Innovatsiooni hankimine. Evelin Pärn-Lee

Mis on innovatsioon?

Innovatsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast innovare, mis tähendab muutma või reformima. Palju erinevaid käsitlusi: ühiseks jooneks on viide millelegi uuele või senisest efektiivsemale, mis muudab kaubaturgu või siis igapäevast elukorraldust: Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduses või lihtsalt asjade teisiti tegemine. Üldjuhul algatab uuenduse tootja, kes vajadusel õpetab ka tarbijaid; ta õpetab neid tahtma uusi asju - selliseid mis erinevad nendest, mida nad on harjunud kasutama. Innovatsiooni ei tohi segamini ajada leiutisega. Innovatsioon ei eelda alati teaduslikku uudsust (Schumpeter 2002 [1934]). Ettevõtjad innoveerivad, et saada konkurentsieelist (Porter 1990). Innovatiivne ettevõtlus on selline, mis elab ja hingab „kastist väljas“. See pole pelgalt hea idee, see on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja instinktiivsest arusaamisest, mida tarbijad soovivad (Branson 1998). Küsimus ei ole kas innoveerida või mitte vaid kuidas seda teha (Prof. J Bessant)? Innovatsioon on uue või oluliselt parendatud toote (asi või teenus), või protsessi, või uue turustusmeetodi, või äritegevuse muutmine, või uue organisatsiooni mudeli rakendamine (OECD, Oslo käsiraamat).

Uus strateegia/uued turud Organisatsioon ja muudatus Schumpeter jagas innovatsiooni 5 kategooriasse: edukad innovatsioonid üldjuhul kombinatsioon mitmest Uus toode/teenus Uus protsess Uus ärimudel Uus strateegia/uued turud Organisatsioon ja muudatus Innovatsiooni erinevad valdkonnad Allikas: Prof. Carlota Perez, Technical Change, Techno-economic Paradigms and Changing Opportunities for Development MA in Technology Governance, 2016, Tallinn University of Technology

Uus toode/teenus Uus protsess Ford seadis eesmärgiks toota võimalikult palju lihtsa disaini ja odava tootmishinnaga autosid. Lahenduseks masstootmine (autode tootmine liinil)

Uued organisatsiooni tüübid Uus ärimudel/uus strateegia/uued turud

Innovatsiooni lineaarne mudel Alusuuring Leiutis Rakendus-uuring/ tootearendus Innovatsioon Innovatsiooni levitamine Praktikas protsess alati sellist järjekorda ei järgi alusuuringuid ei ole alati lihtne rakendusuuringust ja/või tootearendusest eristada areng võib toimuda vastupidises suunas, nt tehnoloogia viib teaduseni paljudel juhtudel ei ole innovatsioon teadusega seotud majanduskasvu tagab eelkõige innovatsiooni levimine

Allikas: Prof. Carlota Perez, Technical Change, Techno-economic Paradigms and Changing Opportunities for Development MA in Technology Governance, 2016, Tallinn University of Technology

Kes juhib innovatsiooni Kes juhib innovatsiooni? Nõudlus (riik, tarbija) või pakkumine (ettevõtja)?

Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad (nn pioneering enterpreneur), kes sellisel moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut ning loovad seeläbi majanduslikku jõukust (Schumpeter). Ettevõtja eesmärgiks on konkurentsieelise saavutamine, ideaalis ka lühiajaline monopol (Schumpeter). Mazzucato väidab, et ka riik võib käituda innovaatorina (M. Mazzucato. The Entrepreneurial State. Debunking public vs private sector myths, 2015). Revolutsiooniliste uuenduste puhul on finantseerijaks olnud pigem avalik kui erasektor: Internet ja green tech (eelmise sajandi olulisemad uuendused, mida finantseeris peamiselt US valitsus) Ravimitööstus ja uuendused Erasektor (nt riskikapital) julgeb finantseerida üldjuhul 15-20 a pärast olulisemate lahendust väljatöötamist, siis kui ilmneb võimalus lahendusi kommertsialiseerida.

