LIFE Kliimameetmete allprogramm

Slides:



Advertisements
Similar presentations
Estonian transport policy Estonian transport policy Peeter Tiks Economic Development Division Ministry of Economic Affairs and Communications
Advertisements

Java ja.NET Framework programmide kompileerimine masinkoodi Siim Karus.
EL Läänemere piirkonna strateegiast Jüri Rute Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Peadirektoraat 1. juuni 2010.
Turu segmentimine.
Kutsehariduse arengutest a. alguse vaade. Andres Pung EKEÜ seminar Narva,
Projektijuhtimise kutsetunnistuse infopäev
EDASISED TEGEVUSED Meenutades sihtide seadmist …
How to Prepare a Good Proposal?
Seminars for auditors and financial managers/accountants
Miks doc-formaadis fail ei ole hea?
Supporting youth in Estonian Unemployment Insurance Fund
Policy Recommendations: e-Democracy and Cyber Security
Euroraha Mis? Miks? Kes? Kellele? Kuidas?
Millised on Cherry õnnestumised ja kasvuraskused?
Strateegiline inimvara juhtimine välisriikide sisejulgeolekuasutustes
Elisa tee 4,5G-ni!
Kommunikatsiooni roll juhtimisarvestuse ja kontrolli süsteemis (MACS)
Maailma rahvaarv Koostaja: Ülle Liiber
Andro Kull Tallinna Ülikool
Biomassi termokeemiline muundamine 8. Biosüsi
„Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“
Innovatsioon ja tootearendus
LIFE programmi infopäev
Funded by the Erasmus+ Programme of the European Union
Õpilasfirmad kui praktiline tegevus õppetöö osana Epp Vodja JA Eesti
Üleeuroopaline töötervishoiu ja tööohutuse alane arvamusküsitlus
TAASTUVENERGIA LAHENDUSED
Süsteemprogrammeerimine keeles C ja C#
Seminar: Transpordisüsteemi arengustsenaarium Tallinna linnaruumis
Tallinna piirkonna liikuvuskava 2035 koostamine
Projekti elluviimise kõige toredam osa!
Katrin Väljataga Tiina Dislis Keskkonnaagentuur
EMP ja Norra toetused Piret Marvet, Norra Saatkond Sept 2014.
ELUKESTVA ÕPPE PROGRAMM COMENIUS SEKTORPROGRAMM
Rahvusvahelised programmid
REACH 2018 Korraldage tegevust oma kaasregistreerijatega –
Algatusrühma ülesehitusest
Eurotekstide tõlkimise köögipoolest
19. Distributed Applications
Rahvusvahelised projektid perinataalmeditsiinis SA TÜK
LEONARDO DA VINCI PROGRAMM
Rakenduskavade hindamise tulemuste tutvustus Tauno Olju Projektijuht Ernst & Young For information on applying this template onto existing presentations,
PMen Import failidest.
Praktiline Infotehnoloogia
Euroopa Liidu mõjud ja trendid personalijuhtimise seisukohast
Alumiste hammaste sensoorne innervatsioon Nervus mylohyoideus’ega
Süsteemprogrammeerimine keeles C ja C#
Failisüsteem Windowsis
Failid ja kaustad 27. november a..
Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna jaoks (Science with and for Society, SwafS) aasta konkursid Terje Tuisk,
Juhtumianalüüs 1 “Restruktureerimise ennetamine”
Anname teadushuvile võimaluse! Ettevõtte vaade
Energiasäästu kompetentsikeskus ja BEEN projekti näidisprojekt
Alvar Soesoo TTÜ professor
LIFE programmi olulisusest Eestis
Tallinna Transpordiameti projektid
Väike IKT praktikum EBÜ ja EKL talvepäevad 2016 Urmas Tokko,
Väärtuste õpetamine kirjanduse kaudu (?)
Mida teeme riigi turismiturunduses, mida saaks sellest kasutada ettevõtja ja seda koos näidetega.
Sotsiaal- ja humanitaarteadused
Riskid IT süsteemihoolduse alamprojektiga seonduvalt REL 2011
Keeleõppejõu ja erialaõppejõu rollid erialakeele õpetamisel ja võimalused nende rollide ühitamiseks Aet Toots Jaanuar, 2013.
Katseandmete analüüs II
Rapid antibiotic-resistance predictions from genome sequence data for Staphylococcus aureus and Mycobacterium tuberculosis ehk Mykrobe predictor Phelim.
C keel AVR mikrokontrolleril
H2020 taotluste hindamise põhimõtted
EU climate policies delivering
Täiskasvanuhariduse Nõukogu, Kaija Kumpas-Lenk, Phd
06/08/2019 The Paris Agreement first-ever universal, legally binding global climate deal.
Täiskasvanuhariduse Nõukogu, Kaija Kumpas-Lenk, Phd
Presentation transcript:

