LIFE programmi infopäev Timo Kark Projektijuht 16.11.2017

EL fondid

LIFE programm Peamised eesmärgid: Ressursitõhusam majandus Vähendada CO2-heidet Leevendada kliimamuutusi Aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele Kaitsta keskkonda ja parandada keskkonna kvaliteeti Säilitada bioloogilist mitmekesisust Kaitsta ökosüsteeme ja Natura 2000 võrgustikku Parendada Liidu keskkonna- ja kliimapoliitikat Toetada keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimist Mitmed 7. EAP prioriteetsed teemad on olulised ka Eesti jaoks – mitmekesise looduse ja puhta keskkonna säilitamine; linnakeskkonna parandamine, muuhulgas müra- ja õhureostuse vähendamine. Uute teemadena käsitletakse lisaks kliimamuutustega kohanemist ning toksiinivaba keskkonda.

LIFE programm 1992-2017 ligikaudu 4500 projekti LIFE I (1992 – 1995) LIFE II (1996 – 1999) LIFE III (2000 – 2006) LIFE+ (2007 – 2013) Kokku investeeriti keskkonda 3,1 mld eurot, sh 18,5 mln eurot Eesti keskkonda

LIFE programm Ajavahemikul 1992-2016 on toetust saanud 37 projekti Eestist

LIFE programm Aasta Esitatud Toetust saanud Edukuse määr 2007 6 2 33,3% 2008 4 3 75% 2009 1 50% 2010 25% 2011 - 2012 2013 2014 2015 2016 2 (3) 2007-2016 33 13 (14) 39% (42%) LIFE programm

Periood 2014-2020

Periood 2014-2020

Keskkond ja ressursitõhusus Uuenduslike tehnoloogialahenduste väljatöötamine, katsetamine ja tutvustamine Eelistatakse projekte, mille käigus võetakse kasutusele, katsetatakse, hinnatakse ja levitatakse meetmeid, mis on EL-s uued või tundmatud Piloot- ja demonstratsiooniprojektid Vee kvaliteedi kõrgel tasemel hoidmine ning üleujutuste ja põua ohjamine kulutõhusal viisil on ELis tõsine probleem. Veealaste probleemidega tegelemine ja võimaluste ärakasutamine nõuab mitmete osaliste terviklikku lähenemisviisi. Kooskõlas vee raamdirektiivi, üleujutusi käsitleva direktiivi ning Euroopa veealase innovatsioonipartnerluse rakendamisega peaksid projektid keskenduma selliste meetmete väljatöötamisele ja eelkõige rakendamisele, mis aitavad liikmesriikidel liikuda tõeliselt integreeritud veeressursside majandamise suunas, töötada välja, katsetada ja tutvustada keskkonnaprobleemide puhul kordamiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilikke poliitika- või juhtimiskäsitusi, parimaid tavasid ja lahendusi (sealhulgas uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine ja esitlemine), võttes muu hulgas arvesse keskkonna ja tervise vahelisi seoseid ning toetades ressursitõhususega seotud poliitikat ja õigusakte, kaasa arvatud ressursitõhusa Euroopa tegevuskava; toetada ühtsete lähenemisviiside kasutamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide kohaste kavade ja programmide rakendamiseks, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi, jäätmed ja õhk; parandada alusteadmisi liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu keskkonda mõjutavate tegurite, survetegurite ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. Merepraht ja mikroobsed saasteained

Keskkond ja ressursitõhusus Vesi, üleujutus ja põud Looduslike vee säilitamise meetmete kavandamine ja elluviimine Üleujutuste ja põua ohjamine (ennetus, maakasutuse planeerimine, reageerimine) Hüdromorfoloogilise koormusega tegelemine Inimtekkelise ja põllumajanduslikku päritolu toitainetest tuleneva ja orgaanilise reostusega tegelemine Looduslike veekogude morfoloogia taastamine ja nendega seotud elupaikade taastamine Keemilised saasteained (vähendada saasteaine heidet) Vesi – veeressursside säästlik kasutamine ja kvaliteedi hoidmine/parandamine. Põud, üleujutused – projektid, mis aitavad kaasa erakorraliste sündmuste ennetamisele, maakasutuse planeerimine ja õnnetuste vältimise toetamine. Uued lähenemised Looduslike jõgede, järvede ja ranniku morfoloogia taastamine, sh nendega seotud elupaikade taastamine Projektid, mis tegelevad põllumajandusest jm inimtekkeliste reostuse leevendamisega, vähendamisega,vältimisega.