Allikas: M. Mazzucato. The Entrepreneurial State Allikas: M. Mazzucato. The Entrepreneurial State. Debunking public vs private sector myths. Anthem Press, 2015

Nõudluspõhine innovatsioon esitab ettevõtjatele väljakutseid ja loob uusi (turu)võimalusi Teadus- ja arendustegevus tõukab Nõudlus/vajadus tõmbab

Miks just nõudluspõhine fookus? Uuringud näitavad, et nõudluspõhisel hankemenetlusel on innovatsioonile suurem mõju kui traditsioonilisel riigi poolt teadus- ja arendustegevuse toetamisel. Avaliku sektori nõudlusel on majandusele oluline mõju. Aastane riigihangete maht on ca 2 miljardit eurot (riigieelarve maht aastaks 2018 ca 10 miljardit eurot). Avaliku sektori hangetest peab kujunema efektiivne ja jätkusuutlik kanal uute innovaatiliste toodete ja teenuste turule toomiseks, samuti innovaatiliste protsesside loomiseks. EL ja liikmesriigid toetavad üha enam nõudluspõhist lähenemist - innovatsioonihankeid (sh kommertskasutusele eelnev hange, innovatsioonipartnerlus). Direktiiv 2014/24/EL. Ja (ometi) ostab suur osa avaliku sektori hankijaid endiselt hinda.

Innovatsiooni hankimine

Innovatsioonihanke lihtsustatud skeem Hankija vajaduste sõnastamine, planeerimine Turu-uuringud Hankestrateegia ja -menetluse liigi valik Vajadusel TjaA ostmine Hankemenetluse algatamine HD (sh lepingu projekti) koostamine Hankemenetluse läbiviimine Hankelepingu sõlmine Hankelepingu täitmine

Hankestrateegia. Missugune hankeliik valida? Erialakirjanduses on innovatsioonihanke puhul soovitatud kasutada ennekõike läbirääkimisi võimaldavaid menetlusliike, sest uudse asja/teenuse puhul on hankija vajadusi tehnilises kirjelduses raske vajaliku täpsusega kirjeldada. Kolm enamlevinud viisi innovatsiooni hankimiseks: kommertskasutusele eelnev hange: hankija ostab innovatsiooniks vajalikku teadus- ja arendustegevust erandkorras ja ilma riigihanget korraldamata (kas on RHS § 11 lg 1 p 19?) innovatiivsete lahenduste riigihange, mille kaudu hankija võib hankida põhimõtteliselt turul olemasolevaid innovatiivseid lahendusi (ükskõik missugune enim sobiv RHSis nimetatud hankeliik) innovatsioonipartnerlus (RHS § 57 jj).

Kommertskasutusele eelnev hange (1) Ei ole klassikaline hankimine RHS tähenduses. Mõeldud eelkõige innovatiivsete lahenduste prototüüpide tellimiseks ja katsetamiseks (eeldab T&A). Komisjoni teatis „Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks Euroopas“ (KOM/2007/0799 lõplik). Komisjoni teatise kohaselt saab teadus- ja arendusteenuseid tellida teadus- ja arendustegevuse erandi alusel, kui need vastavad järgmistele eritunnustele: lepingu esemeks on üksnes teadus- ja arendustegevuse alased teenused; teadus- ja arendustegevusega seotud risk ja kasu (sh intellektuaalse omandi õigused) on jagatud; kogu hankeprotsess on üles ehitatud selliselt, et riigiabi ei anta (NB! kui riski ja kasu jagamine ei toimu turutingimustel ning teenuse eest makstud hind on turuhinnast kõrgem, käsitletakse seda üldjuhul riigiabi andmisena).

Kommertskasutusele eelnev hange (2) Allika: EL Komisjoni töödokumendid

Kommertskasutusele eelneva hanke korraldamine Isegi kui rakendada T&A erandit (so riigihanget läbi ei viida), tuleb järgida üldpõhimõtteid, so tagada tuleb konkurents läbipaistvus ja mittediskrimineerimine Alusdokumentide asemel tuleb koostada konkursitingimused, sh Funktsionaalne spetsifikatsioon (lahenduse kirjeldus) (Objektiivsed) valikukriteeriumid, mille alusel koostööpartner(id) valitakse Lepingutingimused Riski ja kasu jagamise tingimused Tehingu tingimused vastaku turutingimustele, vastasel juhul riigiabi andmise oht.

