Projektijuhtimine tarkvaraarenduses Teema 4: Projektijuhtimise tugitegevused Peeter Normak

1.11 tunni kava Kodutöö Projekti lõpparuanne. Projekti lõpetamisjärgne tegevus. Projektiportfelli haldamine. Projektijuhtide sertifitseerimine. Projektijuhtimise standardid ja spetsifikatsioonid. Hanked. Tarkvaraprojektide juhtimine versus takvaratehnoloogia. Projektijuhtimise valdkonna juhtinstitutsioonid. Täiendavad infoallikad. Tasuvushinnangud.

Kodutöö Valige projektijuhtimise metoodika PRINCE2 küpsusmudeli P2MM (https://www.axelos.com/Corporate/media/Files/P3M3%20Model/PR INCE2_Maturity_Model_P2MM.pdf) üks perspektiiv (Management Control, Benefits Management, Financial Management, Stakeholder Engagement, Risk Management, Organizational Governance, Resource Management) ning hinda selle järgi enda projekti küpsust. Hinda enda momendi positsioonilise ja personaalse võimu suurust (lähtudes enda mingist rollist, näiteks lapsevanema roll). Leia enda positsioonilise ja personaalse võimu suurendamise võimalused. Too näide mõnest ebakompetentsusest tingitud ebaõnnestumisest, mida oleks saanud vastava koolituse või konsultatsiooniga vältida.

Projekti lõpparuanne

Lõpparuande eesmärk Lõpparuande eesmärgiks on võtta projekti täitmine kokku viisil, mis võimaldaks: Saada projekti tegevustest ja tulemitest adekvaatne ülevaade, Otsustada täidetud projekti tulemi vastuavuse projekti eesmärkidele. Lõpparuande adressaadiks on projekti aktsepteerinud institutsioon.

Lõpparuande struktuur (näide) Tiitelleht (institutsioon, dokumendi nimetus, aasta). Kokkuvõte (projekti taust, eesmärk, ajavahemik, täitjad, loodud dokumendid/tarkvara; 1 lk). Projekti kavandamise kirjeldus (1 lk). Projekti täitmine (tegevused, vahetähtajad, administreerimine, koosolekud, liikmetevaheline tööjaotus, huvipoolte kaasamine jmt, 2 lk). Tulemused (1 lk). Hinnangud (tulemuste hinnangud, võrdlus teiste sarnaste projektidega, võimalikud rakendused ja edasiarendused, soovitused jmt, 3-5 lk). Kasutatud kirjandus.

Lõpparuande kvaliteediindikaatorid Adekvaatsus (käsitletud on kõik olulised aspektid). Korrektsus nii sisu (joonised, tabelid, viited, kalkulatsioonid, URL- id jne) kui ka keelekasutuse poolest (terminoloogia, sõnastused jne). Loetavus (arusaadav ka projektiga mitteseotud inimestele). Struktureeritus (loogilised alajaotused, adekvaatsed pealkirjad, mugavat viitamist võimaldav numeratsioon, kaunilt vormistatud). Optimeeritud maht (ei sisalda liigseid kordusi ega mitteolulisi detaile).

Projekti lõpetamisjärgne tegevus

Projekti lõpetamisjärgne tegevus Eesmärk: projekti tulemist võimalikult suure lisaväärtuse saamine, sh. heade eelduste loomine järgnevate eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Tulemuste levitamine: Pressiteated Artiklid ajakirjanduses Konverentsiettekanded Interneti vahendus .... Tulemuste juurutamine/rakendamine. Jätkuprojektide ettevalmistamine ja läbiviimine. NB! Kompetents annab tugevuse, kogemus kiiruse.

Tulemuste levitamine ja rakendamine Tulemi levitamine (dissemination): eesmärgiks teavitamine. Tulemi rakendamine (exploitation): eesmärgiks juurutamine. Rakendamine on hierarhilise iseloomuga: mingi projekti tulem võib leida rakendust järgmises, järgmise tulem omakorda rakendust jne. Näide 1: Laste intellektuaalsete võimete kujunemise alased uuringud Intellektuaalsete võimete arendamiseks koolitusmetoodikate väljatöötamine Koolitusmetoodikate rakendamiseks juhendmaterjalide väljatöötamine Pilootkoolituste (ja samaaegselt tegevusuuringu) läbiviimine Näide 2: liigutustegevuse analüüs (videooperaator, programmeerija, matemaatik, anatoom, treener). Sageli liigitatakse projekti tulemi levitamise ja rakendamisega seotud tegevusi projektiväliste tegevuste hulka.

Millised oleksid täiendavad võimalused projektitulemuste levitamiseks? Diskussioon Millised oleksid täiendavad võimalused projektitulemuste levitamiseks?