Keskkond ja ressursitõhusus Mere- ja rannikualade majandamine Tagada merekeskkonnaga seotud majandustegevuse jätkusuutlikkus, vähendades vajaduse korral majandustegevuse mõju merekeskkonnale Ennetada ja vähendada mereprahi või mirkoobsete saasteainete teket (tegeledes saasteallikaga) Soodustada rannikuala terviklikmajandamise ja merealade ruumilise planeerimise vahelist koostoimet Projektid, mis aitavad tagada merekeskkonaga seotud tegevuste järkusuutlikkuse, vajadusel vähendada majandusetegevuse mõju merekeskkonnale Ranniku- ja merealade ruumiline planeerimine edendades vajaduse korral ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

Keskkond ja ressursitõhusus Veemajandus, jäätmed Arendada joogivee ja asulareovee puhastamise süsteeme Projektid, millega arendatakse vahendeid (kavandamine, dentraliseeritud süsteemid, riskipõhised lähenemisviisid), et tagada joogivee ja asulareovee puhastamise teenuse tõhus osutamine hõredalt asustatud piirkondades Tõhusamad ja innovaatilised lahendused reovee puhastamiseks ja ringlussevõtmiseks Jäätmetekke vähendamine Jäätmete ringlussevõtu ja korduvkasutuse suurendamine Ladestamistamise piiramine Oluline on ka ressursitõhsus (seades eesmärgiks vee puhastamise ja majandamisega seotud energiatarbimise ja veekadude vähendamise). Samuti saasteainete ja patogeenide laskmine keskkonda. Projektid, mis kasutavad innovaatilisi meetodeid, tehnoloogialahendusi, meetmeid olmejäätmete vältimiseks, vähendamiseks või taaskasutamiseks (peamiselt nende tekkekohas)

Keskkond ja ressursitõhusus Jäätmevaldkonna olulisemad teemad: Olmejäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete romud Patareid ja akud Romusõidukid Pakendijäätmed Ehitus- ja lammutuspraht Meditsiinijäätmed Biojäätmed, sh toidujäätmed Plasti käitlemisega seotud integreeritud projektid Projektid, mille käivitamise eesmärk on parandada ohtlike majapidamisjäätmete käitlemist

POLYMIX projekt Plastjäätme kasutamine asfaldi segudes. Loodi ja hinnati mitu asfaldi segu, mis sisaldasid polümeeride jäätmeid LIFE Environment and Information Best Projects 2015. Mitmetes riikides toodetakse väga väike protsent polümeere ümber. Vajadus on innovaatiliste lahenduste järele, et vältida plasti kogunemist prügilatesse. Nende kasutamine teekattematerjalides väärindab neid ja hoiab vana plasti ringluses. Hispaania

BIODOLOMER for LIFE BIODOLOMER for LIFE - Rootsi Keskkonnasõbralike pakendite kasutamine ning plastikpakendite kasutamise vähendamine Eesmärgid: 65% plastikpakendite kasutamise vähendamine (32 000 kg) 50% energia kokkuhoidu pakendi tootmisel Kuni 60% CO2 emmissioonide vähenemine 50% rohkem biogaasi tulenevalt uute pakendite Kasutamisest (jäätmetena)

Keskkond ja ressursitõhusus Ressursitõhusus, roheline ja ringmajandus, sh mullad ja metsad Jäätmete kasutamine teistes tööstusharudes (nt ökodisain, materjalide taastamine, ümbertöötlemine, korduskasutamine, innovaatilised tagasivõtmise ja kogumise süsteemid jmt). Uute ärimudelite rakendmine väikestes- ja keskmise suurusega ettevõtetes Keskkonndahoidlikud riigihanked jmt Mulla parem majandamine (erosiooni vähendamine, saastumise vältimine, süsinikurikka mulla kaitsmine/taastamine) Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi tugevdamine Metsade vastupanuvõime suurendamine (seoses rahvastikumuutustest tulenevate ohtude suhtes) ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, mullakaitse teemastrateegia ja ELi uue metsastrateegia rakendamisele.

