Eakate alatoitumus – probleem, mida peab märkama Kai Saks 2008

Toitumisprobleemid Ületoitumus Alatoitumus Väärtoitumus Kaloraaz Mikro-makroelemendid Alatoitumus Väärtoitumus

Ülekaal vanas eas USA 60+ 71% 32% 65+ 60% 20% Suurbritannia 55-64 29% BMI > 25 BMI > 30 USA 60+ 71% 32% 65+ 60% 20% Suurbritannia 55-64 29% Austraalia 65+ 43% 65-74 25% 75+ 14% Ülekaaluliste eakate osakaal suureneb Chapman 2008 In: Obesity and Metabolism

Kehakaalu ealised muutused Kaalu suurenemine 50-60 eluaastateni Suhteliselt püsiv 70-75 eluaastani Kaalulangus (väga) vanas eas USA uuringud 65 a. mehed - 0,5% kaalu langus aastas 13%-l kaalu langus 4% aastas 65+ kodus elavad eakad 17% kaalu vähenemine >5% 3 a. jooksul 13% kaalu suurenemine > 5% 3 a. jooksul Chapman 2008 In: Obesity and Metabolism

Ülekaalu mõju tervisele vanas eas Ei mõjuta surevust Sagenevad toimetulekuprobleemid Suureneb haigestumine Halveneb elukvaliteet Kognitiivset funktsiooni ei mõjuta T.Harris 1997; M.T.Sturman 2007; I.M.Chapman 2008

Ettevaatust kaalu langemise soovitamisega eakatele Kaalu langusega väheneb eeskätt lihasmass Kaalu langetava dieediga peab tingimata kaasnema suurenenud kehaline koormus, et säilitada lihasmassi Dieet peab olema hästi tasakaalustatud, et ei tekiks toitainete defitsiiti

Kaalu stabiilsus läbi kogu elu, eriti vanemas eas, on prognostiliselt parem, kui suured kaalu kõikumised

Alatoitumus on sage ja kõige olulisem toitumisprobleem vanas eas

koduse elavad terved eakad 1% Alatoitumuse esinemine USA-s koduse elavad terved eakad 1% kodus elavad eakad 15-16% haiglas olevad eakad 12 -50% hooldusasutuses olevad eakad 23 -85% Alatoitumise tekke suur risk 16%-l kodus elavatel eakatel Reuben 1993 ; Evans 2005

Alatoitumise esinemissagedus eakatel haiglahaigetel Kirurgia 20-40 % Sisemeditsiin 40-50 % Geriaatria > 50% Naber TJH Am J Clin Nutr 1997; 65:1721

Alatoitumus on risk: tüsistuste tekkele ägeda haiguse korral (lamatised, infektsioonid) suurenenud surevusele pikale hospitaliseerimisele sagedasele korduvhospitaliseerimisele Alatoitumus ja igasugune kaalu kaotus on eakatel väga ohtlik, tõsine risk sarkopeenia tekkeks (lihasmassi ja lihasjõu kadu). Naber TJH Am J Clin Nutr 1997; 65:1721 Newman AB et al. Am J Clin Nutr 2005;82:872-878

Sarkopeenia mõiste Lihasmassi vähenemine Lihasjõudluse vähenemine Rosenberg IH et al. Am J Clin Nutr 1989;50S:1231 Roubenoff R et al. Can J Appl Physiol 2001;26:78

Sarkopeenia esinemissagedus Vanus (a) Mehed Naised <70 17.2 % 23.6 % 70-74 19.1 % 34.2 % 75-80 31.5 % 35.6 % >80 55.1 % 51.6 % Baumgartner RN et al. Am J Epidemiol 1998;147:755-763

Põdurus Frailty Üks võimalik definitsioon Kliiniline sündroom, mida iseloomustab vähemalt kolme tunnuse esinemine: Kaalukaotus (> 5 kg viimasel aastal) Kurnatus Nõrkus Aeglustunud kõndimine Vähenenud kehaline jõudlus Fried LP et al. J Gerontol A Biol Sci Med Sci 2001;56:M146-M156

Põdurus ja rasvumine Women Health and Aging Study N=595 Naised 70-79 a. KMI 20-25, 25-30, >30 Kõige vähem põdurust KMI 25-30 isikutel KMI > 30 - põdurust oluliselt sagedamini Blaum CS et al. JAGS 2005;53:927-934