Projektiportfelli haldamine

Projektide portfelli/portfoolio haldamine – mõiste Projektiportfell: momendil täidetavate või kavandatavate projektide kimp. Projektiportfelli haldamine (Project Portfolio Management – PPM): projektiportfelli projektide koostoime analüüs ja nende optimaalse struktuuri tagamine. Optimaalsuse kriteeriumid tulenevad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest, nagu näiteks: kasumi suurendamine, konkurentsieelise saavutamine, efektiivsuse suurendamine, ….

Projektide portfelli/portfoolio haldamine – eesmärk Eesmärk: täita õigeid projekte. Projektiportfelli kavandamisel (ka hindamiseks) kasutatavad näitajad: kogukulud ressurssitarvidus Investeeringute ajagraafik tulude/kasumi/eeliste suurus ja struktuur seosed projektiportfellis olevate projektide vahel … .

Projektide portfelli/portfoolio võtmeküsimused PPM vajalikkuse tunnused: Projektid on olulises ressursipuuduses Projektijuhtide ja võtmeisikute ülekoormus Projektide kaootilisus, strateegiliste eesmärkidega mitteseotus. PPM rakendamisel pidevalt küsitavad küsimused: Kas investeerime õigetesse asjadesse? Kas ressursikasutus on optimeeritud? Kui hästi me täidame oma ülesandeid? Kas meil on võime õigeid muudatusi õigeaegselt juurutada? Kas me saavutame oma soovitud eesmärgid?

PPM rakendamine PPM põhietapid: PPM rakendamise vajalikkuse määratlemine. Täidetavate projektide inventuur: fikseeritakse olulisemad näitajad ja hinnangud. Projektid prioritiseeritakse, lähtudes institutsiooni prioriteetidest ja eesmärkidest. Projektid reorganiseeritakse: mõnele antakse ressurssi juurde, mõnelt võetakse ära, mõni katkestatakse, mõni lõpetatakse, mõned uued projektid algatatakse.

Projektijuhtide sertifitseerimine

Projektijuhtide sertifitseerimine Projrktijuhtimise sertifikaate (kutsetunnistusi) on kahte tüüpi: üldise projektijuhtimise sertifikaadid valdkondliku projektijuhtimise sertifikaadid. Levinuim üldiste PJ sertifitseerimissüsteem: Project Management Institute antav PMP (Project Management Professional) sertifikaat: http://www.pmi.org/careerdevelopment/pages/certification-and-the- job-market.aspx Projektijuhtimise kutsesüsteem on suhteliselt korrastatud, IT sertifikaadid aga mitte (EUCIP Harmonise projekt: 2006. aastal Euroopas IT-alal 62 sertifitseerivat institutsiooni ja 637 erinevat IT- sertifikaati).

Projektijuhtide sertifitseerimine – näiteid PMP (Project Management Professional): Nõutav eelnev kogemus (bak: 3a, 4500 tundi, 35 PJ koolitust) PMBOK struktuuri järgiv 200 küsimusega test, 4 tundi. IT projektide juhtide sertifitseerimise näide: CompTIA Project+TM: Soovituslikult 12 kuud projektijuhtimise kogemust. 100 küsimust, 90 minutit,

Projektijuht – Eesti kutsestandardid Momendil kehtivad: Projektijuhi assistent, tase 5: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10470174/pd f/projektijuhi-assistent-tase-5.4.et.pdf Projektijuht, tase 6: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10470372/pd f/projektijuht-tase-6.4.et.pdf Vanemprojektijuht, tase 6: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10470554/pd f/vanemprojektijuht-tase-6.4.et.pdf Projektiportfelli juht, tase 7: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10497820/pd f/projektiportfelli-juht-tase-7.5.et.pdf Kutseomistaja: Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon (www.epma.ee)

Projektijuht – kehtivuse kaotanud kutsestandardeid Projektijuht, tase 7 Infosüsteemi (IS) projektijuht, tase 3 IS projektijuht, tase 4 IS projektijuht, tase 5 ...

Standardid ja spetsifikatsioonid

Standardid ja spetsifikatsioonid Siin: spetsifikatsioon kui nõuete kogum, mis ei ole kehtestatud standardina. Klassifitseerimise alused: geograafiline või valdkondlik. Geograafiline: rahvusvaheline (ISO – International Organization for Standardization), Euroopa (CEN – European Committee for Standardization), riiklik (Eestis EVS – Eesti Standardikeskus, www.evs.ee). Valdkondlik: universaalne (kvaliteet ISO 9001), ühele valdkonnale suunatud (tarkvara kvaliteet ISO/IEC 9126, IEC – International Electrotechnical Commission). Spetsifikatsioonide näiteid: SCORM (Sharable Content Object Reference Model), IMS QTI (Question and Test Interoperability).

