Kestliku arengu eesmärgid Kui palju me neist teame?

Arengueesmärgid: MDGs MDGs (Millennium Development Goals) – 2000. aastal toimunud ÜRO tippkohtumisel allkirjastasid kõik liikmesriigid aastatuhande deklaratsiooni, mis rõhutas maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Võeti vastu 8 aastatuhande arengueesmärki (MDGs), mida saavutada aastaks 2015.

Arengueesmärgid: SDGs SDGs (Sustainable Development Goals) – 2015. aastal võetakse ÜRO-s vastu uued kestliku arengu eesmärgid, mis ühendavad vaesuse vähendamise temaatika keskkonna jätkusuutliku arengu teemadega. Uusi kestliku arengu eesmärke on kokku 17.

Arengueesmärgid: MDGs ja SDGs Millennium Development Goals aastatuhande arengueesmärgid aasta 2000 8 eesmärki vaesuse vähendamine SDGs Sustainable Development Goals kestliku arengu eesmärgid aasta 2015 17 eesmärki vaesuse vähendamine ja keskkonna kestlik areng

KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID VALDKOND EESMÄRK Väärikus 1. Kaotada kõikjal vaesus. 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus, suurendada naiste ja tüdrukute õigusi. Rahvastik 2. Kaotada näljahäda, parandada toitumust ja edendada säästvat põllumajandust. 3. Võimaldada kõigile tervislik elu ja parandada heaolu. 4. Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused. Planeet 6. Tagada kõigile ligipääs veele, vee säästev kasutamine ja korralikud sanitaartingimused. 12. Edendada säästvat tarbimist ja tootmist. 13. Kiiresti kokku leppida meetmed kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemiseks. 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et tagada nende jätkusuutlik areng. 15. Kaitsta Maa ökosüsteeme ning edendada nende jätkusuutlikku kasutamist ja metsade säästlikku majandamist, peatada kõrbestumine, maa seisundi halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävinemine. Partnerlus 17. Suurendada vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks. Õiglus 16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi ning tõhusaid ja võimekaid institutsioone, tagada kõigile ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel. Jõukus ja õitseng 7. Tagada kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus. 8. Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile. 9. Jätkusuutliku taristu väljaehitamine, kaasava ja jätkusuutliku tööstuse edendamine ning innovatsiooni tugevdamine 10. Vähendada ebavõrdsust riigisiseselt ja riikide vahel 11. Muuta linnad ja inimasumid kaasavaks, ohutuks ja jätkusuutlikuks Välisministeeriumi seletuskiri: Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“ kohta (www.riigikogu.ee); Sustainable development goals: changing the world in 17 steps – interactive, The Guardian (19.01.2015) (bit.ly/14Xyt8H).

Maailmas oli 2015. aasta märtsis 7,3 miljardit inimest. Kui palju neist elas linnas? 45% 50% 54% 60%

54% maailma elanikkonnast elas 2015. aastal linnas. Suure linnastumusega riigid, kus linnarahvastiku osakaal kogu rahvastikus on 80% ja enam, on näiteks Belgia, Suurbritannia, Iisrael, Austraalia, Rootsi, USA, Uus-Meremaa ja Taani. Linnastumisega on käinud kaasas slummide ehk n-ö pilpakülade teke. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olid slummid levinud USA ja Euroopa riikide linnapiirkondades. Alates 20. sajandi keskpaigast seostatakse slumme eeskätt arengumaadega.

ühel viieteistkümnest Kui paljudel inimestel maailmas pole ligipääsu puhtale joogiveele? ühel kümnest ühel viieteistkümnest * You can check the current exchange rates for US$ to UK£ conversion at www.xe.com ühel kolmekümnest ühel viiekümnest

Kui mitu last maailmas ei saa põhiharidust? 40 miljonit 58 miljonit 66 miljonit 75 miljonit

Õigus haridusele on inimõigus! 58 miljonit last maailmas ei saa põhiharidust. Maailmas on lapsi 2,2 miljardit. Kas 58 miljonit on palju? Õigus haridusele on inimõigus! Haridus on toimiva kodanikuühiskonna alustala. “Igal inimesel on õigus haridusele. […] Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele ja inimõigustest ning põhivabadustest lugupidamise suurendamisele.” Inimõiguste ülddeklaratsioon, Artikkel 26

Mis on suurimad ohud maailma toiduturvalisusele? rahvastiku kasv toidu hind kliimamuutused kõik eelnevad

Toiduturvalisus (ingl food security) on inimese varustatus toiduga, mis on talle vajalik aktiivseks ja tervislikuks eluks. Euroopa Liidus raisatakse aastas ligi 90 miljonit tonni toitu, mis on umbes pool Euroopa toodetud toidust. Kõige suurem osa raisatud toidust (42%) tuleb kodumajapidamisest.

rannikualade hävimine Mis järgmistest ei ole kliimasoojenemise tagajärg? suuremad kalasaagid uued nakkushaigused liikide hävimine rannikualade hävimine

1% 5% 8% 20% Kui palju maailma energiast toodetakse taastuvatest allikatest? 1% 5% 8% 20%

tarbimisharjumustest migratsioonist Millest sõltub planeedi jätkusuutlik areng kõige rohkem? rahvastiku arvust naiste viljakusest inimeste tarbimisharjumustest migratsioonist

Ökoloogiline jalajälg Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on.

Rwanda Rootsi Kuuba Soome Millise riigi parlamendis oli kõige rohkem naisi 2015. aasta veebruari seisuga? Rwanda Rootsi * You can check the current exchange rates for US$ to UK£ conversion at www.xe.com Kuuba Soome

Kes on nii öelnud? Bono Lennart Meri Hillary Clinton Nelson Mandela “Nagu orjus ja apartheid, vaesus pole loomulik. See on inimeste poolt loodud ja selle võib võita ja hävitada inimeste tegude kaudu” Kes on nii öelnud? Bono Lennart Meri Hillary Clinton Nelson Mandela

Nelson Mandela 1918–2013 revolutsionäär ja poliitik, Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president, apartheidivastase liikumise sümbol “Maailm on kaotanud ühe suure headuse ja humanismi sümboli ning rahu, andestamise ja vastupanu ikooni.” Toomas Hendrik Ilves, 6. detsember 2013

aastal 2010 aastal 2001 aastal 2014 seda ei saavutatudki Millal saavutati aastatuhande arengueesmärk vähendada vähemalt poole võrra äärmises vaesuses elavate inimeste arvu? aastal 2010 aastal 2001 aastal 2014 seda ei saavutatudki

Mis sa arvad, kas ja millal … … tagatakse kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus. ... kaotatakse kõikjal vaesus. ... võimaldatakse kõigile kvaliteetne haridus. ... on ühiskonnad rahumeelsed ja kaasavad, institutsioonid tõhusad ja võimekad ning kõigil on ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel. … on tarbimine ja tootmine säästev. … on sood võrdsed. … on linnad ja inimasumid kaasavad, ohutud ja jätkusuutlikud. … suurendatakse vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks. … on kõigil võimalik elada tervislikult ja hästi.

“Maailm meie ümber muutub, kui me teda puutume ja me ise muutume, kui see maailm meisse puutub” Onu Volgi Värsiaabits