Riigiabi ja kommertskasutusele eelnev hange T&A otsmisel erandi alusel (so riigihanketa) tuleb jälgida, et kasu, mida ettevõtja tehingust saab, vastaks turutingimustele. EL Komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevusteks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C 198, 27.06.2014). Riigiabiga ei ole tegemist kui T&A teenuse pakkuja valikumenetlus on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning põhineb objektiivsetel valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidel, mis on kindlaks määratud enne pakkumismenetlust, kavandatud lepingud tehakse kättesaadavaks kõigile huvitatud pakkujatele enne pakkumismenetlust. Lepingu projektis on sätestatud kõik poolte õigused ja kohustused, sh seoses intellektuaalomandi õigustega, ühegi osaleva pakkuja sooduskohtlemist ei toimu, on täidetud üks järgmistest tingimustest: kõiki tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid korrata, ja kõik intellektuaalomandi õigused antakse täielikult üle avaliku sektori hankijale, või iga teenuseosutaja, kellele antakse üle tulemused, millega kaasnevad intellektuaalomandi õigused, on kohustatud andma avaliku sektori hankijale neile tulemustele tasuta piiramatu juurdepääsu ning andma kolmandatele isikutele neile tulemustele juurdepääsu turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu.

Kommertskasutusele eelnev hange Innovatiivsete lahenduste riigihange   Kommertskasutusele eelnev hange Innovatiivsete lahenduste riigihange Millal? Hankija ees seisab lahendamist vajav ülesanne, mis eeldab teadus- ja arendustegevust. Probleemipüstitus on selge, kuid konkureerivate lahenduste plusse ja miinuseid pole võrreldud ega hinnatud. Kohustus väljatöötatavat lahendust juurutada puudub Hankija ees seisab ülesanne, mille lahendus on turul peaaegu või väikeses mahus olemas, kuid on leidnud vähe kasutamist, sest ei vasta mahukaks rakendamiseks vajalikule avaliku sektori vajadustele. Hange ei nõua teadus- ja arendustegevust (see on tehtud või pole siinsel juhul vajalik) Mida? Avalik sektor ostab teadus- ja arendustegevust, et väljatöötatav lahendus vastaks tema nõuetele, et koguda teavet muude lahenduste kohta, vältida ainuõigusest tulenevat sõltuvust tarnijast ja tagada piisav konkurents ajaks, mil lahendust hakatakse hankima Avalik sektor on uue, äsja turule saabunud innovatiivse asja esmaostja ja -kasutuselevõtja või teenuse turuletooja (asi või teenus ei ole veel laialdast kasutamist leidnud) Kuidas? Avalik sektor ostab teadus- ja arendustegevust mitmelt tarnijalt korraga, luues nende vahel konkureeriva olukorra sellega, et võrdleb lahendusi olulistes etappides (nt ideelahenduse loomise, prototüüpimise ja katsetamise ajal), jagades samal ajal tarnijatega riski ja kasu (nt intellektuaalse omandi kuuluvus) selliselt, et tuua väljatöötatavad lahendused turule võimalikult suures mahus Avalik sektor tegutseb kui vahendaja, esindades piisavat hulka kriitilist massi ostjatest, kelle vahendid ja ostujõud on piisavad, et erasektor kohendaks oma tootmise ümber eesmärgiga tuua asi või teenus turule mõistliku ajaga ning vastuvõetava hinna ja kvaliteedi suhtega. Suure osa asjadest või teenustest ostavad ära vastavad ostjad (pärast katsetamist ja/või sertifitseerimist, kui see on vajalik). Allikas: Lieve Bos, 2012. „Pre-commercial procurement (PCP) vs public procurement of innovative solutions (PPI), http://www.smart-pcp.eu/cp-pcp-ppi.

Avatud või piiratud hankemenetlused ja innovatsioon Üldjuhul on hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud või piiratud hankemenetlusena (RHS § 48 lg 1). Innovatsiooni saab hankida avatud või piiratud hankemenetluse raames, kuid arvestama peab, et Hankija peab teadma selgelt oma vajadusi, tehniline kirjeldus peab üldjuhul olema detailne Läbirääkimiste pidamine keelatud NB! Kui hangitakse tehnilist lahendust või uut asja, siis mõtle, kuidas korraldada hankemenetluse raames selle üle vaatamine, et kontrollida pakutava lahenduse vastavust oma vajadustele. Hiljem lepingu lõpetamine kulukam. Kui kasutada, siis pigem pärast kommertskasutusele eelneva hanke läbiviimist, selle raames väljatöötatud asjade/teenuste ostmiseks.

Võistlev dialoog ja innovatsioon Hankijal on õigus korraldada riigihange võistleva dialoogina kui ta ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi (RHS § 48 lg 3 p 2) või hankeese hõlmab innovaatiliste lahenduste väljatöötamist (RHS § 48 lg 3 p 5). Iga ettevõtja võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega dialoogi vormis läbirääkimisi, et välja selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsuse poolest kõige enam vajadustele sobivat lahendust (RHS § 63). Innovatsiooni hankimiseks sobib mh kuna: Hankija ja kvalifitseeritud taotlejad peavad dialoogi hankijale kõige paremini sobiva lahenduse leidmiseks. Dialoogis on lubatud arutada kõiki tulevase hankelepingu tingimusi (NB! Läbirääkimised keelatud pärast pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist) Dialoogis võib anda auhindu või maksta osalemistasu taotleja kulude hüvitamiseks Taotleja võib esitada pakkumuse dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse alusel, so iga taotleja enda pakutud lahenduse alusel. Võimalik ka ühe väljavalitud lahenduse alusel (NB! IO õigused). Kas ja mis hetkel tekib tehniline kirjeldus?

Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus (KLH) ja innovatsioon Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus KLHna kui ta ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi (RHS § 48 lg 3 p 2) või hankeese hõlmab innovaatiliste lahenduste väljatöötamist (RHS § 48 lg 3 p 5). Direktiivi 2014/24/EL preambulis rõhutatakse, et KLH ega võistlevat dialoogi ei tohiks kasutada valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võib pakkuda mitu erinevat turul tegutsevat ettevõtjat. Innovatsiooni hankimiseks sobib mh kuna hankija ja kvalifitseeritud taotlejad peavad läbirääkimisi pakkumuste üle, et parandada nende sisu. NB! Läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme üle. NB! Läbirääkimised pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamist on keelatud. NB! Lõplike pakkumuste üle läbi ei räägita (millal on pakkumus lõplik?).

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus (VTA) ja innovatsioon Hankijal on õigus korraldada VTA kui hankeesemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil, mitte tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks (RHS § 49 lg 3 p 1). Seega üksnes T&A tegevuseks, ja tohib hõlmata üksnes mittekommertsiaalset tegevust (eelkõige prototüüpide arendamine, katsepartii). Selle tegevuse tulemusena väljatöötatav lahendus tuleb hankida tavapärases menetluskorras. VTAd saab innovatsiooni hankimiseks kasutada ka juhul kui hankeleping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga ja selline tingimus oli ideekonkursi kutses kirjas (RHS § 49 lg 6).

Ideekonkurss ja innovatsioon Ideekonkurss on erihange, mida hankija võib korraldada (RHS § 128 jj) eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping (NB! kui hankelepingu sõlmimise soov on ideekonkursi teates kirjas); üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi võitjale või võitjatele auhindu või makstes ideekonkursil osalejatele osalemistasusid. Innovatsiooni hankimiseks/uuenduslike lahenduste otsimiseks sobib: (i) ideekonkurss prototüübi või lahenduse otsimiseks, (ii) VTA RHS § 49 lg 6 alusel prototüübitud kauba/teenuse hankimiseks.

Innovatsioonipartnerlus (1) Innovatsioonipartnerluse eesmärk on võimaldada hankijal kasutada ära konkurentsivõimalused juhul, kui innovatiivse asja, teenuse või ehitustööde väljaarendamise ja nende järgneva soetamise vajadust ei saa rahuldada juba turul olemasolevate lahendustega. Innovatsioonipartnerluse korral võib iga ettevõtja esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid läbirääkimistes saavad osaleda ja pakkumuse esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus (RHS § 57). Tegemist on väga erilise menetlusega, millega luuakse pikaajaline partnerlus täiesti uue lahenduse väljatöötamiseks ja selle hilisemaks soetamiseks tingimusel, et sellise innovatiivse toote saab tarnida või teenuse osutada või ehitustöö teha kokkulepitud kvaliteedi ja hinnaga ilma, et soetuseks oleks vaja eraldi hankemenetlust.