„OSAMAT“ 01.09.2010-15.08.2016 Kogueelarve 2,38 mln € Pilootprojekt: põlevkivituha rakendamise võimaluste demonstreerimine teede ehituses Igal aastal tekib 6 mln tonni põlevkivituhka Narva-Mustjõe pilootlõik 1630 m ja sideainenea kasutati 3 tuhaliiki Rajatud teede kandevõime on kõrge  See võib laias laastus 500 miljoni tonni võrra vähendada mittetaastuvatest ressurssidest looduslike materjalide kasutamist, millega Euroopas kaasneb raskeveokitega pikamaatransport. See on ka keskkondlikult kasulik tänu vähenevatele õhuemissioonidele ning maastiku, looduslike kruusa- ja kiviressursside ja põhjavee allikate paremale kaitsmisele.

POBEDA projekt Kana väljaheite kasutamine naha töötluses. Innovaatiline, looduslik ja jätkusuutlik viis nahka töödelda, mis annab samaväärse tulemuse traditsiooniliste meetmetega. LIFE Environment and Information Best Projects 2015. Projekti eesmärk on näidata, et töödeldud jäätmeid saab kasutada uute naha toodete töötlemisel vähendades traditsionaalsete meetoditega võrreldes keskkonnamõju. Itaalia

GREEN SINKS projekt Taaskasutatud materjalidest köögivalamud. 100% toormaterjalist on asendatud ümbertöödeldud materjaliga. LIFE Environment and Information Best Projects 2015. Itaalia

DOMOTIC projekt Innovaatiline mudel hoonete automatsiooniks. Eesmärk - CO2 emissioone saab vähendada suure hõivatusega hoonetesse intelligentseid juhtimissüsteeme paigaldades. LIFE Environment and Information Best Projects 2015. Energia tarve vähenes 63.92%, CO2 emissioon vähenes 680 tonni aastas. Kontrollsüsteemi paigaldamine aitab energiatõhusust tõsta ka vanades majades. Ainuüksi valgustuses saab säästa kuni 70% energiast. Hispaania

Keskkond ja ressursitõhusus Kemikaalid, õhk, müra ja tööstusõnnetused Kavad, millega luuakase vähese mürasaastega piirkonnad linnades Vähendada teelt ja muudest transporditaristustest tulenevat müra Vähendada kemikaalide mõju keskkonnale või inimeste tervisele kemikaalide ohutuma või säästliku kasutamise kaudu Parandada kemikaalide seire andmete kasutamist (nt keskkonnaseire, inimeste bioseire, toodete seire, siseõhu seire) Projektid, mille eesmärk on hõlbustada ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamist käsitleva Seveso III direktiivi (direktiiv 2012/18/EL) rakendamist Investeeringud biomassi põletavatesse seadmetesse Vähendada ammoniaagi ja tahkete osakeste heidet põllumajanduses

Projektid LIFE SOUNDLESS - Hispaania Vähendada liiklusest tulenevat mürareostus tihedalt asustatud piirkondades Keskkonnasõbraliku asfalti kasutamine teede-ehituse Taasaksutatud materjalide nagu kummi ja plastiku kasutamine asfalti segudes

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus Natura 2000 alad ja merekeskond Liigid ja elupaigad Tegevuskavade täitmine Parandada EL oluliste liikide ja elupaigatüüpide kaitsestaatust keskendudes Natura 2000 aladele Tegevuskavade elluviimine Merekeskkond – natura 2000 alade taastamine ja majandamine, sh kavade koostamine ja rakendamine. Konfliktide lahendamine nt liikide ja kalurite vahel Roheline ja sinine taristu ehk looduspõhised lahendused aidata looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas kaasa liidu poliitika ja õigusaktide, sealhulgas liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020, direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ edasiarendamisele ja rakendamisele, eelkõige käsituste, parimate tavade ja lahenduste kohaldamise, väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel; toetada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 alusel loodud Natura 2000 võrgustiku edasist arendamist, rakendamist ja juhtimist, eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 8 põhjal koostatud tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks vajalike ühtsete käsituste kohaldamist, väljatöötamist, katsetamist ja tutvustamist; parandada alusteadmisi liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja vastavate õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks ning liidus ja väljaspool liitu loodust ja bioloogilist mitmekesisust mõjutavate tegurite, survetegurite ja vastumeetmete hindamiseks ja jälgimiseks. Võõrliigid

