10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009 13. Riigivõim (lk 75 – 79) 10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009
Alateemad Keskvõim ja feodaalne killustumus Valitseja Esinduskogud
Keskvõim ja feodaalne killustumus I http://upload. wikimedia Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga Feodaalne killustumus: nõrk keskvalitsus, riigivõimu funktsioonid monarhi vasallidest võimukandjate käes Keskajal Euroopale iseloomulik (nt Saksa-Rooma keisririik, Kapetingide - Prantsusmaa) Hugues Capet
Keskvõim ja feodaalne killustumus II Inglismaa: Tugev keskvõim Krahvkonda juhtis šerif Kõik vasallid vandusid truudust kuningale (põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall” ei kehtinud siin)
Keskvõim ja feodaalne killustumus III Keskaegne riik: Valitsejal võisid valdused olla mitmes kohas Riikide liitmine abiellumispoliitikaga (nt Habsburgid) Ühtne riik kujunes pigem ühtse keele ja kultuuri puhul
Valitseja I Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel Ebaedukas: valitseja pere võis krooni teisele dünastiale kaotada
Valitseja II Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu (ka kõrgeim kohtumõistmine, rahaasjad, asevalitsemine) Sekretärideks-kirjutajateks vaimulikud Aja jooksul nõunikeks ka mitte-aadlikud (juristid)
Esinduskogud I Kuningas (nappis raha) sõltus poliitika elluviimisel vasallide toetusest Tähtsamad poliitilised otsused konsensuse e. üksmeele teel (suurfeodaalid kinnitasid kuninga otsuse) Kaasatud ka linnade ja vaimulike organisatsioonide esindajad
Esinduskogud II Keskaegne esinduskogu: Seisuslik Saadikud: ametikoha/tiitli kaudu (piiskop, krahv jt) seisuslike organisatsioonide valitud (linna rae saadikud jt) Talupoegi (v.a. vabu) esindas tavaliselt isand
Esinduskogud III Esinduskogus tavaliselt: a) kolm kuuriat (Saksamaa riigikeste maapäevadel) või b) kaks koda (Inglismaa: ülem- ja alamkoda) Kuningate ja esinduskogude võimuvõitlus 14. – 17.saj.
House of Lords ja House of Commons http://news.bbc.co.uk/nol/shared/spl/hi/pop_ups/03/uk_politics_state_opening_of_parliament/img/7.jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/12_03/HouseCommonsPA_468x278.jpg
Saja-aastane sõda 1337 – 1453 http://www. berkshirehistory Põhjused: Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria allutada Edward III
Muutused sõjapidamises http://free. of Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346 (võimsad pikad vibud vs lepinguline prantsuse rüütliratsavägi) ja Poitiers`lahingus 1356 Saja-aastase sõjas: Jalaväe tähtsus kasvas Kasutusele tulirelvad Uut tüüpi vägi - palgasõjavägi Crecy lahing
Sõja lõpp http://www. linternaute Must Surm (1348 – 1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikkufeodaalkoormiste tõustalurahvamässud Jeanne d`Arc Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet 1453 inglastel vaid Calais. Sõja lõpp
Olukord Saja-aastase sõja järel http://www. geocities Prantsuse kuninga positsioon varasemast tugevam, ühtsem Inglismaal: a) segadused: nn Rooside sõda 1455 – 1485 (Lancasterid vs Yorkid) b) 15. saj. lõpus Tudorid võimule: tugevdasid riiklikku ühtsust c) Kujunema hakkas absoluutne monarhia Henry VII – Tudorite dünastiale alusepanija
Aitäh!