Innovatsioonipartnerlus (2) Menetlusreeglid on sarnased konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega. Algab hanketeate avaldamisega. Hankija ei ole kohustatud koostama tehnilist kirjeldust, kuid peab miinimumnõuetes määratlema hangitava lahenduse olemuse: hankija kirjeldab alusdokumentides võimalikult täpselt oma vajadust nende tulevaste hankelepingu esemeks olevate innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde soetamise või tellimisega (RHS § 78 lg 1). Hankija peab lisama hankelepingu esemele esitatavad miinimumnõuded, millele kõik pakkumused peavad vastama (RHS § 78 lg 2). Hankija määrab riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes kohalduva korra (RHS § 78 lg 3). Sarnaselt võistleva dialoogi ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega võib hankija ka innovatsioonipartnerluse korral vähendada taotlejate arvu, kehtestades neile objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, eelkõige  seoses taotleja suutlikkusega teadus- ja arendustegevuse ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise valdkonnas.

Innovatsioonipartnerlus (3) Hankija kontrollib esmalt taotlejate kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni ning teeb seejärel ettepaneku esialgse pakkumuse esitamiseks. Pärast pakkumuste esitamist toimuvad läbirääkimised pakkumuste üle. Läbi ei saa rääkida hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme üle. Läbirääkimised võib korraldada etappidena, vähendades osalejate arvu vastavalt seatud hindamiskriteeriumidele. Läbirääkimiste tulemusena võib hankija muuta alusdokumentides esitatud tingimusi, sealhulgas tehnilist kirjeldust. Pakkujatele tuleb anda piisavalt aega uute pakkumuste tegemiseks. Muuta ei tohi läbiräägitavate tingimuste miinimumtaset, samuti ei tohi pärast läbirääkimiste etapi lõppemist ja lõplike pakkumuste esitamist enam läbirääkimisi pidada, sh lõplike pakkumuste üle läbi ei räägita.

Innovatsioonipartnerlus (4) Innovatsioonipartnerluse puhul (sama võistlev dialoog) on keelatud kasutada hindamiskriteeriumidena üksnes pakkumuse hinda või maksumust, elik hindamiskriteeriumidena peab alati olema määratletud parim hinna ja kvaliteedi suhe (RHS § 85 lg 5). Innovatsioonipartnerluse eripära: hankija võib sõlmida lepingu ühe või mitme pakkujaga (NB! Alusdokumentides peab olema kehtestatud, mitme pakkujaga hankija soovib innovatsioonipartnerluse sõlmida, kuidas pakkujaid valitakse ja muud tingimused.) Vahe-eesmärkide saavutamata jätmisel on hankijal võimalik partnerlus lõpetada või vähendada partnerite arvu. Ka need tingimused peab hankija ette nägema riigihanke alusdokumentides (RHS § 62 lg 2). Aga lepingus? Innovatsioonipartnerluse struktuuri, etappide kestuse ja maksumuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kavandatava lahenduse uuenduslikkust ja selle väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse iseloomu. Innovatsioonipartnerluse tulemusena hangitavate asjade, teenuste ja ehitustööde maksumus ei tohi olla ebaproportsionaalne võrreldes nende väljaarendamiseks tehtavate investeeringutega (RHS § 62 lg 3).

Innovatsioonipartnerlus (5) Hankija sõlmib iga partneriga eraldi lepingu. Kas raamlepingu vormis või reguleerib etapilisuse hankelepingus, otsustab hankija. Lepingutingimustele tuleb pöörata tähelepanu, so millised on üldtingimused kõigile pakkujatele, millised on poolte õigused ja kohustused vahe-eesmärkide täitmisel, milline on vahe-eesmärkide tasusüsteem, mis nõuded kohalduvad lepingu lõplikule täitjale, kes vastab hankija seatud tingimustele, ning kes on teadus- ja arendustegevuse järel lahenduse väljatöötaja ja tarnija.

Innovatsiooni hankimise need etapid, mida ehk enim kardetakse

Turu-uuringud (1) Hankija võib enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuringu (RHS § 10 lg 1). Turu-uuringu vormi ja isikute ringi otsustab hankija ise. Võib olla teabepäringu kujul, milles on kirjeldus hankija vajaduste ja eesmärkide kohta ning küsimused turuosalistele nt: Kas suudavad toota/tarnida? Missugune oleks tootmise ajaraam, kas planeeritav tähtaeg on realistlik? Missugune on tehniline oskustase, kas suudab hankija nõudeid täita: kvaliteet, teenuste tase, töötajate oskusteave? Mis on hinnatase, pakutavad järel/hooldusteenused? Olelusringi kulud, püsikulud? Missugused oleksid hankija võimalikud riskid seoses hangitava asja/teenusega? Missugused hankemenetluse tingimused kehtestada, et need ei piiraks konkurentsi? Missuguseid lepingutingimusi kehtestada, et tagada eesmärgi saavutamine? Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete kasutamisel riigihankes tagab hankija mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise (RHS § 10 lg 2).