Standardid projektijuhtimise valdkonnast Otseselt projekijuhtimise alased: ISO 21500:2012, Guidance on project management, ISI 21504:2015, Project, programme and portfolio management – Guidance on portfolio management ISO 10006:2003, Quality management systems -- Guidelines for quality management in projects. Valdkondlike PJ-alaseid standadeid vt. http://www.iso.org/iso/search.htm?qt=project+management&sort_by =rel&type=simple&published=on&active_tab=standards

Tarkvaratehnoloogia-alased standadid ISO/IEC JTC 1 – Joint Technical Committee 1 (koos International Electrotechnical Commission’iga). 39 alakomiteed. Vabalt saadavad: http://standards.iso.org/ittf/PubliclyAvailableStandards/index.html Standardite näiteid (tasulised): ISO/IEC/IEEE 12207:2008 “Software Life Cycle Process” ISO/IEC 25010:2011 “… System and software quality models” ISO/IEC 25051:2006 “… Requirements for quality of Commercial Off-The- Shelf (COTS) software product and instructions for testing”. ISO/IEC 27032:2012 “Information technology – Security techniques – Guidelines for cybersecurity”. ISO/IEC 27002:2013 “Information technology – Security techniques – Code of practice for information security controls”.

Hanked

Sisseostmine&riigihanked Sisseostmise üldine printsiip: sisse osta ühekordne ja spetsiifilist kompetentsi nõudev tegevus. Projekti sisseostmine. Olulised aspektid: Tellija roll. N: tarkvaraprojektide puhul SA CMM (Software Acquisition Capability Maturity Model) ning CMMI-ACQ, Tellijapoolne projektijuht/koordinaator/vastutaja. Projektijuhi sisseostmine: Asutuse struktuuri integreerimine, Projektijärgse tegevuse eelnev kavandamine. N: EV.

Riigihangee probleeme Riigihangete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/114022012002?leiaKehtiv Riigihangete probleemid: Oluliste firmade osalemise motiveerimine (eelkõige väikesemahuliste hangete korral) Pakkujate omavahelised kokkulepped (eelkõige vähese arvu pakkujate korral). N: HK Pakkumistingimuste kvaliteet. N: 5.k. Hankeprotsessi pikaajalisus. N: koolide arvutiost

Tarkvaraprojektide juhtimine versus tarkvaratehnoloogia

Tarkvaraprojektide juhtimine versus tarkvaratehnoloogia TV-projektide juhtimine on projektijuhtimise alavaldkond. Mitmed TV-projektide juhtimise protsessid ei erine oluliselt üldistest projektijuhtimise protsessidest (vt CMMI protsessipiirkondi). TV-projektide juhtimise võtmeküsimus: arendusmetoodika valik ja rakendamine. TV-tehnoloogia võtmeküsimus: süsteemse käsitluse rakendamine tarkvara kavandamisel, arendamisel ja juurutamisel. TV-tehnoloogia juhtimist (SE management) käsitletakse TV-tehnoloogia alavaldkonnana. Kursuse “Projektijuhtimine tarkvataarenduses” käsitlus: Üldine proj.juhtimine + näiteid TV-projektidest + TV-projektide spetsiifika.

Projektijuhtimise valdkonna juhtinstitutsionid

Valdkonna juhtinstitutsioonid Project Management Institute: Dokumendid: PMBOK, OPM3, PMP Code of Professional Conduct, Projektijuhtide tugisüsteem: sertifitseerimine, http://marketplace.pmi.org/, … Carnegie Melloni ülikooli Software Engineering Institute (SEI): Küpsusmudelid (CMM)‏ Publikatsioonid: http://resources.sei.cmu.edu/library/ Muu IT-alane koolitus-, teadus- ja arendustegevus (vt www.sei.cmu.edu) Rational (IBM) terviklahendus: RUP, UML, arendusvahendid. Dokumentide näiteid: Rational Unified Process. Best Practices for Software Development Teams A Comparison of RUP and XP (Rational Software White Paper) Applying Requirements Management with Use Cases

Ajalugu – NASA SEL SEL: NASA Goddard Space Flight Center, Marylandi ülikooli ja Computer Sciences Corporation ühisettevõtmine. IEEE Computer Society/Software Engineering Institute poolt antava Watts S. Humphrey Software Process Achievement auhinna esimene saaja. Dokumentide näiteid: Manager’s Handbook for Software Development Recommended Approach to Software Development Software Process Improvement Guidebook Software Measurement Guidebook Sõnastas edukate IT-projektide 9 tunnust ning ebaedukate projektide 8 tunnust: http://www.stevemcconnell.com/sgcrib.htm

