MUUTUNUD VAADE JUHTIMISELE JA JUHENDAMISELE Anu Virovere, MSc

Sissejuhatuseks Kus iganes te olete – alustage sealt! Otsime vastuseid järgnevatele küsimustele: Kuidas käia arenguga kaasas? Kuidas on muutunud organisatsioonid ja ühiskond? Mis määrab edu? Anu Virovere 2009

Eestvedaja ülesanne on olla abiks intelligentsuse, otsustusvõime ja isiksuse kujundamisel. See võib eeldada olulist lahknemist sellest, kuidas asju traditsiooniliselt on nähtud ja tehtud. Juhtide jaoks on olulised järgmised küsimused: Kuidas näha teise inimese arenemisvõimalusi? Kuidas olla tegevusele innustaja ja ärataja? Kuidas märgata olulist? Anu Virovere 2009

Kust alustada? Soovitav on vaadelda 3 tasandit: Väärtused – millele toetume? Visioon – kuhu tahame jõuda? Missioon – mida tahame anda? Nende 3 tasandi ühendavaks südameks on juhi ja järgija ja mentori ja mentee koostöö. Siit tulenevad tegutsemise põhimõtted. Anu Virovere 2009

Mentorluse põhimõisted: Mentor – arengu suunaja, nõuandja, usaldusalune Mentori roll eeldab erapooletut vaatenurka ja see seab mentori valikule suured nõuded Mentii on mentorsuhte teine osapool, kellele see suhe annab võimaluse areneda kiiremini ja vajalikus suunas Anu Virovere 2009

Mentori kompetentsid (Clutterbuck, 2001) Eneseteadlikkus Teiste käitumise mõistmine Praktilised ärilised teadmised ja kogemused Huumorimeel kommunikatsioonioskused Anu Virovere 2009

Elu kolmandal aastatuhandel (Patrick Dixon) See aastatuhat annab meile teaduse ja tehnoloogia, milleni ei küüni meie julgeimadki fantaasialennud, ning suurima väärtushinnangute muutumise kui viimase viiekümne aasta jooksul

Muutunud maailm INDUSTRIAAL ÜHISKOND JÕUKUS PALJU ASJU

MUUTUNUD MAAILM TEADMUSMAJANDUS ENESETEOSTUS ELAMUS

Majanduskasv kui väärtus seatakse küsimärgi alla. Millenniumijärgse majanduse mõistmise võti peitub ühes sõnas – jätkusuutlikkus. Majanduskasv kui väärtus seatakse küsimärgi alla.

Muutunud maailm (Peter Drucker) Maailm on muutunud. 21. sajand erineb oluliselt eelmistest sajanditest. Kõik organisatsioonid ja inimesed, kes töötavad 21. sajandil peavad muutma oma suhtumisi ja tegevusi. Muutust põjustavad järgmised 5 tõsiasja.

Need 5 tõsiasja on: 1. Kahanev sündimus arenenud maailmas. 2. Nihked sissetulekute tarbimiseks mõeldud osa jaotuses. 3. Tulemuste defineerimine. 4. Globaalne konkurentsivõime. 5. Suurenev vastuolu majandusliku globaliseerumise ja poliitilise killustumise vahel.

Väljakutsed organisatsioonidele Kiiresti muutuvas maailmas on edukate organisatsioonide iseloomustamiseks kasutatud sõna „agility“ „Agility“ võiks tähendada võimet muuta oma positsiooni, kasutades samaaegselt tasakaalu, koordinatsiooni, kiirust, reflekse, tugevust ja vastupidavust. Vastena on pakutud ka sõna „väledus,“ V. Rääk, Director, 2008 (5)

Väljakutsed inimesele Sõna “AGILITY” võtab kokku kõik väljakutsed, mida 21 sajand esitab inimesele. Olla tasakaalus-pürgida lähemate ja kaugemate eesmärkide poole. Tegutseda järjepidevalt Teha otsuseid kiiremini Olla intuitiivne, usaldada oma intuitsiooni ehk tegutseda reflektoorselt Olla väle

Muutused organisatsioonides Neli nurgakivi on alati aluseks organisatsioonilisele transformatsioonile Eneseteadlikkus Suhtetunnetus Edukusnõuded muutumismehhanismid

Leif Edvinsson’i arvates väljendub meeskonnatöö valemina: 1+1=11 Meeskond teeb ära midagi niisugust, milleks inimesed üksinda ei oleks võimelised, kuna kasutatakse ära iga meeskonnaliikme erilised anded ja loovus. Anu Virovere 2009

MUUTUNUD NÄGEMUS ORGANISATSIOONIST Organisatsioonidest räägitakse kui õppivatest, intelligentsetest ja meeskondlikest. See tähendab, et organisatsiooni tähendus on muutunud, endine “MIS” on asendanud mõistega “KES”. Anu Virovere 2009

Vaimset tööd ei saa mõõta. Vaimne töö peab olema vabatahtlik. Vaimse töö paradoks Vaimset tööd ei saa mõõta. Vaimne töö peab olema vabatahtlik.