„EAGLELIFE“ Konnakotkad ja must-toonekurg 01.04.2004-31.05.2009 Kogueelarve 0,8 mln € Paigaldati pesakaamerad üle 8,3 mln vaatamist Projekti elluviimise käigus tekkisid probleemid, kuid vaatamata sellele viidi projekt edukalt ellu „Parim projekt 2010“ suurkonnakotkal vaid kuni 20 paari ja must-toonekurel kuni 80 paari. Kotkaste ja must-toonekure kaitsel on kolm peamist suunda: elupaikade kaitse, seire ja teavitustöö. Metsamajandust peetakse tänapäeval üheks olulisemaks kotkapopulatsioone mõjutavaks teguriks. Eesmärk 2800 ha luhtade taastamine, aga 900 ha sellest oli juba metsastunud. Seda enam muutma ei hakatud.

„HAPPYFISH“ 01.02.2009-30.11.2012 Kogueelarve 1,1 mln „Parim projekt 2013“ „Best of the best“ Sama meeskond on saanud toetust veel kahele projektile: SPRINGDAY HAPPYRIVER LIFE+ projekt "Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal" tegeleb väärtuslike veeliste elupaikade taastamise ning ohustatud Natura 2000 kalaliikide taasasustamise ja kaitsega. Projekti eesmärgid: 1. Väärtuslike kudealade ja elupaikade taastamine ning kaitse; 2. Üle-Euroopalise tähtsusega kalaliikide: tõugjas (Aspius aspius), hink (Gobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis) ning võldas (Cottus gobio), taastootmine ja kaitse. Viimased uuringud näitavad vanajõgede suudmete taasavamise positiivset mõju elupaiga kvaliteedile ja elustiku olukorrale. Võrreldes ahenenud suudmega ja taasavatud suudmega vanajõge omavahel, on erinevused kalade arvukuses mitmekordsed. Samuti on vee kvaliteet (hapniku sisaldus) oluliselt parem tervenduse läbi teinud vanajõgedes. 

„DRAGONLIFE“ 01.01.2010-31.10.2015 Kogueelarve 1 mln € Sama meeskond on saanud toetust viiele projektile 2001-2004 Coastal Meadows 2003 great crested newt starter 2004-2008 great crested newt (2009 Best project) 2005-2012 Costal lagoon 2010-2015 Dragonlife Üks taotlus on töös 2017-2022 Sandlife Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis” mille eesmärgiks on kaitsta ohustatud suur-rabakiili ja mudakonna väikeseid ja isoleeritud asurkondi ning säilitada ja taastada nende eluks hädavajalikke väikeveekogusid Eestis ja Taanis. Sobilike väikeveekogude vähesus ongi peamiseks põhjuseks, miks paljude väikeveekogudega seotud liikide, sealhulgas ka projekti sihtliikide mudakonna (Pelobates fuscus) ja suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis), arvukus on XX sajandi teisel poolel nii Eestis kui ka mujal Euroopas oluliselt langenud Samaaegselt võib suur-rabakiili ja mudakonna pidada nn. katusliikideks suurele hulgale puhtaveelistest kalavabadest väikeveekogudest sõltuvatele veelistele ja poolveelistele liikidele, kellest mitmed on haruldased või hävimisohus, nt. rohe-tondihobu, valgelaup-rabakiil, suur-kirjuujur, kollaserv ujur, laiujur, harivesilik jt. Seetõttu aitab projekt lisaks  suur-rabakiilile ja mudakonnale kaasa ka paljude teiste ohustatud ja kaitsealuste liikide elupaigatingimuste parandamisele. Projekti partneriteks on viis Taani valda: Hjørring, Gribskov, Hillerød, Allerød ja Vejle ning firma Amphi Consult. Kaevati 83 ja taastati 106 tiiki. Püüti välja koger

„URBANCOWS“ 01.01.2012-31.12.2016 Kogueelarve 1,1 mln € Hea koostöö projekt Oluline projekt teadlikkuse suurendamisel Käesoleval aastal  hooldati karjatamise teel ligikaudu 170 hektarit Pärnu linna rannaniite. Loomi oli sellel aastal mõnevõrra vähem, mistõttu tuli ligi 30 hektariline niiduala täiendavalt üle purustad

