Hea raamatupidamistava uuel millenniumil

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Delivering the message: innovation in external communication Liisi Uder and Thea Teinemaa, National Audit Office of Estonia IX EUROSAI Congress 18 June.
Advertisements

Korporatiivse informatsiooni integratsioon Tehnoloogiad EAI, EII, ETL.
5BUS0253 FS 2 week 1 Financial Statements 2 Lecture 1.
Agiilne tarkvaraarendus kui tarkvara kvaliteedi tõstmise vahend Erik Jõgi
This project is funded by the EUAnd implemented by a consortium led by MWH Legal Framework Õiguslik raamistik Seminars for auditors and financial managers/accountants.
Gert Krehov Tartu Hiie Kool
1 Käsmu 2006 Õhus on äikest ja elektrit ehk tuli meie lähitaevas
Financial Statements 2 Lecture 1 1. The module Please look carefully at the module guide under Module Information on the module website You should have.
Java ja.NET Framework programmide kompileerimine masinkoodi Siim Karus.
Loeng 5. Maksete seeria - nüüdis- ja tulevane väärtus Natalja Viilmann, PhD.
Chapter 2 Companies and Corporate Regulation. Lecture Topics Characteristics of a company Types of companies and other regulated entities Historical evolution.
Kas Internet’i regulatsioon on võimalik? Euroopalikud vastused Infopoliitika FOORUM 26.veebruaril 2004 Andres Jõesaar.
1Eve Marima. Eelarve on detailne plaan, mis sätestab kuidas organisatsioon omandab ja kasutab ressursse kindlal perioodil tulevikus.
Eve Marima Riigi raamatupidamise üldeeskiri Tegevuskulud.
Piima tootmise hügieeninõuded Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad.
Töötaja kohustused ja õigused Jaan Olt. Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; järgima.
Riigi raamatupidamise üldeeskiri
Vastutus Jaan Olt. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine  Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300.
IFRS- AN INTRODUCTION Written By CA. Ankit Bhargava Presented by CA. ASHOK SETH.
1 Education at a Glance 2015 Soumaya Maghnouj Estonia Release date: 24 November 2015.
International Accounting Standards A presentation by the assistant lecturer, Department of accounting CHATZICHRISTOS CHRISTOS.
Turu segmentimine.
PEFC tarneahela sertifitseerimine
Projektijuhtimise kutsetunnistuse infopäev
„Disaini arendus rõivaste suuremahuliseks tootmiseks“
“A Practitioner’s Perspective….”
Snapshots on Estonian economic development and innovation potential
Seminars for auditors and financial managers/accountants
Tuul või põlevkivi Aprill 2010.
Miks doc-formaadis fail ei ole hea?
Supporting youth in Estonian Unemployment Insurance Fund
Õpiobjekt: ÕPIME KELLA
Investeeringute analüüs
Nimmediski degeneratiivsete muutuste klassifikatsioon ja terminoloogia
Maailma rahvaarv Koostaja: Ülle Liiber
Windows 7-le ülemineku juhend /Windows 7 downgrade/
Innovatsioon ja tootearendus
Maret Ots Sidetehnilised standardid IRO01110 VI osa Kvaliteedistandardid ja vastavushindamine Maret Ots
Tehniline analüüs Veebruar 2012 Risto Sverdlik.
Ülevaade Eesti liitumisest Rahvusvahelise Valuutafondi Andmelevi Täiendatud Eristandardiga (Special Data Dissemination Standard Plus ̶ SDDS.
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Oma tarbeks toodetud seemne Soomes
Rikkaks saab vaid investeerides
Remo Suurkivi Hansapank 26/10/2005
Rahastusreeglid raamprogrammis
Motivatsioonisüsteem ja ettevõtte strateegia
Projekti elluviimise kõige toredam osa!
ELUKESTVA ÕPPE PROGRAMM COMENIUS SEKTORPROGRAMM
Statistikanõukogu töö põhimõtted ja töökord
PMen Import failidest.
MAAGAASIST Tiit Kullerkupp AS Eesti Gaas Juhatuse esimees
Mare Hallop Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Alumiste hammaste sensoorne innervatsioon Nervus mylohyoideus’ega
Hea raamatupidamistava uuel millenniumil
Juhtumianalüüs 1 “Restruktureerimise ennetamine”
Ilmselt maailma kõige hullem esitlus
Tehniline analüüs November 2012 Risto Sverdlik.
Energiasäästu kompetentsikeskus ja BEEN projekti näidisprojekt
MSE Hajaenergeetika planeerimine
BizTalk Martin Maripuu Integratsiooni-arhitekt
Euro – mida peab teadma? Kristiina Koel
Kadri Vilsoo november 2007 Kohilas
Riskid IT süsteemihoolduse alamprojektiga seonduvalt REL 2011
Läbirääkimised: vormide täitmine Participant Portal’i kaudu.
Eesti tööjõu-uuring (ETU) 2015
Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine – mis saab pärast taotluse esitamist? Mariann Sirgmets Tallinn.
Ajaloo suurim ummik! Peeter Koppel.
Tõnno Vähk & Tõnis Haavel LHV Direct
KULDVILLAK SAAREMAA Created by Educational Technology Network
GAAP & IFAS Generally Accepted Accounting Principle & International Financial Accounting Standards. Group 1.
Presentation transcript:

Hea raamatupidamistava uuel millenniumil

Ajalugu 1494  kahekordne kirjendamine 1900  kontoplaan - puhaskasum/-kahjum 1930  börsi krahh - konservatiivsus! 1940  kirjendamine kontra kajastamine 1950  arvestuspõhimõtted USA-s 1960  rahavood kontra kasum 1970  poliitilised platvormid - IASC (‘73) ja EÜ(‘78) ja juhtimisvastutus ,,corporate governance” 1980  ,,väärtuse loomine” ja rahavood 1990  rahvusvaheline harmoniseerimine! 2000  rahvusvaheline harmoniseerimine? - kompromiss? 2000  tulevaste perioodide rahavoogude nüüdisväärtus 2000  järelevalve!!!

IASC IASC - anglo-saksi orientatsioon - toimkonnad maksustamine / raamatupidamisarvestus lahus kontseptuaalne taust  mõisted ja põhimõtted hea raamatupidamistava  GAAP reaalne majanduslik sisu  sisu ülim vormist haare  börsiettevõtjad ja …kõik? ei kehti arenenud riikides - arenenud riikide toimkonnad suunavad ,,true and fair view”  õige ja õiglane, kui järgitakse ! IAS 2000 – IAS 1-40 (3,4,5,6,9,13 superseded) Standing Interpretations Committee (SIC) tulevikustruktuur - toimkonnad  IASC diplomaatilised kompromissid? ,,enforcement”?

Euroopa Direktiivid direktiivid - kontinentaaleuroopa mudel - seadused + määrused 1978 – 4th Company Directive soolo aruanded … piiratud vastutusega kompromissid – alternatiivsed käsitlused ei eelda raamatupidamise / maksustamine lahusust kehtestatud skeemid - 2 B and 4 KA RS § 20 “true and fair” - võib sätteid eirata? 1983 - 7th Company Directive erandid - kes ei pea esitama EC Commission’s Working Group 1997 ja 2000 a. otsus IAS - börsiettevõtete konsolideeritud aruannetes 2005.a. kui ei ole vastuolus direktiividega?

G4+1 global players - G4+1 - FASB (US), ASB (UK), CICA (Kanada), AASB (Austraalia), FRSB (Uus Meremaa) + IASC (vaatleja) standardid või seadus + standardid standardid  kohustuslikud kontseptuaalne taust - mõisted ja põhimõtted! ASB, AASB ja FRSB konstruktsioon nagu Eestis - spetsialistid ,,The X Accounting Standards Board is committed to harmonising its standards with international standards, except regarding standards that are inconsistent with its or IASC’s Conceptual Framework or other issued standards”. IASC 2001-2006  konvergents ,,convergence” IASC 2001 - süda ja hing!

Eesti IASC + anglo-saksi orientatsioon  raamseadus + standardid maksustamine / raamatupidamisarvestus lahus alates 1994 toimkonna konstruktsioon nagu AASB ja FRSB kontseptuaalne taust § 3 mõisted ja § 5 põhimõtted + ERS 2 vara - tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel- neto rahavood on positiivsed kohustus …eraldis - võlgnevus - tõenäoliselt nõuab varast loobumist tulu - vara suureneb või kohustus väheneb kulu - vara väheneb või kohustus suureneb  “automatic convergence” s.o. automaatne kooskõla v.a. vastuolu meie/IASC kontseptuaalse taustaga haare  kõik raamatupidamiskohustuslased § 2 õige ja õiglane  kui järgitakse hea raamatupidamistava

G4+1 ja Eesti ”McGregor report” 1996 ja 2000 - ERS 10 mitteannulleeritavad rendilepingud - kohustused!  vara ja kohustused  arvele rendimaksete nüüdisväärtuses müük-tagasirent - vara jääb arvele  müügihind võetakse arvele kohustusena äriühendlus - poolingmeetod on välistatud v.a. kontsernisisesed ümberkujundamised (IAS ei käsitle)- ERS 5 äriühendlus - vahetatakse aktsiaid turuhinnas  nõudlus ja pakkumine! enne ja peale ühinemise väljakuulutamist kui ei ole turuhinda  vastuvõetud aktsiate bilansilises maksumuses  ühendatava OK/väljalastud aktsiad  …pooling?