Täiendavad teabeallikad

Täiendavaid teabeallikaid raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad (TLÜ raamatukogu lugejaile kättesaadavad), nagu näiteks: Project Management Journal, The International Journal of Project Management), Raamatud (TLÜ raamatukogus), nagu näiteks: Achieving Project Management Success Using Virtual Teams Agile Project Management: Creating Innovative Products Mastering Software Project Management: Best Practices, Tools and Techniques Syngress IT Security Project Management Handbook

Täiendavaid teabeallikaid – muud Portaalid (näit. http://projectman.webs.com/, www.projectreference.com/), Veebiallikad (näit. http://www.iil.com/downloads/Archibald_Di_Filippo_Comprehensive PLCModel_FINAL.pdf), Praktikakogukonnad (praktikakogukonna loomise soovitusi vt näiteks aadressilt http://www.tacticalprojectmanagement.com/establish-a- project-management-community-of-practice/). PJ-alased konverentsid (näit. http://www.tacticalprojectmanagement.com/establish-a-project- management-community-of-practice/). Uuringud/analüüsid (näit. http://mastersinprojectmanagement.com/).

Tasuvushinnangud

Tasuvushinnangud Momendi netoväärtuse (net present value, NPV) analüüs: NPV= Σ((ti-ki)/(1+r)i), ti, ki – i. perioodi tulud ja kulud, r – perioodi diskontomäär Investeeringu tasuvus (return on investment, ROI): Lihtperiood: ROI = (t-k)/k; üldvalem ROI = NPV/T, kus T = Σ ki/(1+r)i Investeeringu taastootlus (payback period): periood, mil investeeringu kulud on tagasi teenitud. Kaalutud hindemudel: H = Σ kici

Üliõpilaste küsimused Kes otsustab asutusesiseselt projektiportfelliga seotud küsimuste üle? Millised on haridusvaldkonnas läbiviidavate projektide puhul nõuded projektijuhile? Kuidas toimub standardite väljatöötamine? Kes on riigihankekohuslased? Kuivõrd ja kuidas rakendada tasuvusanalüüsi riigiasutustes, kus projekti tulemi mõju ei ole sageli rahaga mõõdetav? Milline on Eestis kasutuselolev PJ sertifitseerimissüsteem?

Kodutöö nr 4 (töö õppematerjaliga) Individuaalselt: Loe läbi projektijuhtimise loengukonspekti peatükk 7 ning alajaotused 8.1-8.4. Sõnasta loetu kohta kokku kolm küsimust või probleemi, mida võiks järgmises tunnis diskuteerida või käsitleda põhjalikumalt. Saada punkti 2 all kirjapandu hiljemalt 12.nov. aadressile pnormak@tlu.ee. Loe läbi Project risk management peatükk raamatust “Head First PMP” (https://sitimukaromah4.files.wordpress.com/2010/03/head- first-pmp.pdf, lk 507-566) ja sõnasta kolm leitud suurimat tarkusetera, mida oma projektis peaks arvestama.

Kodutöö nr 4 (analüüs) Loe läbi konverentsi “Õppiv organisatsioon – Saksa kogemus, Eesti võimalused” analüüsidokument (leongukonspekt, lisa 7) ning leia vastused järgmistele küsimustele: Millised suurimad probleemid (need on märgitud sümboliga “-”), millega oleks konverentsi ettevalmistamisel pidanud arvestama (nimeta 3)? Milline olid suurim positiivne kogemus, mida kindlasti arvestate kui ise konverentsi korraldate (nimeta 3). Mida teeksite teistmoodi? Sõnasta dokumendi “Projektiaruanne-Idlab-2009-2012.doc” kolm suurimat puudust.

Järgmine loeng Teemad: Pühapäev, 15. novembril kell 14:00 Tarkvaraprojektide üld- ja eriküsimused

P2MM – Stakeholder Engagement – Tase 3 (Spets.attr.) Centrally defined and consistent approach, and supporting procedure, for identifying and analyzing stakeholders. Projects consider stakeholder needs and stakeholders are actively involved in decision-making. Corporate communications (or equivalent) are involved in development of stakeholder engagement procedures. Stakeholders have authority and clearly defined roles within project. Audit trails of communications maintained for all projects. Structured, centrally managed communications plan balances communications from all projects. Communications channels vary and are used to target and deliver messages effectively. Communications budget exists. Much of this approach is provided by the Organization Portfolio Office.

Eesti laste mõtlemine - olematu disjunktsioon Logic operators and quantifiers at age 10 to 11 Erika Matsak, 2007

Riigihankekohuslased (vastavalt riigihankeseaduse §10) riik või riigiasutus;  kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus;  muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;  sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktis 2 või 3 nimetatud isikud või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad punktides 1–3 nimetatud isikud; mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui pool on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud;  muu eraõiguslik juriidiline isik, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele.