Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus Tiiu Kruus

Antiik 8.saj.eKr – 476 maj Üh. ord: Kreeka- Rooma orjanduslik ühiskond Filosoofia, kunsti, teatri, kirjanduse, teaduse areng

Ajastu kirjandusest Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia” Aristoteles                        Ajastu kirjandusest Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia” Aristoteles “Luulekunst” Anakreon Sappho Sophokles

Filosoofe Sokrates (470-399 eKr) Ateena filosoofiakoolkonna isa Ei ole enda publikatsioone, vaid tema vaated on fikseeritud teiste tema õpilaste, eriti Platoni, töödes Kõige tuntumad on Platoni varased tööd Eesti keeles on avaldatud valik Platoni töid (2003), mis edastavad Sokratese vaateid

Huvi inimese olemuse vastu Gnothi seauton – Nosce te ipsum – Tunne iseennast “Ma tean, et ma midagi ei tea” -- kahtlemine ja hoolikas küsitlus ning dialoog kui tõe ja teadmise hankimise meetodid Mis on õiglus? Kui me teaksime, mis on õiglus, siis me käituksime kindlasti õiglaselt

Aristoteles (384-322 eKr) Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja Ilmselt suurima haardega õpetlane läbi aegade Lõi paljude teaduste alged ja mõisted, mis vähemalt osaliselt kehtivad tänapäevalgi Kogu Lääne filosoofia ajalugu tavatsetakse mõnikord vaadelda kui kommentaare Platoni ja Aristotelese vaadetele Eesti keeles on vähe ilmunud, kuid internetis on inglise keeles saadaval enamik töid, vt http://classics.mit.edu

Märksõnad Inimene on jumalik olevus, st kirjutada võib kõigest “Tunne iseennast” – tuleb mõista, kui vähe me teglikult teame, siis alles jõuame õigete teadmisteni. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati  INIMENE, mitte jumal. Kreeklased lõid  jumalad oma näo järgi, selleni pole inimmõte enne küündinud.

Keskaeg 5.-15.sajand Varasemat keskaega iseloomustab rahvaste ränne, riikide kujunemine ja kangelaseeposte loomine Hiljem muutus tähtsaks usk ja kiriku mõju Jumal on harmoonia ja inimese eesmärk on hinge täiustamine Inimene on jumala ja kiriku mõju ning kaitse all

Keskaeg 5-15.saj. Lääne-Rooma keisririigi langus Suur rahvasteränne Linnade ja riikide, rahvuste ja rahvuskirjanduse teke Kloostrid kujunesid kultuurikeskusteks

Kirjandus keskajal Kloostrikirjandus: ladinakeelne, pühakute elulood Rüütlikirjandus: “Tristan ja Isolde” Linnakirjandus Allegooriline romaan

Kirjandusest Vaimulikud laulud ja luuletused Pühakute elulood Romantilised kangelaseeposed Tõlgiti antiikkirjandust Rüütlikirjandus

Filosoofe Aquino Thomas: Mõistus ja usk peavad olema eristatud, meie mõistusesse jõuab see, mida oleme meeltega tunnetanud

Märksõnad Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis taevalik õndsus Üleminek feodalismile

Renessanss e h k t a a s s ü n d 14.-16. sajand Humanism Toetuti antiigile Algas Itaalias Harmooniline inimene Kunstis: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael Elurõõm ja vabameelsus

Renessanss 14. – 16. saj Kodanluse ja proletariaadi tekkimine linnades Maadeavastamine Teaduste ja kunstide õitseng Trükikunsti areng

Trükikunsti leiutamine Johan Gutenberg Gutenbergi Piibel (1452-1455)

Itaalia renessanss Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalik komöödia” Petrarca (1304-1374) sonetid Giovanni Boccaccio (1313-1375) “Dekameron”

Kirjandusest Uus inimesekäsitlus: Inimene on põhiolemuselt hea Ideaaliks maapealne õnn, harmooniline isiksus

Inglise renessansi esindaja William Shakespeare (1565-1616) “Hamlet” “Othello” “Macbeth” “Kuningas Lear” “Romeo ja Julia” “Suveöö unenägu” Hispaania kirjanik Miguelde Cervantes Saavedra (1547-1616) “Teravmeelne hidalgo don Quijote la Manchast”

Filosoofia Inimene kui kõigi asjade mõõt ja maailma keskpunkt Päritolu asemel isiksuseomadused ja haritus Seisulik ühiskond => sotsiaalne mobiilsus

Uus inimesekäsitlus ise saada oma piiride kujundajaks.” Jumal ütleb Aadamale: “Ma olen asetanud su maailma, nii saad näha paremini, mis see on. Ma pole sind loonud ei taevaliseks ega maiseks, ei surevaks ega surematuks olendiks – nii võid sa ise saada oma piiride kujundajaks.” Pico della Mirandola

Märksõnad Francis Bacon(1620) Me peame eriti tähele panema seda jõudu ja kestvat mõju, mis on olnud mõningatel leiutistel. Ja siin on põhjust rõhutada eelkõige kolme: trükikunst, püssirohi ja kompass. Need kolm on muutnud maailma väljanägemist ja olukorda.” Francis Bacon(1620)

Barokk/klassitsism 17.saj Barokk Hispaanias, Itaalias Klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal Renessanslik lihtsus asendus kontrastsete vormidega Teatraalsus, tundepaisutus, reeglipärasus

Klassitsism 17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Descartes:”Mõtlen, järelikult olen” Boileau “Luulekunst”: kõrged žanrid-tragöödia, ood; madalad žanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis teos, mis arvestab kolmeühtsusnõuet

kirjandusest Moliere, Racine, Corneille, Lope de Vega Selgus, lihtsus, vormitäius, reeglid, kord (klassitsism) Mängulisus, mitmemõttelisus (barokk)

filosoofia Descartes “Cogito ergo sum” Ratsionalism Loodus jaguneb vaimseks ja materiaalseks tegelikkuseks Mõtlemine toimub inimese hinges, mis on kehast sõltumatu Midagi ei tohi tõeks pidada enne, kui pole selge, et see on tõsi.

tunnuslaused Carpe diem Memento mori

valgustus 18. sajand Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks Usk inimese võimetesse Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh Kirjandusteoste tegelased on valgustusideede kandjad

Valgustus 18.saj. Mõistuse ülistus Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi

Kirjandus Goethe Swift Defoe Mõistust rakendades on võimalik õnnelikuks saada

Jonathan Swift (1667-1745) Daniel Defoe(1661- 1731) Filosoofilis- allegooriline, satiiriline romaan “Gulliveri reisid” Daniel Defoe(1661- 1731) “Robison Crusoe”

Rousseau (1712-1778) Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik Voltaire (1695-1778) Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik “ Zadig”, “Candide”, Kohtlane”, “Mikromegas” Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja Rohkem tundeid, südant “Julie ehk uus Heloise”, “Pihtimused” “Emilé ehk kasvatusest” ”

Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Peateos “Du contrat social” (Ühiskondlikust lepingust), 1762. Olemas ka eesti keeles, 1999. “Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust” “Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais” “Vabadus, võrdsus, vendlus”

Märksõnad Tagasi looduse juurde Eemale tsivilisatsioonist! Loodus on hea, nii muutub ka inimene paremaks “Sapere aude” – Söanda olla tark (Immanuel Kant)

Immanuel Kant (1724-1804) Elas ja töötas praktiliselt kogu oma elu Königsbergis Lõi gigantse filosoofilise süsteemi, peateoseks ilmselt “Puhta mõistuse kriitika” Hüpoteetilised ja kategoorilised imperatiivid