G4+1 ja Eesti kontsernisisene ümberkujundamine ema + tütar  tütre vara ja kohustused  kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringusummas tütar+tütar (kui ema % sama)  liidetakse kokku elimineeritakse - omavahelised nõuded/kohustused, tulud/kulud, kasumid/kahjumid “financial performance” või “comprehensive income” finantssaavutuste aruanne/kõikehaarav kasum kasumiaruanne finantsinstrumentide kajastamine  rahavoogude nüüdisväärtus

ERS 5 Äriühendlus äriühendluse soetamispäev = ÄS § 392 ühinemise bilansi päev äriühendlus - ei asendata ristomandit - ÄS § 403 ühendatava aktsiad, mis kuuluvad ühendajale ühendatavate oma aktsiad koostatakse ostuanalüüs kui soetusmaksumus > soetatud netovara bilansiline maksumus soetatud ühingu vara - ERS 5 ja IAS 22 (1998) eksisteerisid (valduses) soetamispäeva seisuga tõenäoliselt osalevad tulu tekkimisel maksumust saab usaldusväärselt määratleda immateriaalseid, mida varem ei kajastatud ? aktiivne turg, identifitseeritav ja ei tekitada ega  negatiivset firmaväärtust

ERS 5 Äriühendlus soetatud kohustused - ERS 5 ja IAS 22 eksisteerisid soetamispäeva seisuga nõuavad varast loobumist restruktureerimisväljaminekud - kui kohustused? eeldatavaid kahjumeid ja järgmistele perioodidele planeeritud reorganiseerimisega seonduvad positiivne firmaväärtus kas vara ja kohustusi hinnati reaalväärtuses - õigesti? kas vahetussuhe määrati õigesti? kas emiteeritud aktsiate turuväärtus on õige - aktiivne turg? kui need eeldused, mille kohaselt soetusmaksumus määrati ei ole täitunud  joobes vara?  firmaväärtus kuludesse ei korrigeerita, kui olukord muutub

Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - vara vara - tõenäoliselt osaleb tulu tekkimisel (RS + ERS 2) aruandeperioodil/varasemal perioodil toimunud tehingutest  tulevastel perioodidel tekkivad või tingimuslikud nõuded asutamisväljaminekud (ERS 6) reklaamiväljaminekud töötajate väljaõpe arenguväljaminekud toote või teenuse arendamiseks või tegevuse käivitamiseks ettevõttesiseselt arendatud kaubamärk kui ei ole identifitseeritav (eristatavad rahavood) ega realiseeritav kui raamatupidamiskohustuslane ei kontrolli õigus kasule ja ei saa takistada teiste juurdepääsu tarkvara?

Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - vara ,,impairment of assets” - joobes varad? kuna on vaja materiaalset ja immateriaalset vara alla hinnata? USAs, Kanadas ja Eestis ei hinnata põhivara ülesse kõrgem  neto realiseerimismaksumus või väärtus tegevusele väärtus tegevusele = äritegevuse rahavoogude nüüdisväärtus milline diskonteerimise määr? rahavoogusid genereeriv üksus - mitte üksikult indikatsioonid < äritegevuse rahavoogude nüüdisväärtus < kasum > intressimäärad aktsiate turuväärtus < netovara maksumus  eeskätt hinnatakse postiivne firmaväärtus alla

Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - vara Aasta Kasv Rahavood Nüüdisväärtus 15% Diskonteeritud 20X5 230 0,86957 200 20X6 253 0,75614 191 20X7 273 0,65752 180 20X8 290 0,57175 166 20X9 304 0,49718 151 20X10 3% 313 0,43233 135 20X11 -2 307 0,37594 115 20X12 -6% 289 0,32690 94 20X13 -15 245 0,28426 70 Kokku 1302 Netovara väärtus 2200 Allahindlus 2200-1302 = 898

Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - käibevara väärtpaberid - turuhinnas kui noteeritud IOSCO diskonteeritud rahavood, kui ei ole noteeritud nõuded - tõenäoliselt laekuvad summad varud - FIFO või kaalutud keskmine madalam? soetus- või neto realiseerimismaksumus? Börsiettevõtte BB auditeeritud aruanne Lisa 6 Varud 1998.a. jooksul võeti kasutusele ja kanti kuludesse väheväärtuslikke varaobjekte 400 000 krooni ulatuses. 1998.a. hinnati alla ja kanti maha varusid kokku summas 3 000 000 krooni, sellest materjali 2 000 000 ja valmistoodangut 1 000 000 kr.