Turu-uuringud (2) Soovitav on turu-uuring dokumenteerida, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teabe hankimiseks ei peaks kasutama hankemenetlust. Välistada tuleks päringu riigihanke alusdokumendina või konkursikutsena tõlgendamise võimalus. Teabele antud vastused pole õiguslikult kummalegi poolele siduvad. Oskuslikult tehtud turu-uuring aitab kohandada hankija vajadusi turul pakutavaga, on abiks rahaliste vahendite ja tegevuste planeerimisel. 1. Otsusta, millist teavet ja kellelt koguda 2. Planeeri läbiviimise viisid, vahendid ja inimesed 3. Teosta, taga kontrolljälg ja võrdne kohtlemine

Potentsiaalsete pakkujate kaasamine ettevalmistusse? Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja/taotleja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida (RHS § 95 lg 4 p 7). Kui ettevõtja on osalenud hankija korraldatud turu-uuringus või olnud muul moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, võtab hankija tarvitusele meetmeid konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas (RHS § 10 lg 3): esitab riigihanke alusdokumentides teabe, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel; määrab pakkumuse/taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. Kui meetmed võrdset kohtlemist ei taga, peab hankija andma enne kõrvaldamist turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale mõistliku tähtaja jooksul võimaluse selgitada ja tõendada, et tema kaasatus riigihanke ettevalmistamisse ei moonuta konkurentsi (RHS § 10 lg 4).

Läbirääkimised Üldine reegel: hankija ja pakkuja vahel on keelatud igasugused tegevused või kokkulepped seoses esitatud pakkumustega, mis Ei tulene RHSist, so õigus läbirääkimisi pidada peab tulenema hankemenetluse liigist Ei ole reguleeritud RHS § 46 lg 4 (selgituste küsimine) On suunatud hankelepingu muutmisele võrreldes alusdokumentides/pakkumuses esitatuga (va RHS § 123) Hankija võiks selgelt väljendada, mille üle läbi ei räägita või vastupidi mis on läbirääkimiste objektiks. Uuendusliku asja/teenuse hankimisel on soovitatav kasutada menetlust, mis võimaldab läbirääkimisi.

Riigihanke alusdokumendid, tehniline kirjeldus Soovitus: mitte liiga detailselt kirjeldada. Aga kui abstraktne on lubatud? Tehniline kirjeldus on eelkõige hankija vajaduste kirjeldus. Riigihankes pakkujatele võrdsete võimaluste loomist ei tule käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumuse saaks teha kõik soovijad (Tartu Halduskohus 09.10.2009, asjas nr 3-09-1624). RHS § 32 lg 1 on vastuolus, et hankija on sätestanud kohustuse remontida teede auke, täpsustamata seejuures kui suures mahus seda teha tuleb. Pakkujad võivad pakkumuse maksumuses arvestada löökaukude erinevaid mahtusid ja seetõttu võivad pakkumused olla võrreldamatud (VAKO 08.08.2011). Kahtlemata on hankijal vabadus määratleda ise hanke ese ning pakkujal ega kellegi teisel pole õigust ette kirjutada, milline hangitav ese peaks olema või kuhu see majutada. Kuid tehnilise kirjelduse koostamisel ei saa mööda minna seaduses sätestatust (Tallinna Ringkonnakohus 01.03.2011 asjas nr 3-10-3225). HD muutmine üksnes RHS § 36 sätestatud korras, selgitustega HD muuta ega täiendada ei saa: Pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuleb hankijal lähtuda HD tingimustest sõltumata sellest, kuidas hankija menetluse käigus hankedokumente selgitas (Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2009 asjas nr 3-09-350).

Kvalifitseerimistingimustest (1) Uue RHS kohaselt ei ole hankija enam kohustatud kvalifitseerimise tingimusi seadma ega nõudma dokumentide esitamist, ning saab igakordselt lähtuda oma vajadustest ja hankelepingu keerukusest. Kvalifitseerimistingimuste mõte on veenduda, et pakkumuse teinud isik suudab lepinguga võetud kohustused korrektselt täita. NB! Innovatiivsete lahenduste väljatöötajad on tihti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes peavad majandusliku edu saavutamiseks olema paindlikumad ja enam turunõudlust arvestama. Seega, et mitte piirata VKE osalemist, võiks kehtestada nii vähe kui võimalik ja aga nii palju kui vajalik, et tagada lepinguliste kohustuste täitmine. uuri enne hanke algatamist, missuguseid kvalifitseerimistingimusi kehtestada ja kas seda üldse teha, et tagada hankel piisav konkurents (turu-uuringu ülesanne).