„MoorLIFE“ 01.10.2015-28.02.2021 Kogueelarve 16 mln € 12 mln eurot toetus Suurim UK-s rahastatud LIFE projekt ja tõenäoliselt suurim LIFE programmist toetust saanud projekt

„BureLIFE“ 01.09.2015-30.11.2020 Kogueelarve 5 mln € 3 mln eurot toetus

Keskkonnaalane juhtimine ja teave Teabe projektid ja kampaaniad: Vesi Õhk Müra Looduskaitse Liigid Võõrliigid Merekeskkond Jäätmed Üleujutused Põud toetada teadlikkuse tõstmist keskkonnaküsimustes, sealhulgas saavutada üldsuse ja sidusrühmade toetus liidu poliitika kujundamisele keskkonnavaldkonnas, ja edendada säästvat arengu alaseid teadmisi ning säästva tarbimise uusi tavasid; toetada keskkonnavaldkonnas teabe edastamist, haldamist ja levitamist ning soodustada edukaid keskkonnaga seotud lahendusi ja tavasid käsitlevate teadmiste jagamist, muu hulgas sidusrühmade vahelise koostöö platvormide arendamise ja koolituse kaudu; edendada ja toetada liidu keskkonnaalaste õigusaktide tulemuslikumat järgimist ja järgimise tagamist, eelkõige parimate tavade ja poliitiliste käsituste väljatöötamise ja levitamise edendamise teel; edendada paremat keskkonnaalast juhtimist, laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist poliitika- ja poliitika rakendamise alastes konsultatsioonides.

Keskkonnaalane juhtimine ja teave LIFE SOUTHERN WOLVES - Hispaania Ibeeria hunt Projekti eesmärgiks on parandada inimeste ja ibeeria huntide kooseksisteerimist ning parandada liigi kaitsestaatust Andaluusia piirkonnas Hinnatakse inimeste suhtumist huntidesse Tehakse selgitustööd pargivahtide ja kohalike elanike seas

Keskkonnaalane juhtimine ja teave BALTINFOHAZ – Eesti, Läti ja Leedu Kampaania projekt Baltimaades, mille eesmärgiks oli suurendada inimeste teadlikkust toodetest, mis sisaldavad ohtlikke aineid Nt ohtlikud ained siseviimistluses ja ehitusmaterjalides Ohtlikud ained ilutoodetes Kampaania oli suunatud: tavatarbijad (peamiselt noored emad, perekonnad) juuksurid, koolid/ülikoolid (tulevased õpetajad ja tegevõpetajad) ehituskauplused (K-rauta) autohooldusettevõtted Viidi läbi seminare/infopäevi, toodeti infovoldikuid ja videoklippe, uudised, otsepostitus jmt