Vaimsuse äratamine Kas me saame muuta töö enda jaoks tähendusrikkamaks Kas oleme märganud oma kaastöötajate vaimsust Kas me suudame vaimsust töökohal rakendama Kuidas me käsitleme igapäevast rutiini

Liidril on vabatahtlikud järgijad (follower) Juht ja liider Juhil on alluvad Liidril on vabatahtlikud järgijad (follower)

7 sammu: Liidriks kujunemine Baaskompetentsid ja põhiväärtused Visiooni loomine, sõnastamine, jagamine, kaardistamine Vaimustuse tekitamine Kaosest korra loomine Vastastikuse usalduseni jõudmine Visiooni realiseerumine koostöös

LIIDER Mis on liider, kes on liider? Liider – suurema mõju allikas. Liider pole amet, see on teiste suhtumine inimesse, ehk kõrgem positsioon. Liider – privileeg, kohustus, vastutus?

A.Havard: Liider – see on iseloom. Iseloom on see, mille kaudu saab teistele juhiks olla (Peter Drucker) Olla juht – see on metafoor keskendumise, kooskõla ja tasakaalu kohta inimese elus (Warren Bennis)

Leadership ja management Inglise keeles on kaks sõna - “management” ja “leadership”- mõlemaid võiks eesti keelde tõlkida sõnaga juhtimine, kuid neil on erinev tähendus. W.Bennise sõnul tähendab “management” – juhtimine – asjade “õigesti” tegemist. “Leadership” on leidnud eestikeelse vaste – eestvedamine – mis tähendab “õigete” asjade tegemist.

Leadership/management maatriks VISIONÄÄRID TÄHED LEADER-SHIP SIHITUD TRIIVIJAD USINAD MESILASED MANAGEMENT

Süsteemne mõtlemine 21.sajandi juhi kõige olulisem ülesanne – hoida kõik tegevused fookuses. Lamendunud struktuur viib otsustamise järjest madalamale. Juhi peamiseks ülesandeks on üksiktegevuste koondamine tervikuks. Oluliseks muutub sisekliendi mõiste.

Juhi-liidri kompetentsid SOTSIAALNE KOMPETENTS ERIALANE KOMPETENTS LIIDRI-KOMPETENTS TÕHUSUSE KOMPETENTS VAIMNE JA FÜÜSILINE HEAOLU ENESEKINDLUS INTELLIGENT LEADERSHIP AND LEADERSHIP COMPETENCIES. Developing a leadership framework for intelligent organizations. Pentti Sydänmaanlakka ISIKSUSE- OMADUSED VÄÄRTUSED JA PÕHIMÕTTED ENERGIA JA ANDED ISIKLIK VISIOON JA EESMÄRGID

Analüütiline mõtlemine Otsustamisvõime Jõulisus Aja juhtimine SOTSIAALNE KOMPETENTS Kehtestamine Empaatia Sidemete loomine Suhtlemine Soov anda Avatus VAIMNE JA FÜÜSILINE HEAOLU Füüsiline heaolu Psüühiline heaolu Sotsiaalne heaolu Vaimne heaolu Stressi juhtimine Tagasihoidlikkus LIIDRIKOMPETENTS Visionäärlus Saavutusvajadus Võimustamine Meeskonna juhtimine Õpetamine Muutuste juhtimine TÕHUSUSE KOMPETENTS Maailma tajumise viis Analüütiline mõtlemine Otsustamisvõime Jõulisus Aja juhtimine Uuendusmeelsus

JUHI EETIKA ÕILSUS & ALANDLIKKUS ENESETALITSEMINE ÕIGLUSTUNNE VAPRUS MÕISTLIKKUS ÕILSUS & ALANDLIKKUS

Head suhtlejat iseloomustab: Tagasihoidlikkus – ükski võit pole ainult sinu teene Inimlikkus – ilmutab end selles, kuidas sa kohtled inimesi, kellest sul ei ole kasu Huumor – ole valmis naerma iseenda nõrkade külgede üle Usaldus – suhtlemine saab alguse usaldusest ja usust, et me ei kasutata üksteist ära Anu Virovere 2009

VÄÄRTUSED Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. (Hofstede 1980)

Väärtuste funktsioonid Käitumise ja tegevuste seisukohalt on väärtustel järgmised funktsioonid: annavad käitumisideaalid on standardiks on motivatsiooni allikaks aitavad säilitada enesehinnangut on aluseks otsustamisel

NÕUDED UUE SAJANDI INIMESELE OSKUS KAASATA INIMESI: haarata teisi kaasa ja motiveerida, oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskused, teadmised psühholoogiast PAINDLIKKUS: oskus juhtida muutusi, tolerants ebamäärasuse ja ebakindluse suhtes, oskus juhtida mitmekesisust, võime õppida INTUITSIOON: “kõhutunne” teha õigeid asju, loovus, oskus innovatsiooniks LAI SILMARING JA VISIOON: oskus olukorda üldistada, sügav arusaam sotsioloogilistest, filosoofilistest ja eetilistest aspektidest RAHVUSVAHELISUS: geograafiline mobiilsus, globaalne mõtlemine, rahvusvaheline kogemus, kompetents vähemalt kolmes keeles

Intuitsioon Intuitsioon on kiire ja pingutust mitte nõudev taipamine, mis on näiliselt sõltumatu eelnevast kogemusest või empiirilistest teadmistest. Teadusmaailm seob sellised kiirotsustused (intuitiivsed otsused) kohanduva alateadvusega. Seda kohanduvat alateadvust võib vaadelda kui hiigelsuurt arvutit, mis suudab kiiresti suure andmehulga läbi töödelda.