Kvalifitseerimistingimustest (2) Kui tegemist on suurt ressurssi nõudva projektiga, on mõistlik kehtestada pakkujatele nende majandus- ja finantsseisundit kirjeldavad nõuded. Samuti on kvalifitseerimistingimuste esitamine ilmselt põhjendatud siis, kui lahendus nõuab erioskusi või luba teatud valdkonnas tegutseda. Hankija ei saa esitada kvalifitseerimise tingimust, mille täitmist ta ei saa kontrollida dokumendi alusel. Kvalifitseerimise tingimus ja tõendid on omavahel seotud. Kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, siis tuleb seda tõlgendada pakkuja huvides laiendavalt. Jätkuvalt on võimalik pakkujal/taotlejal oma kvalifitseerimise tingimusele vastamist tõendada teise isiku vahenditele tuginedes (RHS § 103). Võimalik nõuda solidaarset vastutust ja piirata allhanget.

Pakkumuste hindamise kriteeriumid (1) Hankeleping tuleb sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel: hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid (RHS § 85 lg 1). Hindamiskriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ja võimaldama hinnata, mille poolest on üks pakkumus hankijale teiste pakkumustega võrreldes majanduslikult soodsam. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume, sh kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused, ligipääsetavus ning turustamise tingimused, hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet (NB! Kvalifitseerimise tingimusi tuleb selgelt eristada hindamiskriteeriumidest), müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused.

Pakkumuste hindamise kriteeriumid (2) Kui ostetakse uudseid lahendusi, siis võiks kaaluda nt ka järgmisi hindamiskriteeriume Kogukulu. Soetamine, paigaldamine, töötajate koolitamine/ümberõpe, olemasoleva süsteemiga ühendamine, hooldus, käitamine (nt elektri jmt ressursside tarbimine). Keskkonnaalased välismõjud, mida on võimalik kindlaks teha ja mõõta (sh rahaliselt). Nt CO2 vähenemine. Elektrile, veele, jmt ressurssidega seotud kulude vähenemine. Sotsiaalsed kriteeriumid, mida on võimalik kindlaks teha ja mõõta (sh rahaliselt). Nt muudab lahendus tulemuse saavutamise kiiremaks (tehakse vähem inimtöötunde), väheneb inimesest tulenev vigade arv, suureneb tööohutus (nt inimene ei puutu enam ohtlike ainetega kokku). Meditsiiniga seotud EL PCP ja PPI hangetel on hinnatud ka tervishoiuteenuse efektiivsust (nt üldine tervishoiukulude vähenemine, kiirabi kutsete/EMO külastuste vähenemine).

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused (RHS § 115) Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust (RHS § 115 jj). Pakkumuse võib põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata alles siis, kui ka pärast pakkuja selgitusi leiab hankija, et pakkumus on põhjendamatult madal. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija ning kolmanda isiku esitatud madalam hind ei saa kaebuse esitaja huve rikkuda. Kui hankija ei pea hinda põhjendamatult madalaks, puudub tal § 48 alusel kohustus kontrolli teostamiseks. (Tallinna Halduskohus 28.03.2011 otsus asjas nr 3-10-3335 ning 04.04.2011 otsus asjas nr 3-11-235). Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab üksnes hankija, seega puudub teistel pakkujatel õiguslik alust hankijalt RHS § 48 kohaldamist nõuda (VAKO).

Hanke kehtetuks tunnistamine Hankija võib hanke kehtetuks tunnistada mh omal algatusel põhjendatud vajadusel (RHS § 73 lg 3 p 6, varasem RHS § 29 lg 3 p 6). Kohus ei nõustu, et RHS § 29 rakendamiseks peab esinema hankijast sõltumatu väline faktor. Põhjendatud vajadus saab olla nii hankijast sõltumatu kui hankijast tulenev. Antud juhul asjaolu, et pakkumused ei ole objektiivselt võrreldavad. (Tartu Halduskohus 22.06.2010, asjas nr 3-09-2600). Kui hankes esitatud vaidlustuste tõttu on HD-s sätestatud lepingutähtajad enne hankelepingu sõlmimist juba osaliselt möödas, on see põhjendatud aluseks hanke kehtetuks tunnistamiseks. (Tallinna Ringkonnakohus 21.06.2010, asjas nr 3-09-1297).

