Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Delivering the message: innovation in external communication Liisi Uder and Thea Teinemaa, National Audit Office of Estonia IX EUROSAI Congress 18 June.
Advertisements

KÕHURÄÄKIJA (ehk seniks, kuni seedite). Tarkvara patentimine on juba täna võimalik Peeter Marvet, kodanik.
Kärdla School. School About 500 students About 40 teachers State school High school Primary school 12 grades.
“Fausti” elufilosoofiad
Agiilne tarkvaraarendus kui tarkvara kvaliteedi tõstmise vahend Erik Jõgi
Gert Krehov Tartu Hiie Kool
1 Käsmu 2006 Õhus on äikest ja elektrit ehk tuli meie lähitaevas
Java ja.NET Framework programmide kompileerimine masinkoodi Siim Karus.
Loeng 5. Maksete seeria - nüüdis- ja tulevane väärtus Natalja Viilmann, PhD.
Kas Internet’i regulatsioon on võimalik? Euroopalikud vastused Infopoliitika FOORUM 26.veebruaril 2004 Andres Jõesaar.
Koostas Kersti Veskimets
LIHASED Koostas Leelo Lusik Are Põhikool Lihaste ülesanded Liigutavad kehaosi Annavad kehale kuju Kaitsevad siseelundeid Lihastes on vee ja valkude.
1 Education at a Glance 2015 Soumaya Maghnouj Estonia Release date: 24 November 2015.
Vaikne nukleatsioon: mõõtmistulemused ja modelleerimine (Quiet phase of atmospheric aerosol nucleation: measurements and models) H. Tammet AEL seminar.
BIOTEHNOLOOGIABIOTEHNOLOOGIA. Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse.
Õppimine Eva Palk. Mis on õppimine? Kogemuse läbi toimuv püsiv muutus käitumises või teadmistes.  Kogemusi võib omandada välismaailmaga  kokkupuutes,
Mitmene testimine ülegenoomsetes uuringutes
Projektijuhtimise kutsetunnistuse infopäev
Majanduse struktuur Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid
Tuule-ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis
Miks doc-formaadis fail ei ole hea?
Supporting youth in Estonian Unemployment Insurance Fund
Vahelduvvool & Pooljuhid
ANDMEBAASIDE MONITOORIMINE
Millised on Cherry õnnestumised ja kasvuraskused?
Õpiobjekt: ÕPIME KELLA
Investeeringute analüüs
Nimmediski degeneratiivsete muutuste klassifikatsioon ja terminoloogia
Sisekaitseakadeemia koostööseminar tööandjatega Tööandja ootused
Veehaldjad eesti mütoloogias
Singapore Mathematical Society Association of Mathematics Educators
Biomassi termokeemiline muundamine 8. Biosüsi
MULD KUI VIHMAUSSI KODU. Muld  Maa väärtuslikeim ja peamine loodusvara  Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest.
Innovatsioon ja tootearendus
Sissejuhatus investeerimisse Fondide valik
Tehniline analüüs Veebruar 2012 Risto Sverdlik.
Summary Slide Lennundus.
Kinnisvara investeerimisfondid (REIT)
Rikkaks saab vaid investeerides
Optsioonid 2 Tõnno Vähk LHV.
Süsteemprogrammeerimine keeles C ja C#
Eesti elektrivõrkude varustuskindlus ja efektiivsus – sissejuhatus teemasse. Ettekanne Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu koosolekul Are.
VEENUS Aleksandr Graf YAFB51.
Sissejuhatus investeerimisse
PMen Import failidest.
Süsteemid ja protsessid sinu arvutis
Alumiste hammaste sensoorne innervatsioon Nervus mylohyoideus’ega
populatsiooni substruktuur
ANDMEBAASIDE MONITOORIMINE
Ilmselt maailma kõige hullem esitlus
Tehniline analüüs November 2012 Risto Sverdlik.
Anname teadushuvile võimaluse! Ettevõtte vaade
Põhjuslikkus ja statistika
(Pilve)varia Ennustamine Määramine Ohtlikud liigid Meenutame loengut
MSE Hajaenergeetika planeerimine
BizTalk Martin Maripuu Integratsiooni-arhitekt
Väärtuste õpetamine kirjanduse kaudu (?)
Mida teeme riigi turismiturunduses, mida saaks sellest kasutada ettevõtja ja seda koos näidetega.
Päikesekiirguse jaotumine ja aastaajad
Kadri Vilsoo november 2007 Kohilas
NSO8055 Okeanograafiline prognoos
Riskid IT süsteemihoolduse alamprojektiga seonduvalt REL 2011
Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401
MÕK 2015/16. õa avakonverents Andres Pajula.
Tõnno Vähk & Tõnis Haavel LHV Direct
Katseandmete analüüs II
Mänguteraapia ja selle kasutamisvõimalused
Rapid antibiotic-resistance predictions from genome sequence data for Staphylococcus aureus and Mycobacterium tuberculosis ehk Mykrobe predictor Phelim.
Teekond noorest täiskasvanuks
KULDVILLAK SAAREMAA Created by Educational Technology Network
Presentation transcript:

Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht Finantsturgude riskid Riskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht

Sisukord Riski definitsioon investeeringutes Erinevad riskide liigid Ideed riskide mõõtmiseks

Motivatsioon Enamus inimesi ei muretse, et nad teenivad liiga palju oma investeeringutelt vaid ... ... nad muretsevad võimaluse pärast kaotada oma raskelt teenitud raha Investeerimisfondid, hallatud portfellid ning kõikvõimalikud väärtpaberid pakuvad kõrgemaid tootlusi, kui garanteeritud hoius, kuid... ... samas vahetatakse garantii riski vastu

Riskist erinevate nurkade alt Tööstuslikud andmed – riski mõõdetakse normidega: Mehhaanilised, keemilised, elektri-, keskkonnanormid. Null-tolerants riskide juhtimisel Filosoofilised andmed – mis on teadlase risk? Et teda ei avaldata? Ei teda ei loeta? Et teda ei kuulata? Et teda ei tsiteerita? Ajaloolised andmed – riski hinnatakse minevikust õppides suremustabel kindlustuses

Risk - tõenäosus ja/või määramatus? Määramatus – olek, kus ei ole teada, kas väide on tõene või mitte Objektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõdetav määramatus Tõenäosused määratakse kas loogika või statistiliste mõõtmiste abil Subjektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõtmatu määramatus Inimesed hindavad tõenäosusi kirjeldamaks (kvantifitseerimaks) oma määramatust Frank Knight, 1929 – Objektivist Risk on mõõdetav määramatus. Mõõtmatu määramatus on lihtsalt määramatus (uncertainty) Kriitika: Knight käsitleb ainult teadmatust kuid ei käsitle seotust Risk kätkeb endas nii määramatust kui ka seotust: võimalikke tagajärgi, mida toob kaasa võimalik riski realisatsioon

Tegelik risk või tajutav risk? Percy Bridgman, 1927 – Operatsionalism Iga kontseptsioon (nt risk) on kirjeldatav tajutavate operatsioonide hulgaga. Seotus ei ole tajutav – me võime olla seotud asjadega ilma ise sellest teadmata Määramatus ei ole samuti tajutav – meil ei pruugi olla kogu infot määramatuse hoomamiseks Seega operatsionalistlikku riski ei saa defineerida– saab vaid sellist riski, mida me tajume Lihtsustades – saab defineerida vaid mõõdikuid (skaalasid) ja eeskirju mõne riski aspekti mõõtmiseks Harry Markowitz, 1952 - Subjektivist “Investorid loevad oodatavat tootlust soovitud sündmuseks ja tootluste varieerumist soovimatuks sündmuseks” Markowitz pakub seega välja eeskirja, riski skaala – dispersiooni – kuid ta ei ütle seda otse

Riski definitsioon Eelnevast: risk on enese olemasolust teadlike indiviidide olukord, kus nad on seotud määramata mõjuri(te)ga Kuna me ei pruugi teadlikud olla ei seotusest ega (kõikidest) mõjuritest, siis ei saa riski üldiselt defineerida Defineerida ja mõõta saab mingit tajutavat riski komponenti – näiteks hindade muutlikkust, krediidikõlbulikkust vms. Seega on väärtusetu küsimus: “kas mingi riski mõõdik mõõdab riski?” vaid peaks küsima: “kas valitud mõõdik on kasulik?”

Riskide liigid 1/4 Tururisk – risk, et finantsturu liikumine mõjutab ebasoodsalt investeeringute väärtust Iga investeeringu lahutamatu osa on finantsturgude kõikumine. Põhjuseid selleks on loendamatu hulk: majandusolukord, ettevõtete (finants)tulemused, intressimäärade liikumine või ... viimased sõnumid mõnest kriisikoldest Skaala: standardhälve Äririsk – risk, et väärtpaberi emitent ei ole finantsiliselt heas olukorras Selline risk võib realiseeruda aktsia hinna kukkumises või dividendide vähenemises

Riskide liigid 2/4 Inflatsioonirisk – risk, et investeeringute tootlus ei kata tõusvaid tarbijahindu Ajalooliselt on võlainstrumentidel esinenud perioode, kus tulu ei kata hinnatõusu. Skaala: suhteline tootlus Intressimäära risk – risk, et võlakirja väärtus võib langeda intresside tõusu tõttu Skaala: duratsioon

Riskide liigid 3/4 Krediidirisk – risk, et võlakirja emitent ei suuda oma kohustusi täita Krediidirisk väljendab nii finantsilist suutmatust kui ka organisatoorset soovimatust Skaala: krediidireiting Valuutarisk – risk, et investeeringu väärtus võib väheneda seoses valuutakursi kõikumisega Skaala: standardhälve

