Krooniline viirushepatiit. Probleemid sünnitusabis. Anne Kirss SA TÜ Kliinikumi naistekliinik

6 hepatiiti tekitavat viirust (1) viiruse ülekanne fekaaloraalne kroonilist hepatiiti ei kujune HEV Eestis ei määrata, Aasia probleem

6 hepatiiti tekitavat viirust (2) viiruse ülekanne parenteraalne sageli krooniline hepatiit (eriti B ja C) HGV ülekanne lapsele on 75-80%,

B-hepatiidi esinemissagedus * Maailmas põeb 170 miljonit inimest kroonilist B-hepatiiti, arenenud riikides suhteliselt harva (UK 1:550 st.0,2% populatsioonis, Eestis 1,3%) Endeemilistes kolletes on peamine leviku tee vertikaalne emalt lapsele, mis moodustab 40-50% B-hepatiidist sellistes piirkondades. Madala esinemissagedusega riikides levib haigus peamiselt verega ja seksuaalsel teel riskikontingendi hulgas: narkomaanid, hemodialüüsi patsiendid, homoseksuaalsed mehed, hooldekodudes elavad vaimse alaarenguga inimesed. Riskigrupis B-hepatiidi esinemissagedus 5-10% Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )

C-hepatiidi esinemissagedus 300 miljonit inimest kroonilise C-hepatiidiga maailmas ei ole ainult arengumaade probleem UK 0,3-0,7% elanikkonnast, arengumaades 4,4% levib peamiselt vere kaudu suguline ja vertikaalne levik on ebatavaline gastroenteroloogide arvates on C-hepatiit Eestis selgelt aladiagnoositud (1%-120 rasedat aastas?) haigus on kroonilise ja hiiliva kuluga, patsient ei pruugu ka ise sellest teada Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )

Risk factors for hepatitis C virus infection among 1500 patients in Trent region,1998. Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January )

Viirushepatiidi loomulik kulg

Peamised probleemid sünnitusabis Mis saab naisest (rasedast)? Mis saab lapsest (lootest, vastsündinust)? Mis saab meist (meditsiinitöötajaist)?

B- ja C-hepatiit ja rasedus (ema) Ei mõjuta raseduse kulgu

B-hepatiidi vertikaalne ülekanne (laps) nakatumine raseduse ajal väga harva peamiselt sünnituse ajal, sünnitusjärgselt HBsAg posit , HBeAg posit - risk 80-90% HBsAg posit,HBeAg neg 2-15% võimalik, et HBeAg läbib platsenta ja muudab vastsündinu vastuvõtlikuks HBV suhtes

Neonataalne B-hepatiit (laps) perinataalsel nakatumisel 75-85% jäävad viiruskandjateks ilmneb 6 kuud peale sündi enamasti subkliinilise, kroonilise kuluga hiljem suurem risk maksatsirroosi ja maksavähi tekkeks fulminantne haigus esineb sagedamini vastsündinutel, kelle emad on kroonilised HBV kandjad

Neonataalse B-hepatiidi vältimine (laps) vastsündinutele infitseerumisjärgne profülaktika (nakatumine peamiselt sünnituse ajal või kohe peale sünnitust) immuunoglobuliin 12 tunni jooksul peale sündi samaaegselt vaktsineerimine vaktsineeritakse ka 1 ja 6 kuu vanuselt sellisel teel välditakse HBV-d >90% Acta Gastroent Jan 1999

C-hepatiit ja rasedus (ema) 15250 rasedat naist Itaalias uuriti HCV esinemissagedust ja perinataalset ülekannet ALT, HIV ja anti-HCV, HCV-RNA tehti I raseduskuu jooksul, III trimestril ja 6 kuud peale sünnitust anti HCV posit emade lastel tehti samad analüüsid sünnil ja edasi 4, 8, 12, 18 kuu vanuses Hepatology 2000, March;31

C-hepatiit ja rasedus (ema) Esinemissagedus raseduse ajal oli 2,4% (370 juhtu) 72% nendest olid ka HCV-RNA posit. Hüpertransaminaasia raseduse jooksul vähenes: 56,4% ->7,4%, sünnitusjärgselt olid transaminaasid üle normi jälle 54,5%-l Transaminaaside languse osas puudus seos selle vahel, kas emal oli vireemia või mitte Hepatology 2000, March;31

C-hepatiidi vertikaalne ülekanne (laps) lastest oli 1 aasta vanuselt anti-HCV ja HCV-RNA positiivseid 5,1% nende hulgast, kelle emadel oli C-hepatiit kõigil lastel oli viiruse sama genotüüp, mis emal HCV transmissioonil ei leitud statistilist seost sünnituse, lapse toitmise meetodi või ema HIV staatuse osas parim aeg lapse uuringuteks tundus olevat 4 kuuselt Hepatology 2000, March;31 J Watch Gastroenterology 2000, May

Neonataalne C-hepatiit (laps) kogemus praktiliselt puudub vaktsiini ei ole immunoglobuliini samuti mitte soovitatakse lapsel teha analüüsid 1 x aastas

Hepatiidi ja AIDS-i ülekanne (mis saab meist?)

Viirushepatiidi esinemine Eesti meditsiinitöötajate hulgas 1994 Tallinna 4 haiglat: Merimetsa, Meremeeste Lastehaigla, Kopli lastepolikliinik HBsAg 1,5% teisi HB markereid 25% a-HCV 3,8-13,2% (keskmine 5,4%) HBsAg posit. ka a-HDV 25,6%

Viirushepatiidi ravi (mis saab emast, lapsest ja meist) B-hepatiit interferoon alfa (tulemuslik 40%-l) lamivudiin (esialgsetel andmetel enamikul aitab) C-hepatiit interferoon alfa + ribaveriin tulemuslik 30%-l Ravi maksumus interferoon a 4000 EEK/kuus ribaviriin 15 000 EEK/kuus Ryder, Beckingham. BMJ 2001;322:219-221 ( 27 January

Kokkuvõte Rasedusel on hepatiidile soodne toime Viirushepatiidi emalt lootele ülekande risk on väike (6%) Neonataalse hepatiidiga vastsündinu vajab hoolikat jälgimist ja ravi (HBV vaktsiin) Meditsiinipersonal on kõrge riski kontingent viirushepatiidi suhtes - ENESEKAITSE (HBV vaktsineerimine, kindad, põlled, maskid, prillid)