Eakate alatoitumuse põhjused alanenud nälja- ja janutunne vähenenud maitsetunne võimetus ise süüa, halb põetus depressioon valu ravimite kõrvaltoimed hammaste probleemid immobiilsus dementsus kõhukinnisus vaesus isolatsioon alkoholism

Sagedased vead Tähelepanematus, probleemi mittemärkamine Probleemi ignoreerimine Ebaõige või patsiendile vastuvõetamatu dieet Söömise aeg on liiga lühike või valel ajal Söömisega kaasnevad tegurid: kehaasend, abistaja oskused, seltskond Mikroelementide puuduse ignoreerimine

Toitumine ägeda raske haiguse korral

Ägedad haigused Kiire alatoitumuse teke Sellest tingitud suur tüsistuste risk

Alatoitumus kriitiliselt haigetel Alatoitumus 40%-l intensiivosakonna haigetel, seotud halva prognoosiga Giner et al Nutrition 1996 Lisatoitmise kasutamisel I/V 12-71% Enteraalne 33-92% Gramlich et al. Nutrition 2005

Kaalu taastamine pärast ägedat haigust Eakatel on kaalu taastumine palju aeglasem Eriti kiirelt tekib lihasemassi kadu Kaalu taastumine rohkem rasvkoe kui lihaskoe arvel KAALU LANGUST ON LIHTSAM ENNETADA KUI TÜSISTUSI RAVIDA JA KAALU TAASTADA

Toitumuse hindamine

Kaalu ja mõõda inimest! Kehakaalu ja pikkuse suhe KMI = kaal (kg) / pikkuse ruut (M2) Alatoitumuse kriteeriumid eakatel KMI < 20 (23) Kaalu langus > 5% viimase kuu jooksul Kaalu langus > 10% viimase 6 kuu jooksul

Kõige tähtsam – märka alatoitumust Sääremarja ümbermõõt < 31 cm = alatoitumus sarkopeenia Sieber 2006 Kõige tähtsam – märka alatoitumust ja pea seda oluliseks

MNA – Mini Nutritional Assessment The Merck Manual of Geriatric,s Third edition, 2000, p.599 SKRIINIMINE A Kas söödava toidu kogus on viimase 3 kuu jooksul vähenenud seoses isu-, seede-, mälumis- või neelamise probleemidega? 0 = oluliselt 1 = keskmiselt 2= pole vähenenud B Kaalu langus viimase kuu jooksul 0 = rohkem kui 3 kg  1 = ei tea 2 = 1-3 kg 3 = kaalu langust ei esine C Liikuvus 0 = voodihaige (tugitoolihaige) 1 = käib toa piires 2 = käib väljas D Kas on esinenud vaimset stressi või ägedat haigust viimase  3 kuu jooksul? 0 = jah 1 = ei E Neuorpsühholoogilised probleemid  0 = tõsine dementsus või depressioon 1 = mõõdukas dementsus 2 = selliseid probleeme ei ole F Kehamassiindeks (kaal kg/ pikkuse ruut cm2) 0 = vähem kui 19  1 = 19-20 2 = 21-22 3 = 23 või rohkem Skriinimise skoor (maksimum 14 punkti) 12 või rohkem – normaalne – riski pole – ei vaja täielikku hindamist 11 või vähem – võimalik alatoitumus – jätka hindamist