Hea raamatupidamistava konseptuaalne taust - põhivara olulisuse piir ? kogum - kui integreeritud süsteem amortiseeritakse lähtudes kasulikust tööeast majanduslikult otstarbekas kasutada - sisekorra eeskirjades lineaarne, progressiivne, degressiivne hoonestusõigus makstakse ette allahindluse vajadus kõrgem - neto realiseerimismakumus (turuhind) või väärtus tegevusele (diskonteeritud rahavood) allahindlus seiskumisel ja lõpetamisel amortiseeritakse edasi kui otsustatakse lõpetada/müüa  neto realiseerimismaksumus

Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - eraldis kohustus - võlg, tuleneb mineviku toimingust, seaduslik või lepingiline alus, nõuab varast loobumist (RS + ERS 2) materiaalselt fikseeritav ja teadaolev väljateenitud puhkusetasu kohustus (bruto + sotsmaks) maksuviivised boonused - kui kohustus on tekkinud dividend - kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel materiaalselt fikseeritav ja potentsiaalne - eraldis kohustuse mõiste ja tulude ja kulude vastavuse printsiip ühel kohustus - teisel ei ole nõuet potentsiaalne tulumaksukohustus - pole enam kindlustusandja tehnilised eraldised ja garantiikohustused

Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - eraldis suure populatsiooniga - garantiikohustus - eeldatav maksumus 40% - 1, 30% - 2, 30% - 3  eeldatav .4 +.6+.9 = 1.9 üksik eraldis - kohtu kaasus - ootuspärasem maksumus 40% - 0, 60% - 1  ootuspärasem 1 üksik eraldis 40% - 1, 30% - 2, 30% - 3 ootuspärasem = .4 / eeldatav .4 +.6+.9 = 1.9  2 kuna 60% keskkonna eraldised - kui lepingu sõlmimisel - tekib kohustus lepingu lõppemisel teha A, B, C Deebet: Vara A Kreedit: Eraldis A tulude ja kulude vastavuse printsiip vara amortiseeritakse - lepingu kehtivuse kestel tegelike väljaminekute summas vähendatakse eraldist

Hea raamatupidamistava kontseptuaalne taust - omakapital omakapital - (RS + ERS 2 ja ERS 6) - majandusüksuse printsiip oma aktsiad - miinusmärgiga oma aktsiatest tekkinud kasum/kahjum (deebet/kreedit OK) emiteerimise/oma aktsiate tagasiostmisega otseselt seotud väljaminekud (deebet OK) dividendid - kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel (deebet OK) eelisaktsiad - OK või kohustus? mitterahaline sissemakse - kas ,,asutamisel” või hiljem (PRO 2) investeerija  soetatud aktsiad= üleantud vara maksumuses soetusmaksumuse p - realiseerimisprotsess on lõpetamata! investeeringuobjekt  mitterahaline sissemakse = investeerija maksumuses (RS §22) algbilanss = hea raamatupidamistava

Avalikkuse printsiip - ERS 2 RS § 5 avalikkuse printsiip - aruannetes peavas kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise vahemikul mis võetakse/ ei võeta arvesse ERS 2 (IAS 10)? raamatupidamise aastaaruande koostamispäev! võetakse arvesse varade ja kohustuste hindamisel selguvad koostamisperioodil/asjaolud eksisteerisid bilansipäeval pankrot/moratoorium bilansipäeval, kuid meie ei teadnud toimuvad koostamisperioodil ja kinnitavad bilansipäeval kehtinud olukorda kohtuvaidlus algatati enne bilansipäeva pankrot/moratoorium pärast bilansipäeva

Avalikkuse printsiip - ERS 2 RS § 5 avalikkuse printsiip - sündmused koostamisel ei võeta arvesse varade ja kohustuste hindamisel toimuvad koostamise perioodil/ei kinnita bilansipäeval kehtinud olukorda kohtuvaidlus algatati pärast bilansipäeva tütarettevõtte müük pärast bilansipäeva vara hävis pärast bilansipäeva otsustati töötajad vallandada pärast bilansipäeva kasumi jaotamise otsus pärast bilansipäeva …kui enne = teadaolev kohustus või eraldis? tegevusaruandes või eraldi lisa - kuid aastaaruande lahutamata osa

Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/IAS loetavus + arusaadavus + kogu informatsioon infotarbija vajadused! bilanss, kasumiaruanne, rahavood + lisad viited lisadele + eelneva majandusaasta näitajad rahavoogude aruanne äritegevusest - otsene või kaudne läbipaistev arvutus - eelarve/tegelikkuse jälgimine ettevõtte väärtuse hindamine investeerimistegevusest/finantseerimistegevusest mitterahalisi tehinguid ei kaasata kapitalirendi tingimustel renditud vara/kohustus äriühingu soetamine aktsiate emissiooni teel kohustuste konverteerimine omakapitaliks

Juhatuse deklaratsioon Eraldiseisev aruanne või lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Äriühingu juhatus on äriseadustikust lähtuvalt koostanud raamatupidamise aastaaruande, mis õigesti ja õiglaselt kajastab äriühingu vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid. Vara ja kohustusi on hinnatud kaalutletud ja konservatiivsetel alustel. Raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab hinnangute andmist. Need hinnangud põhinevad aktuaalsel informatsioonil äriühingu seisundist ja tuleviku kavatsustest ja riskidest raamatupidamise aastaaruande koostamispäeva seisuga. Majandusaastal või varasematel perioodidel kajastatud majandustehingute lõplik tulemus võib erineda käesoleval perioodil antud hinnangust. Juhatuse hinnangul on äriühing X jätkuvalt tegutsev majandusüksus.

Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/4 I. Juhatuse deklaratsioon äriühing ei ole jätkuvalt tegutsev (going concern) ERS 4 majandusaastal - alustatakse likvideerimine/lõpetamine  majandusaasta <> 18 kuud  raamatupidamise aastaaruanne  alg + likvideerimis-bilanss (ÄS likvideerimise alustamise bilanss)+ lisad  lõppbilanss = turuhindades, algbilanssi ei korrigeerita koostamisperioodil - alustatakse likvideerimist/lõpetamist/ei ole muud võimalust  majandusaasta = 12 kuud  aastaaruanne  alg + lõppbilanss + lisad

Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/4 äriseadustiku § 176 § 301, ei ole rahuldatud  majandusaasta = 12 kuud  koostatakse tavakorras  § 176 ja § 301 alusel vastuvõetud otsuse sisu või juhatuse ettepanek - avalikustatakse tegevusaruandes

Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/IAS II. Konventsioonid ja arvestusmeetodid § 18 § 5 olulisuse ja avalikkuse printsiip ja § 18 arvestusmeetodite muutus/muutuse mõju (ERS 7) tagasiulatuvalt kui oluline  edasiulatuvalt kui mitteoluline kuid vara kajastatakse sama konventsiooni alusel! Börsiettevõtte Y 1998.a. auditeeritud aruanne Muudatused arvestusprintsiipides 01.01.1998 muudeti põhivara arvestuses järgmist põhimõtet: põhivaraks arvestatakse vara, mille soetusmaksumus on 12 000 krooni ja üle selle (kuni 01.09.98 vastavalt 10 000 krooni). Varem soetatud põhivara soetusmaksumusega alla 12 000 krooni jääb põhivara koosseisu kuni amortiseerimiseni ja mahakandmiseni.

Finantsaruannete esitusviis- ERS 2/IAS III. Lisainformatsioon hindamisaluste kohta § 18 hindamisaluse muutmisel - vastukanne samal kirjel Börsiettevõtte X auditeeritud 1998.a. aastaaruanne Märkus X. Nõuded ostjate vastu 1998. aastal laekus eelnevatel aastatel ja 1998. aastal emaettevõtja kuluks kantud nõudeid summas 300 000 krooni. Laekumised on kajastatud emaettevõtjas kasumiaruandes Muude äritulude all. Börsiettevõtte X auditeeritud 1999.a. aastaaruanne Lisa 19. Kuluks kantud nõuete kulu - tabel Lisa 28. Kontserni põhilised riskid Ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks on moodustatud reserv. Reservi moodustamisega tekkivad kulud on kajastatud kasumiaruande real ,,Muud ärikulud” ja bilansis ,,Nõuded ostjate vastu” negatiivsena.

Tegevusaruanne RS Tegevusaruanne kus registreeritud, juriidiline vorm, tegevusalad emaettevõtja nimi ja lõpliku ,,ema” nimi muutused kontserni koosseisus töötajate arv (perioodi lõpus ja keskmine) juhatuse, nõukogu, töötajate tasu otsustavad faktorid, mis määratlevad tegevust olulised sündmused majandusaastal muutused keskkonnas + olulised sündmused pärast bilansipäeva investeerimis-, finantseerimis- ja dividendipoliitika tugevad küljed, mis ei kajastu bilansis