Kliimameetmete allprogramm Projektid peavad toetama ELi kliimapoliitika rakendamist ning ELi ettevalmistamist kliimaga seotud väljakutseteks Aastaks 2030 ELi heitkoguste vähendamine 40% (1990) Kohanemine erinevatel tasemetel Prioriteedid: Energiamahukad tööstused Osoonikihti kahjustavate ühendite väljavahetamine, F-gaasid Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) LIFE toetab: Uuenduslike ja kulutõhusate tehnoloogiate arendamine, et vähendada heitemahukaid tootmisi ja protsesse Energiamahukad tööstused, eriti need, kus on oht süsinikulekkeks Pikaajalise mõjuga läbimurdelahenduste arendamine tööstustootmistes ja -protsessides Uued toormaterjalid, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid Innovatsiooni- ja näidisprojekte näitamaks madala globaalse soojendamise potentsiaaliga alternatiivide kasutamist Madala süsinikuga praktikate rakendamine farmides ‘ Et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, on kliimamuutuste leevendamise prioriteetse valdkonna erieesmärgid eelkõige alljärgnevad: aidata kaasa kliimamuutuste leevendamist käsitleva liidu poliitika ja vastavate õigusaktide rakendamisele ja väljatöö­ tamisele, sealhulgas selle teema läbivale arvessevõtmisele muudes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste käsituste, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel; b) parandada alusteadmisi tulemuslike kliimamuutuste leevendusmeetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada; ) hõlbustada ühtsete lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kliimamuutuste leevendamist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil; d) aidata kaasa kordamiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kliimamuutuste leevendustehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöö­ tamisele ja tutvustamisele. Kliimamuutustega kohanemise prioriteetse valdkonna erieesmärgid Et aidata kaasa jõupingutustele, mille abil suurendatakse vastupanuvõimet kliimamuutustele, on kliimamuutustega kohanemise prioriteetse valdkonna erieesmärgid eelkõige alljärgnevad: aidata kaasa kliimamuutustega kohanemist käsitleva liidu poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele, sealhulgas selle teema läbivale arvessevõtmisele muudes poliitikavaldkondades, eelkõige kliimamuutustega kohanemisega seotud poliitiliste või juhtimisalaste käsituste, parimate tavade ja lahenduste väljatöötamise, katsetamise ja tutvustamise teel, sealhulgas vajaduse korral ökosüsteemil põhinevate käsituste abil; b) parandada alusteadmisi tulemuslike kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja rakendamiseks, asetades vajaduse korral esikohale ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi, ning suurendada suutlikkust neid teadmisi praktikas kasutada; c) hõlbustada ühtsete lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, näiteks seoses kliimamuutustega kohanemist käsitlevate strateegiate ja tegevuskavadega nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, asetades vajaduse korral esikohale ökosüsteemil põhinevad lähenemisviisid; d) aidata kaasa kordamiseks, ülekandmiseks või läbivaks arvessevõtmiseks sobilike uuenduslike kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate, -süsteemide, -meetodite ja -vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele.

Kliimameetmete allprogramm EffiSludge for LIFE - Rootsi Kogueelarve 5,8 mln eurot EL toetus 1,8 mln eurot Tselluloosi ja paberitööstuses tekkiva jääkmuda kasutamine biogaasi tootmiseks Loodi näidistehas koos süsteemidega, kus viidi läbi katsetusi Suureneb biogaasi potentsiaal Selle tulemusena peaks vähenema nendes tööstuses elektritarbimine kuni 50% Väheneb õhku paisatav CO2

LIFE programm Taotlemine!

LIFE programm Taotlejad – keskkonna – ja kliimavaldkonnas tegutsevad ettevõtted, MTÜ-d, avaliku sektori asutused Tähelepanu projektide tulemuste korratavusel/ülekandmisvõimalusel, pikaajalisel jätkusuutlikkusel ja EL tasandil lisaväärtusel Ei ole suunatud teadustööle (H2020) Ei toetata suuremahulist infrastruktuuri Pole suunatud maaelu ja regionaalarengu toetamisele (selleks on põllumajandustoetused, struktuuritoetused) Ei toeta turismi

Projektitüübid Traditsioonilised projektid: Parimaid tavasid järgivad projektid (best practice projects) Näidisprojektid (demonstration projects) Katseprojektid (pilot projects) Teabe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamise projektid (information, awarness and dissemination projects) Parimaid tavasid järgivad projektid (best practice projects) rakendavad antud projekti konkreetset spetsiifikat arvestavaid asjakohaseid, kulutõhusaid ja eesrindlikke tehnikaid, meetodeid ja lähenemisviise. Näidisprojektid (demonstration projects) juurutavad, testivad, hindavad ja levitavad antud projekti spetsiifilises, näiteks geograafilises, ökoloogilises või sotsiaalmajanduslikus kontekstis uusi või tundmatuid meetmeid, metoodikaid või lähenemisviise, mida on võimalik ka mujal sarnastes tingimustes rakendada. Katseprojektides (pilot projects) rakendatakse varem või mujal katsetamata tehnikat või meetodit, mis võrreldes hetkel parimate tavadega võivad anda keskkondlikke või klimaatilisi eeliseid ning mis on hiljem sarnastes tingimustes laiemalt rakendatavad. Teabe, teadlikkuse tõstmise ja teabe levitamise projektid (information, awarness and dissemination projects) toetavad teabe ja teadlikkuse edastamist ja levitamist keskkonna ja kliimameetmete programmi kohta.

