasuse tähtsus  homoseksuaalsus – adaptiivne “irratsionaalne” kaaslase eelistus 11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004

11/9/2018 SOPH.00.004