LIFE Kliimameetmete allprogramm Piret Väinsalu Keskkonnaministeerium Kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist 05.05.2017 LIFE programmi Infopäev

Kliimameetmete allprogramm 2014–2020 aastatel kokku 864 miljonit eurot kliimaprojektidele (25% kogu LIFE’i eelarvest) 2017. aastal u 82 miljonit eurot 10% kliimahaldus ja teave, ülejäänud võrdselt leevendamine ja kohanemine Sel perioodil esimest korda on kliima teema eraldi allprogramm, saab aina rohkem tähtsust (kui ei ole piisavalt häid projekte siis jaguneb teisiti) – kokku kaasfinantseeringuks u 50 miljonit LIFE’i määrus http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1293&from=EN

ELi kliimapoliitika Projektid peavad toetama ELi kliimapoliitika rakendamist ning ELi ettevalmistamist kliimaga seotud väljakutseteks Aastaks 2030 ELi heitkoguste vähendamine 40% (1990) ELi energia- ja kliimapakett, Pariisi kliimalepe 43% ELi HKSi sektorites (2005) 30% ELi HKSi välistes sektorites (2005) 27% taastuvenergia osakaal 27% energiatõhususe paranemine

ELi kliimapoliitika Madala süsinikuga majandusele üleminek A Roadmap for moving to a competitive low carbon economy in 2050 Ressursitõhus, keskkonnahoidlik ja vähese CO2 heitega majandus ELi 7. keskkonnaalane tegevusprogramm, eesmärk nr 2 Kohanemine kliimamuutustega ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013D1386&from=EN keskkonnaalane üldraamistik aastaks 2020, esmatähtis eesmärk nr 2 on:   muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks – seal on üldülevaade kogu valdkonnast ja olulistest poliitikatest ja dokumentidest. Factsheet: http://ec.europa.eu/environment/pubs/pdf/factsheets/7eap/en.pdf

LIFE kliima allprogrammi üldeesmärgid Ressursitõhus, madala süsinikuga ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline majandus ELi kliimapoliitika ja seadusandluse arendamine ja täitmine Kliimaeesmärkide laiaulatuslik integreerimine teistesse ELi poliitikatesse ning avaliku ja erasektori praktikasse Parem kliimaalane juhtimine kõikidel tasemetel, sh parem kodanikuühiskonna, MTÜde ja kohalike osapoolte kaasamine Soodustada üleminekut madala süsinikuga ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele Parandada ELi kliimapoliitikate ja õigusaktide arendamist ja täitmist Olla katalüsaator ja edendata kliimaeesmärkide laiaulatuslikku integreerimist teistesse ELi poliitikatesse ja avaliku ning erasektori praktikasse Toetada paremat kliimaalast juhtimist kõikidel tasemetel