Periood 2014-2020 Kaasrahastamise määr üldiselt kuni 60% abikõlblikest kuludest neljal aastal (2014-2017) Alates 2018 aastast kuni 55%! Esmatähtsatele liikidele või elupaigatüüpidele suunatud projektid: kaasrahastamise määr 75% Riiklikud eelarved: ainult keskkonna allprogrammi puhul ja ainult kuni 2017. Eesti riiklik eelarve 2014-2017 on 1,2% eelarvest ehk 9 577 621 eurot

Periood 2014-2020 2018-2020 keskkonna ja kliimameetmete allprogrammid Toetusmäär: 55% LIFE toetus keskkonna ja kliima projektidele 60 % LIFE toetus looduskaitse projektidele 75% LIFE toetus tärniga liigid ja elupaigad NB! kaasfinantseerimine tuleb taotlejal tagada.

Taotluste esitamine Taotlused tuleb esitada e-taotluse (e-proposal) süsteemi kaudu E-taotluse link: https://webgate.ec.europa.eu/eproposalWeb Taotlusvormid on kõikidele projektitüüpidele sarnased Kõik lahtrid tuleb täita, kasvõi lisades NA (muidu ei saa taotlust esitada)! Enne tähtaega saab korduvalt esitada, viimane esitatud dokument läheb hindamisele.

Taotluste esitamine Taotlus EL keeles, soovitus vähemalt taotluse tehniline osa esitada inglise keeles; Pealkiri ja vorm B1 (lühikokkuvõte) alati inglise keeles;

Eeldatava ajakava Taotlusvooru avamine (mais) Taotluste esitamise tähtaeg (september) Taotluste hindamine (september-mai) Lepingu sõlmimine (mai-juuni) * Arutatakse kahe etapilise süsteemi loomist

Projekti osapooled Projekti võib esitada partnerluses või 1 asutuse poolt. Projekti osapooled: koordineeriv taotleja, seotud kasusaaja (projekti partner), kaasrahastaja. Koordineeriv taotleja EL asutus; EK suhtlus ja vastutus sh. leping EKga; Osaleb projekti elluviimises ja projekti tulemuste levitamises; Panustab kaasfinantseeringuga.

Projekti osapooled Seotud kasusaaja Võib olla väljastpoolt EL; Leping koordineeriva taotlejaga; Esitab materjalid ja andmed koordineerivale taotlejale; Osaleb projekti elluviimises ja projekti tulemuste levitamises; Panustab kaasfinantseeringuga. Kaasfinantseerija Panustab projekti rahaga: Ei osale projekti elluviimises ja projekti tulemuste levitamises.

Abikõlblikud kulud Üldiselt: kõik projekti eesmärkide täitmiseks vajalikud kulud personalikulu teenused (35%eelarvest) Seadmed (amortisatsioon) üldkulu (7%) varuosad/muud kulud maa ostmine

Projektid ei peaks sisaldama: Investeeringuid suurde infrastruktuuri Teadustööd ja tehnoloogilisi arendusi Toodete turustamist NGOde lobitööd EMAS ja Ecolabel registreerimise protseduurideks vajalikke teavitustegevusi Metsatulekahjude ennetamise tegevusi, mis on kaetud EAFRDst Metsatulekahjude kustutamise tegevusi (CivilProtection instrument) Intellektuaalse omandiga seotud kulutusi.

Maksed projektidele: Projekt kestvusega 24 kuud, toetus kuni 300 000 EUR ettemakse 70% Lõppmakse Projekt kestvusega üle 24 kuu, toetus üle 300 000 EUR ettemakse 30%, vahemakse 40% (eeldus eelmise makse 100% kasutamine) Projekt kestvusega üle 48 kuu, toetus üle 4 000 000 EUR Ettemakse 30%, vahemakse 20% + 20% (eeldus eelmise makse 100% kasutamine), lõppmakse

Projektide hindamine Hindamiskriteerium Minimaalne skoor Maksimaalne skoor 1. Tehniline selgus ja kvaliteet 10 20 2. Rahaline slegus ja kvaliteet 3. EL lisaväärtus: millisel määral ja kui hästi projekt panustab LIFE-i keskkonna alamprogrammi prioriteetidele 4. Panustus projekti teemadesse (MAWP) - 5. EL lisaväärtus: mitmeotstarbelisus, sünergia ja integratsioon 7 15 6. EL lisaväärtus: korratavus ja ülekantavus 5 7. EL liasväärtus: riikidevahlisus, keskkonnasõbralikud hanked, tulemuste kasutuselevõtt Kokku 55 100

Kas LIFE programm on mulle? Mahukad taotlemise dokumendid Fookus paigas Pikk protsess Projektide konkurents on suur! Projekt tuleb esitada õigeaegselt Taotluse ettevalmistamine nõuab nii rahalist kui ajaressurssi; Tihtipeale on taotlus, mis raha ei saa, viletsasti ette valmistatud.

