Tarkvara

Infoveeb www.bsa.ee Vajalikud lingid: www.bsa.ee - tarkvara legaalsuse eest valvaja www.e-pood.ee - müüb tarkvara, tutvumiseks hindadega, ja litsentsi tõlkega www.adobe.com  - Photoshop, Premire www.corel.com  - Corel Draw, Photo-Paint, R.A.V.E. www.macromedia.com  - Flash, Authorware www.winzip.com  - kokkupakkimisprogramm www.microsoft.com  - Office jt. tooted

Piraatluse vormid I Autoriõiguste rikkumine lõppkasutaja poolt See leiab aset siis, kui ettevõtte töötaja kopeerib loata tarkvara. Autoriõiguste rikkumine lõppkasutaja poolt võib toimuda järgmisel kujul: Kasutatakse ühte litsentseeritud koopiat programmi installeerimiseks mitmesse arvutisse; Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks; Tarkvarauuenduste pakkumiste ärakasutamine, omamata seejuures uuendatava versiooni legaalset koopiat; Õppeotstarbelisele või teiste piiratud kasutusega või mittekaubanduslikule tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks; Tarkvara sisaldavate andmekandjate vahetamine kas töökohal või väljaspool seda. Kliendi-serveri ülekasutamine               Selline piraatluse vorm esineb juhul, kui liiga palju töötajaid kasutavad samaaegselt ühes võrgus programmi põhikoopiat. Kui teil on kohtvõrk ja te installeerite serverisse programme mitmele inimesele kasutamiseks, siis peate olema kindel, et teie litsents annab teile selleks õiguse. Kui teil on rohkem kasutajaid, kui litsents lubab, siis see ongi “ülekasutamine”.

Piraatluse vormid II Internetipiraatlus: Toimub tarkvara allalaadimisel internetist. Tarkvara ostmisel internetist peavad kehtima samad reeglid nagu ka tavaostude puhul. Internetipiraatlus võib esineda järgmisel kujul: ·         Piraatveebilehed, mis võimaldavad tarkvara tasuta allalaadimist või pakuvad tarkvara vastutasuna üleslaaditud programmide eest; ·         Interneti oksjonilehed, mis pakuvad võltsitud, autoriõigusi rikkuvat tarkvara; ·         Peer-to-peer ehk partnervõrgud, mis võimaldavad autoriõigustega kaitstud programmide omavolilist edastamist.. Kõvakettale laadimine Toimub siis, kui uusi arvuteid müüv ettevõte laadib arvutiostu suurema atraktiivsuse huvides arvuti kõvakettale illegaalsed tarkvarakoopiad. Samad mured ja probleemid puudutavad ka neid IT-hooldusettevõtteid, kes müüvad või installeerivad uut tarkvara arvutitesse töökohtadel. Tarkvaravõltsingud Selline piraatlus hõlmab autoriõigustega kaitstud materjali ebaseaduslikku paljundamist ja müüki tahtlusega otseselt imiteerida autoriõigusega toodet. Võltsitud karbitarkvara puhul on tavaline, et leiate selle seest võltsitud CD-sid või diskette tarkvaraprogrammidega, samuti tootega seotud pakendeid, kasutusjuhiseid, litsentsilepinguid, etikette, registreerimistunnistusi ja turvaelemente.

Vastutus Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on  ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 220 lg 2). Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 220 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. (KarS § 44 lg 2) Tsiviilvastutus Õigustatud isikul (programmi autor või õiguste valdaja) on õigus nõuda kohustatud isikult (programmi kasutajalt): kohustuse täitmist; kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. (VÕS § 101 lg 1)

Tarkvara liigid Ärivara Ärivara (Proprietary software). Firmapärane omandiõigustega kaitstud tarkvara. Selle levitamine ja muutmine kõigi teiste poolt, peale tarkvara omaniku, on keelatud, nõuab eriloa taotlemist või on see niivõrd raskendatud, et võib öelda, et tarkvara vabalt muuta ja levitada ei saa.

Ärivara kuulub selle omanikule, kes tüüpiliselt müüb selle kasutusõiguse  klientidele lõppkasutaja litsentsitingimuste (EULA – End-User License Agreement) kohaselt. Selle kasutamine uue tarkvara loomiseks teiste osapoolte poolt eeldab omanikult litsentside ostmist. Tarkvara litsentside liikidest OEM- litsents Karbiversioon e. täislitsents hulgilitsents Haridus- e. akadeemiline litsents

Ärivara võidakse ka tasuta levitada Ärivara võidakse ka tasuta levitada. Sellisel juhul on tegemist vabavara ehk priivaraga (freeware). Tasuta levitatakse näiteks vananenud või äriliselt ebaolulisi tooteid . Samuti on vabavara ohverdamine heaks reklaamiks. Osa ärivarast on tasuta saadaval demoversioonina, kas piiratud kasutusaja jooksul või piiratud funktsionaalsusega. Tegemist on jaosvaraga (Shareware), mis programmi omaduste tutvustamise kõrval meelitab kliente sellega, et on esialgu tasuta.