Riskide liigid 4/4 Poliitiline risk – risk, et poliitilise ja/või regulatiivse keskkonna muutuse läbi võib investeeringute väärtus kahaneda Poliitiline risk võib realiseeruda maksude, kapitali liikumise piirangute, valuuta devalveerimise, riigipöörde vms. läbi Skaala: krediidireiting Likviidsusrisk – risk, et investeeringut ei õnnestu mõisliku aja jooksul õiglase väärtuse eest müüa Likviidsusriskile on rohkem avatud “eksootilisemad” investeeringud: vara, millest on huvitatud vähesel määral investoreid

Kuidas riske juhtida? 1/2 Eneseharimine – tuleb aru saada, milliseid riske investeeringud endas kätkevad ning siis veenduda, et võetud riske ka sooviti Konsulteeri nõustajaga Otsi õige skaala riski mõõtmiseks Riskide hajutamine – investeerimisportfelli hajutamine (diversifitseerimine) vähendab üksiku riskiallika mõju tervele portfellile

Kuidas riske juhtida? 2/2 Hoia eesmärke silme ees – mida lühem on aeg investeerimiseesmärgini, seda olulisem on turu fluktuatsioonide mõju portfellile Mõtle tuleviku kuludele – pikajalistel investoritel on suurem võime taluda turgude kõikumisi kuid samas on nad rohkem avatud inflatsiooniriskile Kaalu jooksva sissetuleku vajadust – seda pakuvad peamiselt võlakirjad

Ideid riskide mõõtmiseks Finantsteadus eeldab, et väärtpaberite tulumäärad on ajas sõltumatud ning normaaljaotusega Standardhälve on statistiline mõõde, mis kirjeldab keskmist hälbimist (viga) keskmise katsetulemuse (nt keskmine tootlus) ümber Normaaljaotusele baseeruvad enamus ökonomeetrilisi mudeleid, sealhulgas ka peaaegu kõik riskide hindamise mudelid: Value-at-Risk Vea hinnangud (ex post ja ante tracking error)

Riski mõõtmine - standardhälve Aastatootluste jaotus Keskmine Aastatootlus Risk standardhälve Suurettevõtete aktsiad 12.2% 20.5% Väikeettevõtete aktsiad 16.9% 33.2% USA valitsuse võlakirjad 5.8% 9.4% USA valitsuse <1a võlakirjad 3.8% 3.2% Inflatsioon 3.1% 4.4% Allikas: Ibbotson Associates, 2003

Standardhälve ja normaaljaotus Näide: Suurettevõtete aktsiad Keskmine tootlus 12.2% Kolme-Sigma reegel: 99.74% juhtudest jääb tootlus kolme standardhälbe sisse

Markowitz’i portfelliteooria Riskantsete varade kombineerimisel on võimalik tootluste standardhälvet vähendada! Arvestada tuleb korrelatsiooniga Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2004

Eesti II samba pensionifondide risk ja tootlus: progressiivsed fondid 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% Standard Deviation Performance Hansa pf. K3 SEB Progressiivne Sampo Pension 50 Seesami Kasvu pf. LHV Aktsiapf. ERGO Tuleviku pf. Viimase kolme aasta kuiste tootluste keskmine ning tootluse standardhälve seisuga 31. oktoober 2005. Toodud on viie viimase kuu statistika. Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2005

Ökonofüüsika – täpsemad tulemused Normaaljaotus ei ole korrektne väärtpaberite tulumäära kirjeldamisel Keerulisemad jaotused nagu astmeseadused Peamine probleem seisneb suurte kõikumiste (krahhid) kirjeldamisel – normaaljaotus annab nende tõenäosuseks nulli! Aegridades on mälu – sündmused on sõltuvad Multifraktaalsed protsessid

Rakendus: Portfelli optimeerimine arvestades suuri kõikumisi Mõiste “risk” on jagatud kaheks: Gaussi- ehk kõikumise risk Mitte-Gaussi ehk kukkumise risk Pakutud meetod minimeerib suuri kukkumisi Normaaljaotuse tuum: kõik kõikumised on alla seatud parameetri (näiteks alla kolme standardhälbe) Portfelli risk minimeeritakse suuremaid kõikumisi arvestades

Kokkuvõte Riskivaba ehk kindel tootlus on väga madal Ainus võimalus tootlust suurendada on ära anda kindlust ehk suurendada määramatust Oluline on leida nende riskide hindamiseks õiged skaalad Igasugune tootlus kätkeb endas alati mingeid riske Riskide õige hindamine suurendab tootlust Riskide täpsem määramine viib paremale arusaamisele tootlusest

Allikad: Risk analysis, R. Wilson, Am. J. Phys. 70 (2002) 475-481 Defining risk, G.A. Holton, Fin. Anal. J. 60 (2002) 19-25 Theory of financial risks, JP. Bouchaud & M. Potters (Cambridge UP, Cambridge, 2000) Üldistatud mastaabi-invariantsus majanduslikes aegridades, Robert Kitt, Doktoriväitekiri, TTÜ, 2005