Kellele peaks kuuluma intellektuaalne omand? Intellektuaalsete õiguste strateegia tuleks läbi mõelda enne projektiga alustamist, so Kas intellektuaalomandiõigused peaksid kuuluma tellijale (hankija) või võivad need jääda ka täitjale, kes saab lahendust müüa teistele tellijatele? Kui täitjale, siis missuguse õiguse loodud lahendust kasutada/arendada/muuta saab tellija? Kas intellektuaalomandi kuuluvus peaks kajastuma investeeringu suuruses? Kas turg on selliseks lahenduseks valmis? Kui suure osa arenduskuludest peaks täitja enda kanda võtma? RHSis (ega ka direktiivis 2014/24/EL) ei ole intellektuaalomandi erisätteid ette nähtud, va RHS § 78 lg 3 – innovatsioonipartnerluse korral määratase alusdokumentides IO suhtes kohalduv kord.

Mõned hankelepingu teemad. Raamleping vs hankeleping (1) Tööde teostamine mitmes etapis vs tööd tehakse ühes etapis Tööde hindamine etapiviisiliselt, järgmise etapi tööde tellimine pärast eelmise heakskiitmist Lepingu partneritega lepingu lõpetamise võimalus ja regulatsioon (hankeleping vs raamleping) Tasu maksmine: kas täitja absoluutne õigus või tellija diskretsioon: Kas oodatust paremad tulemused (keskkonnasääst, rahaline kokkuhoid jmt) võiks olla lisatasu maksmise aluseks? Mida teha mittevastava töö puhul? Tellija osalemine projektis: aktiivne tellija vs passiivne tellija.

Mõned hankelepingu teemad. Raamleping vs hankeleping (2) Uudsete lahenduste hankimisel võib hankeleping osutuda liiga paindumatuks: Muutmine keeruline (Kas RHS § 123 piisav?) Ennetähtaegne lõpetamine vaieldav (VÕS § 655 tellija ülesütlemisõigus?) Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-31-11). Kui hankijal tekib vajadus hankelepingu muutmiseks, et tellida täiendavaid ehitustöid/teenuseid või osta täiendavaid asju, peaks hankija alati eeldama, võimaliku RHS rikkumise vältimiseks, et tegemist on uue hankelepingu sõlmimisega RHS § 69 lg 4 tähenduses ja läbi tuleks viia hankemenetlus (RM riigihangete järelevalve üksuse seisukoht).

Praktilised soovitused innovatsioonihanke korraldamiseks

10 soovitust targaks hankimiseks (1) Sõnasta oma vajadused, so kirjelda funktsiooni, mis hanke võitjal tuleks pakutava asja, teenuse või ehitusteenuse abil täita. Planeeri ja uuri turgu. Luba alternatiivseid lahendusi. Ära välista uue ja innovatiivse lahenduse pakkumist ega kohtle sellise lahenduse potentsiaalset pakkujat ebavõrdselt. Ära hinda ainult pakkumuse hinda või kulu. Ära keela alltöövõttu, see lihtsustab VKEde osalemist. Innovatsiooni puhul ei ole suurusel tähtsust. Läbimõeldud lepingutingimused lihtsustavad lepingu täitmist märgatavalt ja tagavad hankijale sobiliku tulemuse. Võimalikud muutmise, ülesütlemise jms võimalused tuleb koheselt läbi mõelda ja lepingu projektis sätestada. Mõtle läbi tasumudel, sest innovatsiooni võib elavdada ka ebatraditsiooniliste tasu maksmise mudelitega.

10 soovitust targaks hankimiseks (2) Määratle lepingu täitmise tähtaeg ajavahemikuga päevades, kuudes või aastates alates lepingu sõlmimisest, mitte konkreetse kuupäevaga. Pärast hankelepingu sõlmimist ole aktiivne ja tee täitjaga koostööd. Intellektuaalne omand ei pea kuuluma hankijale, piisab ka õigusest seda kasutada. Õpi kogemustest, nii enda kui ka teiste omadest.

Tänan!