Tarkvarapiraatlusest veel Autoriõiguste rikkumine hõlmab mitmesuguseid tegevusi, mis toimuvad autoriõiguste hoidja loata: 1.    Koopia valmistamine ja müümine. Seda loetakse enamikul maades tarkvarapiraatluseks. 2.    Koopia valmistamine ja andmine kellelegi teisele. Ka seda loetakse enamikus maades piraatluseks, kuid mõnel pool lubatakse koopiat teha /isegi müüa hariduslikuks otstarbeks, pimedatele jne. 3.    Varukoopia valmistamine. Mõnedes maades, nagu Saksamaa ja Brasiilia on see kasutaja seaduses fikseeritud õigus. Olenevalt seadustest, võib see olla piraatlus. USA-s on see nüüd legaalne. 4.    Tarkvara rentimine. EULA-s on sageli kasutajal keelatud seda teha. Mõnede maade seadusandlus lubab piraatluse fakti sellisel puhul vaidlustada, mõned nõuavad rentimiseks autoriõiguste hoidja luba. 5.    Originaalse tarkvara edasi müümine. EULA sätestab sageli, et kasutaja ei osta tarkvara, vaid ostab selle kasutusõiguse. USA seadused sätestavad tarkvara tasulist kliendile andmist selle müügina, ka selle soodustustega koopiate (hariduslitsentsid) puhul. Seega on selle edasi müümine legaalne. 

Vaba tarkvara Vaba tarkvara olemust käsitleb Steven Weber oma raamatus The success of the Open Source.  Mõned sealtoodud mõtted väärivad siinkohal ära toomist: Vaba tarkvara on avatud lähtekoodiga, vaba kõigile kasutamiseks, levitamiseks ja ka muutmiseks. Avatud lähtekood mõjutab tarkvaramaailma, aga kaudselt on selle mõju laiem. Paljud omistavad VT leviku  paremale tehnoloogiale, paeluva häkkerikultuuri mõjule, Linus Torvaldsi maagilisele isiksusele või teistele kõrvalistele teguritele. Weber leiab, et põhiline vaba tarkvara levikut soodustav tegur on “jagatud innovatsioon” mis võimaldab tarkvaraarendajatel keskenduda just neid huvitavatele nüanssidele, kasutades vabalt oma töö aluseks olevaid või sellega haakuvad teiste arendajate töid. Alfa on puhtalt tarkvaraarendajatele, avalikkuse ette neid ei lasta. Reeglina on seal palju parandamata vigu. Peale alfa versiooni suuremate probleemide lahendamist viiakse programm beeta testimisele (väljastatakse beeta väljalase) Beeta väljalasked on küllaltki töökõlbulikud, suuremaid vigu reeglina ei leidu, väiksemate ilmnemisel võiks kasutaja neist tarkvaraarendajat teavitada, need parandatakse lõpopversioonis. Enamasti on beeta-väljalasked kättesaadavad kõigile (enamasti tasuta), vahel aga tuleb selle kasutamiseks ennast arendaja juures beeta-testijaks registreerida. Siis PEATE ilmnenud vigadest ja puudustest teavitama.

Avalik tarkvara Avalik tarkvara  (Public domain software). Üldkasutuseks annetatud tarkvara, mille puhul on vähemalt selle kopeerimine ja edasi levitamine. Mõnikord ei ole selle lähtekood saadaval, mis tähendab, et tegemist ei ole vaba tarkvaraga. Samuti ei ole vaba tarkvara avalik, kuna seda kaitsevad litsentsitingimused.

Avatud lähtekoodiga tarkvara Avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source). Seda kaitseb avatud tarkvara litsents, mis lubab tarkvara muuta ja levitada ilma selle autorile maksmata. Tarkvara peab olema kättesaadav ka lähtekoodina. Miks on lähtekoodi kättesaadavus oluline? Tarkvara saavad edasi arendada ja teha selle põhjal oma versioone ka teised tarkvaraarendajad. Seega ei saa algne väljatöötaja asuda monopoolsesse seisundisse. Kuna lähtekoodid on kättesaadavad, teevad projektist huvitatud tarkvaraarendajad sinna neid huvitavaid täiendusi-parandusi, mis tagab selle kiire arengu Vigade ja turvauuenduste lisamine on lihtne ja toimub ruttu Avatud lähtekood iseenesest ei taga, et tarkvara on tasuta. Küll aga võib iga tarkvaraarendaja sellest välja anda oma väljalaske (tasulise või tasuta), mis ei lase hindu muutuda väga kõrgeks.

Vaba tarkvara kasutamisel võimalikud probleemid Valides tarkvara, peame arvestama ka selle võimalike nõrkustega. Vaatleme, milliseid probleeme vaba tarkvara kasutamisega seoses võiks esineda. Mõned võimalikud probleemid on tingitud vaba tarkvara olemusest: •    Sellel ei ole reeglina garantiisid •    Vaba tarkvara areng ei allu turu diktaadile ja uute versioonide valmimine võib hilineda (näiteks hilines OpenOffice.org versioon 2.0). •    Mõned nõrgemad vaba tarkvara projektid on ka autorite poolt hüljatud. Ka kommertstarkvara võib firma pankroti tõttu kaduda. Samas on ka juhuseid, mil autori poolt hüljatud projekt leiab uued arendajad (nii juhtus näiteks tuntud GIMP-i pikselgraafika tarkvaraga). •    Paljude kasutajate arvates on vaba tarkvara oma loojate nägu, olles pigem tehnoloogiakeskne, vastandina kommertstarkvarale, mis parema turuväärtuse huvides on rohkem kasutajakeskne. Ka paistavad kommertsversioonid silma viimistletuma kasutajaliidesega. •    Vaba tarkvara on enamasti piisavalt dokumenteeritud, aga vajalik info võib paikneda hajusalt, reeglina leiab selle internetist ja selle edukas otsing vajab teatavat vilumust.