Läänemere areng ja rannatüübid

Rannik ja rand Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.

Rannik

Järsakrannik ja laugrannik Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Järskranniku näiteks on fjordrannik. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks.

Rannatüüpide jagunemine

Järsakrand Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab

Pankrannad Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad

Panga pank Osmussaare

Møns’i klint

Astangrand Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega.

Tareste astangrand

Lauskrand Lauskrand on madal. Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme.

Paerannad Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud

Vilsandi saar (karrid)

Moreenrannad Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud

Moreenrand

Liiva- ja kliburannad Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva.

Liivarand

Kliburand

Möllirannad Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud

Roostik

Maasäär ja laguun Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.

Kura maasäär

Läänemere rannikutüübid

Läänemere areng Balti jääpaisjärv Joldiameri Antsülusjärv Litoriinameri Limneameri

Luited Sakala kõrgustikul