Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht Finantsturgude riskid Riskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht
Sisukord Riski definitsioon investeeringutes Erinevad riskide liigid Ideed riskide mõõtmiseks
Motivatsioon Enamus inimesi ei muretse, et nad teenivad liiga palju oma investeeringutelt vaid ... ... nad muretsevad võimaluse pärast kaotada oma raskelt teenitud raha Investeerimisfondid, hallatud portfellid ning kõikvõimalikud väärtpaberid pakuvad kõrgemaid tootlusi, kui garanteeritud hoius, kuid... ... samas vahetatakse garantii riski vastu
Riskist erinevate nurkade alt Tööstuslikud andmed – riski mõõdetakse normidega: Mehhaanilised, keemilised, elektri-, keskkonnanormid. Null-tolerants riskide juhtimisel Filosoofilised andmed – mis on teadlase risk? Et teda ei avaldata? Ei teda ei loeta? Et teda ei kuulata? Et teda ei tsiteerita? Ajaloolised andmed – riski hinnatakse minevikust õppides suremustabel kindlustuses
Risk - tõenäosus ja/või määramatus? Määramatus – olek, kus ei ole teada, kas väide on tõene või mitte Objektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõdetav määramatus Tõenäosused määratakse kas loogika või statistiliste mõõtmiste abil Subjektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõtmatu määramatus Inimesed hindavad tõenäosusi kirjeldamaks (kvantifitseerimaks) oma määramatust Frank Knight, 1929 – Objektivist Risk on mõõdetav määramatus. Mõõtmatu määramatus on lihtsalt määramatus (uncertainty) Kriitika: Knight käsitleb ainult teadmatust kuid ei käsitle seotust Risk kätkeb endas nii määramatust kui ka seotust: võimalikke tagajärgi, mida toob kaasa võimalik riski realisatsioon
Tegelik risk või tajutav risk? Percy Bridgman, 1927 – Operatsionalism Iga kontseptsioon (nt risk) on kirjeldatav tajutavate operatsioonide hulgaga. Seotus ei ole tajutav – me võime olla seotud asjadega ilma ise sellest teadmata Määramatus ei ole samuti tajutav – meil ei pruugi olla kogu infot määramatuse hoomamiseks Seega operatsionalistlikku riski ei saa defineerida– saab vaid sellist riski, mida me tajume Lihtsustades – saab defineerida vaid mõõdikuid (skaalasid) ja eeskirju mõne riski aspekti mõõtmiseks Harry Markowitz, 1952 - Subjektivist “Investorid loevad oodatavat tootlust soovitud sündmuseks ja tootluste varieerumist soovimatuks sündmuseks” Markowitz pakub seega välja eeskirja, riski skaala – dispersiooni – kuid ta ei ütle seda otse
Riski definitsioon Eelnevast: risk on enese olemasolust teadlike indiviidide olukord, kus nad on seotud määramata mõjuri(te)ga Kuna me ei pruugi teadlikud olla ei seotusest ega (kõikidest) mõjuritest, siis ei saa riski üldiselt defineerida Defineerida ja mõõta saab mingit tajutavat riski komponenti – näiteks hindade muutlikkust, krediidikõlbulikkust vms. Seega on väärtusetu küsimus: “kas mingi riski mõõdik mõõdab riski?” vaid peaks küsima: “kas valitud mõõdik on kasulik?”
Riskide liigid 1/4 Tururisk – risk, et finantsturu liikumine mõjutab ebasoodsalt investeeringute väärtust Iga investeeringu lahutamatu osa on finantsturgude kõikumine. Põhjuseid selleks on loendamatu hulk: majandusolukord, ettevõtete (finants)tulemused, intressimäärade liikumine või ... viimased sõnumid mõnest kriisikoldest Skaala: standardhälve Äririsk – risk, et väärtpaberi emitent ei ole finantsiliselt heas olukorras Selline risk võib realiseeruda aktsia hinna kukkumises või dividendide vähenemises
Riskide liigid 2/4 Inflatsioonirisk – risk, et investeeringute tootlus ei kata tõusvaid tarbijahindu Ajalooliselt on võlainstrumentidel esinenud perioode, kus tulu ei kata hinnatõusu. Skaala: suhteline tootlus Intressimäära risk – risk, et võlakirja väärtus võib langeda intresside tõusu tõttu Skaala: duratsioon
Riskide liigid 3/4 Krediidirisk – risk, et võlakirja emitent ei suuda oma kohustusi täita Krediidirisk väljendab nii finantsilist suutmatust kui ka organisatoorset soovimatust Skaala: krediidireiting Valuutarisk – risk, et investeeringu väärtus võib väheneda seoses valuutakursi kõikumisega Skaala: standardhälve