Väljakutsed inimesele (peter drucker) Uus maailm esitab igale inimesele uusi väljakutseid – Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega Olla paindlik Tulla toime vastuoludega Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas

Intelligentsuse liigid H.Gardner tõi esile 9 erinevat intelligentsust: ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilis-matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne intelligentsus, naturalistlik intelligentsus, eksistentsiaalne intelligentsus IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel Lisaks eelpooltoodutele toob Goleman juurde EQ – emotsionaalse intelligentsuse Sternberg praktilise intelligentsuse Zohar jt lisasid SQ – sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse Lk 22

Milles seisneb EQ teooria eripära? Selleks, et mõista emotsionaalse intelligentsuse olemust, tuleb aru saada sellest, kuidas toimub inimese käitumise regulatsioon. 20. sajand pidas inimest ratsionaalseks. Emotsionaalse intelligentsuse teooria aga väidab, et käitumise käivitaja on tunne.

Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne andekus on võime ära tunda, milline tunne meis tekib ja oskus oma tundeid reguleerida. Oma emotsioonide tundmine Oma emotsioonide juhtimine Teiste inimeste emotsioonide ära tundmine ja nendega hakkama saamine

Emotsionaalse andekuse 5 osa Eneseteadlikkus Enese regulatsioon enesejuhtimine Motivatsioon Empaatiavõime suhte juhtimine Sotsiaalsed oskused

SQ olemus SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ sunnib meid esitama küsimust Miks? SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate eluprobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke.

SQ kompetentsid Olla eetiline (omada kindlaid väärtusi ja põhimõtteid) Tajuda tervikut Tulla toime keerukate olukordadega Seada eesmärke Seada sündmused laiemasse konteksti Olla loov

Inimese erinevad intelligentsused SQ EQ IQ SQ

Olulised küsimused on: Kuidas kavatsete edasi jõuda maailmas, mis on kiire, linnastunud, hõimustunud, universaalne ja radikaalne? Mille poolest peaks teie tulevik erinema minevikust? Kui palju aega olete pühendanud selgusele jõudmisele? Mis hoiab teie elu koos? Kas te töötate organisatsiooni heaks, mis jagab teie väärtushinnanguid? Mis jääb teie isiklikus elus samaks selles pidevalt muutuvas maailmas? Mis jääb teile alles, kui teie töö ja raha on läinud?

Põhiküsimuseks on Kas kool valmistab meid ette nendeks väljakutseteks Missugune peaks olema haridus, et me suudaksime leida vastuseid eelnevatele küsimustele Milline kool valmistab meid tegelikult ette eluks

Tulevikukool Tulevikukool tähendab innovatiivset lähenemist koolile. Võtmeküsimus on – mida muuta põhimõtteliselt ja mida jätta endiseks, et tulemuseks oleks uus kvaliteet. Kuidas luua eeldus elukestvaks õppeks ja kui palju on selleks vaja eelteadmisi Mida peaks tegema kool, et inimesed oleks valmis arenguks ja õnneks

Loovkliima Positiivne lähenemine loovideedele Võimalus eksida Võimalus katsetada

Otsime vastust küsimustele... Mida teha väärtusmaailma ühtlustamiseks? Milliste põhimõtete järgi elavad tänapäeva lapsed ja nende vanemad? Milliseid väärtusi järgivad õppeasutused ja nende juhid? Kas kõik need väärtused sobivad kokku?

Väljakutsed haridusele ja koolile M-Tegur, Milleniumi laps. Vaid väike arv inimesi on praeguseks hetkeks teadlikuks saanud millenniumi mõjust. Meie lapsed kuuluvad M-generatsiooni. Nad elavad kogu oma täiskasvanuelu kolmandal aastatuhandel. M-tegur ei avaldu kohe, kuid selle mõju on totaalne, kaugeleulatuv ja väga kauakestev. Olge valmis nägema, kuidas M-tegur mõjutab järgneva 150 aasta jooksul elu kõiki aspekte maakeral.

Loovuse arendamine Probleemide ümberdefineerimine – vaata asjale teisiti Ideede analüüs Müü oma ideid Teadmised – ilma teadmisteta pole võimalik luua uut Takistuste ületamine Mõistlik risk Soov kasvada Usk endasse Ebaselguse talumine Leia see, mida armastad Loovus nõuab aega Vigadest õpitakse

lõpetuseks Elu algab seal, kus lõpeb Sinu mugavustsoon. Teisel pool mugavust on Su väljakutse, Sinu suurim võimalus!