MNA – Mini Nutritional Assessment The Merck Manual of Geriatric,s Third edition, 2000, p.599 HINDAMINE G Elab kodus (mitte hooldekodus ega hooldushaiglas) 0 = ei 1 = jah H Võtab rohkem kui 3 retseptiravimit päevas 1 = ei 0 = jah I Lamatised või haavandid 1 = ei 0 = jah J Mitu täissöögiaega isikul päevas on? 0= 1 söögiaeg 1 = 2 söögiaega 2 = 3 söögiaega K Valgutarbimise näitajad jah ei         Piimatooted (piim, juust jogurt) vähemalt üks portsion vähemalt üks kord päevas Hernest, uba või mune ähemalt kaks portsioni nädalas            Liha, kala või linnuliha iga päev 0 = kui kõik ei või üks jah 0,5 = kui 2 jah 1 = kui 3 jah  L Kas tarvitab puu- või juurvilju vähemalt kaks porstionit päevas? 0 = ei 1 = jah M Kui palju vedelikku (vesi, mahl, kohv, tee, piim ...) tarvitab päevas?   0 = vähem kui 3 klaasi 0,5 = 3-5 klaasi 1 = rohkem kui 5 klaasi N Toitumise viis   0 = võimetu sööma ilma abita 1 = sööb ise, raskustega 2 = sööb ise ilma raskusteta O Toitumuse enesehinnang   0 = peab end alatoitunuks 1 = ei oska öelda 2 = arvab, et alatoitumusprobleeme ei ole P Kuidas hindab oma tervist võrreldes teiste omaealistega? 0 = halvem 0,5 = ei oska öelda 1 = sama hea 2 = parem Q Õlavarre keskkoha ümbermõõt (MAC) (cm) 0 = vähem kui 21 0,5 = 21-22 1 = 22 või rohkem R Sääremarja ümbermõõt (CC) (cm)   0 = vähem kui 31 1 = 31 või rohkem Hindamise skoor (maksimum 16 punkti) Skriinimise skoor (maksimum 14 punkti) Koguhindamise skoor (maksimum 30 punkti)  Alatoitumuse indikaatori skoor 17-23,5 punkti - alatoitumuse risk vähem kui 17 puntki - alatoitumus

· Maitse muutumine [K4a=märgitud] interRAI MDS-HO Alatoitumine on tõenäoline, kui on olemas üks või rohkem järgnevaist: ·       Kaalu langus [K3a=1] ·       Maitse muutumine [K4a=märgitud] ·      Jätab enamikel juhtudel toidust söömata 25% või rohkem [K4c=märgitud] ·      Parenteraalne toitmine (a) [K5a=märgitud] ·      Mehaaniliselt töödeldud toit [K5c=märgitud] ·      Toidusüstal [K5d=märgitud] ·      Ravidieet [K5e=märgitud] ·      Lamatis (b) [M2a=2, 3 või 4]

Alatoitumuse laboratoorsed näitajad Guigoz Y et al, Facts and Res Gerontol 1994 Suppl 2:15 Alatoitumus Kerge Keskmine Raske T1/2 Albumiin g/l 32-35 28-32 <28 21 p. Transferriin g/l 2,5-3,0 1,5-2,5 <1,5 8 p. Prealbumiin mg/l 120-150 100-120 <100 2 p. Lümfotsüütide arv 1500-1800 900-1200 <900 Tsink, kolesterool, B12 vitamiin, folaat

Toitumuse hindamine ja hooldus Hoolduse taseme vajaduse hindamine Haiglaravi Vastuvõtt Väljakirjutamise planeerimine ei vaja Vajab erak. hospitalis. Skriinimine Eesmärk Pt moni- tooring Riski ei ole saavutatud Seisundi muutus Risk olemas Seisundi hindamine Toitumise plaan Toitumise plaani rakendamine Ravi lõpetamine Seisundi kordus- hindamine, plaani uuendamine

HINDA TOITUMUST KOHE VASTUVÕTTU/ OSAKONDA SAABUDES, RAKENDA TOETAV TOITUMISPLAAN KOHE, KUI AVASTAD ALATOITUMUSE VÕI SELLE TEKKE RISKI

Lisatoitmise viisid Eelistatult suukaudne –kaloraazi tõstmine, valgulisandid, toidulisandid Sonditoitmine: kui vaja pikka aega (> 6 nädala), eelistatult PEG (perkutaanne endoskoopiline gastrostoom) I/V toitmine : kui ei talu toitmissondi, kui on rajatud tsentraalne veenitee Dementsuse lõppstaadiumis haigetele ei soovitata sondi- ega i/v toitmist

KOKKUVÕTE Toitumuse hindamine peab olema eakate inimeste seisundi hindamise üheks osaks Eaka inimese probleemide analüüsimisel kaalu ka toitumise osa nende tekkes Alatoitumuse korral on esiplaanil ennetav sekkumine, vältimaks raskete tüsistuste teket Toitumisprobleemide põhjused on sageli kombineeritud Sekkumisel peab arvestama mitte ainult füüsilise võimekusega süüa, vaid kõikide võimalike teguritega Nauditav toitumine võib põdura vanuri elukvaliteeti oluliselt parandada

Söömine ei ole ainult kõhu täitmine