Noor-Eesti TPL

Noor-Eesti Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis Tegutses aastatel 1905–1916 Tartus

Noor-Eesti Noor-Eesti esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitus tekkis noore haritlaskonna enese-otsingu tulemusena. Anti välja viis albumit ja ajakirja Noor-Eesti.

Noor-Eesti NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise.

Noor-Eesti tegevus jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism): kui puhkeb I maailmasõda, pettutakse Euroopa kultuuris.

Nooreestlased Noor-Eesti ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala, ka Aino Kallas ja Jaan Oks. Vähemal määral on liikumisega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud jt.

Soome mõjud Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas.

Eesmärgid Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises – samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat.

Noor-Eesti tähtsus Noor-Eesti tähistab : eestikeelse linnakultuuri algust; modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle; eesti keeleuuenduse raamliikumist.

„Noor-Eesti” I album (1905) Kaanepildi on kunstnik N. Triik valmistanud.

„Noor-Eesti” I album (1905) I albumis seati sihid Euroopasse. Programmartiklis „Noorte püüded” väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning seati eesmärk olukorda põhjalikult muuta, kuid sellest,milline peaks olema uus euroopalik kirjandus, programmkirjutises esialgu ei kõneldud. http://krzwlive.kirmus.ee/et/noor/noor_eesti?book_id=277 Programmiline oli G. Suitsu luuletus “Noor Eesti” I albumis.

Noor-Eesti I albumi (1905) avaartiklis “Noorte püüded” kuulutas Gustav Suits: Ennemalt öeldi: Noblesse oblige – a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige – n o o r u s k o h u s t a b! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: E n a m k u l t u r i! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. E n a m e u r o p a l i s t k u l t u r i! O l g e m e e s t l a s e d, a g a s a a g e m k a e u r o o p l a s t e k s!

Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti I albumis oli Johannes Aaviku kirjutis “Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest”

„Noor-Eesti” II album (1907) Kaaneilustuse on kunstnik Kaarlo Enquist joonistanud. Album oli koos reklaamiga üle 250 lehekülje paks. Albumis avaldati kaks Juhan Liivi luuletust, kolm K.J. Petersoni luuletust ja katkeid tema päevaraamatust.

Noor-Eesti II album (1907) Pildil: Johann Köler „Ketraja” Gustav Suitsu luuletused W. Grünthali (Ridala) luuletused Marie Underi luuletus Johannes Aaviku kirjutis „Abstraktlikud substantiwid Eesti keeles”

Amandus Adamson

Noor-Eesti III album (1909) Kaaneilustus kunstnik N. Triik’i joonistatud. Albumis on 295 lehekülge.

Uusromantism Nooreestlaste kirjandusliku programmi üks nurgakivi oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Kirjandusvooluliselt esindasid nooreestlased uusromantismi (impressionism, sümbolism): esiplaanile seati kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus. Mõjutusi saadi prantsuse, norra ja soome kirjandusest ja kunstist (Ch. Baudelaire, Rimbaud, Verlaine, E. Munch, A. Gallén-Kallela, E. Leino). Tauniti saksa ja vene mõju.

Programmilised seisukohad Uued programmilised seisukohad, mis selgesti vastandusid varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, on sõnastatud III albumis (1909) Tuglase essees „Eduard Vilde ja Ernst Peterson”. Tuglas arvustab teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Nooreestlased suhtusid eitavat XIX sajandi ärkamisaja rahvusromantilisse kirjandusse ja „Kalevipojasse”. Oluliseks peeti linnastumist: linna vaim, linlik mõtlemine pidi maale jõudma ajalehtede kaudu. III albumis ilmus J. Aavikult lugejaid šokeeriv Ch. Baudelaire’i „Raipe” tõlge. Positiivselt tunnustati Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi (pidasid enda esteetiliseks ideaaliks).

Noor-Eesti III album (1909) Albumis on seitse K.J.Petersoni luuletust; J. Randvere (J. Aaviku) teos „Ruth” Baudelaire, Verlaine’i, Rimbaud’, Verhaereni jt luuletuste tõlked erinevatelt eesti luuletajatelt; F. Tuglase kirjutis “Eduard Wilde ja Ernst Peterson”. A.H. Tammsaare miniatuur „Süüta armastus”: Marie Underi luuletused;

Noor-Eesti III album (1909) Jaan Koort „Mure”

Haridusmetslane Nooreestlasi iseloomustab äärmiselt kõrge enesehinnang. Nad pidasid end ideaalharitlasteks. Ülejäänud haritlaskonna iseloomustamiseks võttis B.Linde kasutusele haridusmetslase mõiste. Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse, kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise abinõu.

Noor-Eesti IV album (1912) Kõik albumi kunstilised reproduktsioonid on Erik Obermanni poolt. Albumis on 268 lehekülge. G. Suits: „Noor-Eesti püüdeks on koondada vaimse kodanluse vastast intelligentsi.”