Riskide liigid 4/4 Poliitiline risk – risk, et poliitilise ja/või regulatiivse keskkonna muutuse läbi võib investeeringute väärtus kahaneda Poliitiline risk võib realiseeruda maksude, kapitali liikumise piirangute, valuuta devalveerimise, riigipöörde vms. läbi Skaala: krediidireiting Likviidsusrisk – risk, et investeeringut ei õnnestu mõisliku aja jooksul õiglase väärtuse eest müüa Likviidsusriskile on rohkem avatud “eksootilisemad” investeeringud: vara, millest on huvitatud vähesel määral investoreid
Kuidas riske juhtida? 1/2 Eneseharimine – tuleb aru saada, milliseid riske investeeringud endas kätkevad ning siis veenduda, et võetud riske ka sooviti Konsulteeri nõustajaga Otsi õige skaala riski mõõtmiseks Riskide hajutamine – investeerimisportfelli hajutamine (diversifitseerimine) vähendab üksiku riskiallika mõju tervele portfellile
Kuidas riske juhtida? 2/2 Hoia eesmärke silme ees – mida lühem on aeg investeerimiseesmärgini, seda olulisem on turu fluktuatsioonide mõju portfellile Mõtle tuleviku kuludele – pikajalistel investoritel on suurem võime taluda turgude kõikumisi kuid samas on nad rohkem avatud inflatsiooniriskile Kaalu jooksva sissetuleku vajadust – seda pakuvad peamiselt võlakirjad
Ideid riskide mõõtmiseks Finantsteadus eeldab, et väärtpaberite tulumäärad on ajas sõltumatud ning normaaljaotusega Standardhälve on statistiline mõõde, mis kirjeldab keskmist hälbimist (viga) keskmise katsetulemuse (nt keskmine tootlus) ümber Normaaljaotusele baseeruvad enamus ökonomeetrilisi mudeleid, sealhulgas ka peaaegu kõik riskide hindamise mudelid: Value-at-Risk Vea hinnangud (ex post ja ante tracking error)
Riski mõõtmine - standardhälve Aastatootluste jaotus Keskmine Aastatootlus Risk standardhälve Suurettevõtete aktsiad 12.2% 20.5% Väikeettevõtete aktsiad 16.9% 33.2% USA valitsuse võlakirjad 5.8% 9.4% USA valitsuse <1a võlakirjad 3.8% 3.2% Inflatsioon 3.1% 4.4% Allikas: Ibbotson Associates, 2003
Standardhälve ja normaaljaotus Näide: Suurettevõtete aktsiad Keskmine tootlus 12.2% Kolme-Sigma reegel: 99.74% juhtudest jääb tootlus kolme standardhälbe sisse
Markowitz’i portfelliteooria Riskantsete varade kombineerimisel on võimalik tootluste standardhälvet vähendada! Arvestada tuleb korrelatsiooniga Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2004
Eesti II samba pensionifondide risk ja tootlus: progressiivsed fondid 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% Standard Deviation Performance Hansa pf. K3 SEB Progressiivne Sampo Pension 50 Seesami Kasvu pf. LHV Aktsiapf. ERGO Tuleviku pf. Viimase kolme aasta kuiste tootluste keskmine ning tootluse standardhälve seisuga 31. oktoober 2005. Toodud on viie viimase kuu statistika. Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2005
Ökonofüüsika – täpsemad tulemused Normaaljaotus ei ole korrektne väärtpaberite tulumäära kirjeldamisel Keerulisemad jaotused nagu astmeseadused Peamine probleem seisneb suurte kõikumiste (krahhid) kirjeldamisel – normaaljaotus annab nende tõenäosuseks nulli! Aegridades on mälu – sündmused on sõltuvad Multifraktaalsed protsessid
Rakendus: Portfelli optimeerimine arvestades suuri kõikumisi Mõiste “risk” on jagatud kaheks: Gaussi- ehk kõikumise risk Mitte-Gaussi ehk kukkumise risk Pakutud meetod minimeerib suuri kukkumisi Normaaljaotuse tuum: kõik kõikumised on alla seatud parameetri (näiteks alla kolme standardhälbe) Portfelli risk minimeeritakse suuremaid kõikumisi arvestades
Kokkuvõte Riskivaba ehk kindel tootlus on väga madal Ainus võimalus tootlust suurendada on ära anda kindlust ehk suurendada määramatust Oluline on leida nende riskide hindamiseks õiged skaalad Igasugune tootlus kätkeb endas alati mingeid riske Riskide õige hindamine suurendab tootlust Riskide täpsem määramine viib paremale arusaamisele tootlusest
Allikad: Risk analysis, R. Wilson, Am. J. Phys. 70 (2002) 475-481 Defining risk, G.A. Holton, Fin. Anal. J. 60 (2002) 19-25 Theory of financial risks, JP. Bouchaud & M. Potters (Cambridge UP, Cambridge, 2000) Üldistatud mastaabi-invariantsus majanduslikes aegridades, Robert Kitt, Doktoriväitekiri, TTÜ, 2005