Kas LIFE programm on mulle? Aruandlus: inglise keeles (aruande lisad taotluse esitamise keeles, tõlkekulud on abikõlblikud), iga 18 kuu tagant sisu- ja finantsaruanne, 1 sisuaruanne 2. ettemakse saamiseks, 1 lõpparaunne lõppmakse saamiseks Seirata tuleb projekti väljundeid ja tulemusi sh indikaatorite täitmist Projekti elluviimisel tuleb järgida taotluses lubatut 9 kuu jooksul peale projekti algust toimub kohakülastus, edaspidi tehakse kohakülastusi 1 x aastas või kord projekti eluea jooksul.

Taotlemisel tehtud vead? Fookus pole paigas, puudub seos probleemi, eesmärkide, tegevuste või tulemuste vahel Vali üks (maksimum kaks teemat) Taotlus peab olema loogiliselt üles ehitatud lugu Anna taotlus lugeda kolleegile/sõbrale Probleemi olemus puudulikult kirjeldatud; Kirjeldada probleemi ning arvesta, et hindaja ei pruugi teada Eesti tingimusi/konteksti/probleeme Eelarve ei ole selge või piisavalt põhjalikult lahti kirjutatud või küsitakse raha tegevuste jaoks, mis ei ole projekti seisukohast olulised Eelarve lahti kirjutada Igal tegevusel peab olema eelarve.

Taotlemisel tehtud vead? Reaalseid tegevusi vähem kui 25% Reaalsed tegevused „põllul“ peavad moodustama vähemalt 25% eelarvest. Idee ei ole teostatav  Idee peab olema ambitsioonikas, kuid teostatav Tõesta oma teooriat, vajadusel tee ära uuringud/eeltöö Riske pole kaardistatud  Hinda riskid ning paku välja meetmed riskide leevendamiseks Projekti kasu keskkonnale pole piisav või ei ole seda võimalik hinnata; Kirjeldada keskkonnale avalduvat kasu/tõesta Planeeri seire ja sea läbimõeldud eesmärgid Asjakohased indikaatorid. .

Taotlemisel tehtud vead? Kommunikatsioonitegevustele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud Mõtle läbi tegevused, kuidas avalikkust ja huvigruppe informeerida projekti tulemustest Vajadusel kaasa vastava kompetentsiga spetsialist Puuduvad projekti kohtustuslikud elemendid/tegevused (koduleht, Layman raport jm) Tutvu reeglitega Vajadusel kontakteeru LIFE kontaktisikutega  Projekti jätkusuutlikkust ei ole kirjeldatud. Vajalik koostada After LIFE plan ning selgitada, kuidas jätkatakse tegevusega pärast projekti lõppemist

Taotlemisel tehtud vead? Kavandatavad tegevused ei ole hindaja meelest mõistlikud või piisavad probleemi lahendamiseks. Tööta läbi hindaja kommentaarid ning paranda taotlust Taotluse võib esitada järgmisel aastal uuesti Puudub korralik projektijuhtimise struktuur; Selgita, mis on iga partneri roll projektis Kuidas toimib projekti juhtimine (skeem) Lubatud on palgata nii palju inimesi, kui projekti elluviimiseks vajalik (põhjenda) Kavandatakse tegevusi, mis oleksid pidanud tehtud olema enne taotluse esitamist (nt keskkonnaload, maa kasutamise load, uuringud, kokkulepped jmt).  Korralik eeltöö suurendab projekti usaldusväärsust

LIFE koduleht life.envir.ee/ http://ec.europa.eu/environment/life/

Projekti kirjutamise ja juhtimise koolitus 13-14. detsember 2017 Tallinn

Aitäh! Timo Kark Timo.kark@envir.ee