Noor-Eesti IV album (1912) Erik Obermanni juugendstiilis illustratsioon Noor-Eesti IV albumis (1912). Vt Johannes Saar „Pintslite äravool ja tagasitulek” (EPL, 18.02.2005) http://www.epl.ee/artikkel/285493

Erik Obermann

Noor-Eesti IV album (1912) Albumis on Bernhard Linde, 1906 Albumis on Gustav Suitsu luuletus “Värisevate haabade all” Johannes Semperi luuletused; E. Verhaereni luuletuste tõlked J. Semperilt; kaks peatükki Tuglase romaanist “Felix Ormusson”; J. Aaviku kirjutis “Tuleviku “Eesti-keel” Bernhard Linde kirjutis “Meie teater ja meie aeg”; Jaan Oksa teos “Tume inimeselaps”. Bernhard Linde

Johannes Vares–Barbarus Pärnu gümnaasiumi õpilasena, 1904-1910

August Alle, 1911. a. Vilnos

Erik Obermann

Erik Obermann

Noor-Eesti V album (1915) Noor-Eesti V (1915) kaanejoonis. Valmistanud N. Triik. Ka kõik vinjetid ja illustratsioonid on Nikolai Triigilt. Albumis on 262 lehekülge. Friedebert Tuglas: „Noor-Eesti - see on süüdistus meie ümbruse ja mineviku vastu!”

Noor-Eesti V album (1915) Albumis on Gustav Suitsu luuletused Gustav Suitsu kirjutis “1905–1915) Juhan Liivi ja K. J. Petersoni luuletused; Villem (Grünthal) Ridala sonetid; J. Semperi luuletused; Aino Kallase kirjutis “Gustav Suits lüürikuna”; J. Aaviku kirjutis “Eesti kirjakeelse stiili arenemisjärgud”; B. Linde kirjutis 1913. a surnud J. Liivi mälestuseks;

Ajakiri Noor-Eesti

Gustav Suits Gustav Suits üliõpilasena Helsingis Gustav Suits üliõpilasena 1907 või 1908.a. Gustav Suits professorina Tartu Ülikoolis Gustav Suits üliõpilasena Helsingis

Gustav Suits (1883–1956) Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute „Kiired” I – III (1901–1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905–1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu palju tsiteeritud üleskutse „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”

Gustav Suitsu luule Hoogsast luulest koosnev esikkogu „Elu tuli” (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus „Tuulemaa” kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu „Kõik on kokku unenägu”. Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus „Tuli ja tuul” (1950).

Friedebert Tuglas (1886–1971) (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson) (suurendus fotost "Postimehe pere väljasõit Kaagverre“)

Friedebert Tuglas nooreestlasena Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse „Meri”). 1906–1917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis.

Tuglase ilukirjandusliku loomingu kolm perioodi 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. T. tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega („Siil“, „Hingemaa“, 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem „Meri“ ja „Kätki laul“). 1914–1925: kõrgperiood: novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu „Saatus“, 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925–1971: psühholoogiline realism. Romaaniga „Väike Illimar“ (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.

Tuglase muu looming Tuglas viljeles ka kirjanduse lühižanre („Marginaalia”) ja tõlkis meisterlikult. Suurt kultuuriloolist tähtsust omavad tema reisikirjad; mälestusteraamatud; artiklid; uurimused („Juhan Liiv”).

Johannes Aavik Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti-keel“ („Noor-Eesti“ IV albumis). Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda.

Johannes Aavik Oli Noor-Eesti rühmituse aktiivsemaid osalisi, albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused. Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd “Eesti luule viletsused” (1915), “Puudused uuemas eesti luules” (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest.

Johannes Aavik 1912–25 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i-mitmus, i-ülivõrre jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused.

Johannes Aavik Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka.

„Ruth” 1909. aastal ilmus J. Aaviku estetistliku programmiga esseelaadne jutustus „Ruth” (J. Randvere varjunime all ) – teos ideaalnaise haridusest, välimusest ja muuhulgas seedimisest). J. Aavik Kuressaares

Villem Grünthal-Ridala Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910–1919). Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Villem Grünthal-Ridala Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul „Toomas ja Mai” ning ballaadide kogu „Sinine kari”.

Aino Kallas 1922 Soome kirjanik, kel olid tihedad sidemed Eestiga (ta oli abielus Eesti diplomaadi ja folkloristi Oskar Kallasega) ja kes kirjutas ka Eesti-ainelisi teoseid („Barbara von Tisenhusen“; 1926: „Reigi õpetaja“; 1928: „Hundimõrsja”) Nooreestlaste mõttekaaslane, kelle teoseid avaldati Noor-Eesti albumites.

Eduard Vilde Parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust teoses „Uuel teel” (1906). Noor-Eesti III albumis (1909) arvustab Tuglas („Eduard Vilde ja Ernst Peterson”) teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks.

KORDAMINE: Noor-Eesti … elavdas 1905.–1916. aasta kultuurielu; tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri; viis kirjanduskriitika paremale tasemele; arendas tõlkekirjandust: tõlkeid prantsuse, itaalia, soome, skandinaavia keeltest; tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu; arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara; tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi; sellest kasvas välja rühmitus Siuru; rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik; nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule; nad hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.

Allikad http://krzwlive.kirmus.ee/et/noor E. Annus, L. Epner, E. Süvalepp „20. sajandi eesti kirjandus”, Koolibri 2006