Valdkonnad ja eesmärgid Kliimamuutuste leevendamine Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustele vastupidavuse suurendamine Kliimaalane juhtimine ja teave Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmete kohta teadlikkuse tõstmine, parem teabevahetus, koostöö ja heade tavade levitamine Valida üks põhiline valdkond, kuid võib ka lisaks teistesse panustada. Oluline on sünergia teiste valdkondade ja poliitikatega, nt kohanemisel lisaks elurikkuse toetamine Ühe teema all rahastatav ei tohiks õõnestada teist eesmärki, peaks pigem koostöös mitut eesmärki täitma peab vaatama, kumb on olulisem selle projekti juures ja siis vastavas voorus taotlema – nt hiljuti, märgalade taastamise projekt sai ELFi juhtimisel toetust looduse valdkonnas, kuid Saksamaa juhtimisel, kus osales partnerina TLÜ, sai märgalade taastamine rahastust kliimamuutuste leevendamise vallas. Esimesel juhul oli põhieesmärk elurikkuse taastamine, teisel juhul CO2 heite vähendamine. Linnaalade projektid võivad sünergias toetada nii kohanemist kui leevendamist. Nt majade soojustamine, roheline infrastruktuur ja vee kokkuhoid. Sünergiad keskkonna ja kliima allprogrammi vahel on tervitatavad, et optimeerida programmi ressursse. Eriti elurikkuse kaitse ja leevendamine ning kohanemine. nt metsad ja muld, vee vähesus ja põuad, üleujutusalade majandamine. Üldjuhul ei rahastata projekte, mis teise valdkonna (nt keskkonna) eesmärke õõnestavad.

Prioriteetsed teemad Igal aastal igas valdkonnas kindlad prioriteedid Alati võib esitada ja häid ideid väljaspool neid prioriteete. Võivad muutuda aastati, aga ei pea. Konkreetsed kliima ja keskkonnaalased poliitilised prioriteedid.

Kliimamuutuste leevendamine Prioriteedid 2017 Energiamahukad tööstused F-gaasid Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) Lisaks julgustatakse ka esitama turulähedasi projekte, mille eesmärk on KHGsid vähendada ökoinnovatsiooni, ringmajanduse jms. kaudu. Seal peaks olema juba sees võimalus kasutada ja alustada juba LIFE projekti ajal turule viimist, nt ärimudeli välja arendamine, turuanalüüsid. Neid peaks olema ka võimalik korrata ja üle kanda (st see strateegia välja arendatud). -------- ELi poliitikate täitmiseks ja arendamiseks, mis puudutab kliimamuutuste leevendamist, arendada ja demonstreerida poliitikaid ja lähenemisi Arendada teadmistebaasi, sh tõsta võimekust, kuidas rakendada teadmisi praktikas Integreeritud lähenemine – kuidas arendada leevendamiskavasid kohalikul ja riiklikul tasandil Arendada ja demonstreerida uudseid leevendamistehnoloogiaid, süsteeme, meetodeid ja instrumente, mis on korratavad ja üle kantavad teistesse oludesse. The Union climate policy and legislation aiming to reduce greenhouse gas emissions focus in particular on:  renewable energy,  energy efficiency,  the emissions trading system,  energy and greenhouse gas intensive industrial production,  land use, land-use change and forestry,  conservation of natural carbon sinks,  transport and fuels,  fluorinated gases and ozone depleting substances,  carbon capture and use,  carbon capture and storage18,  efforts by Member States and regional/local authorities to reduce greenhouse gas emissions, and  greenhouse gas monitoring and reporting. Oluline on ELi lisandväärtuse saavutamiseks jälgida, hinnata ja aktiivselt levitada projekti tulemusi ja saadud õppetunde

Kliimamuutuste leevendamine Prioriteet 1 Energiamahukad tööstused Madala süsinikuga tootmine ja protsessid Uuenduslike ja kulutõhusate tehnoloogiate ja lahenduste arendamine ja rakendamine Pikaajaline mõju, läbimurdelahendused, uued toormaterjalid või tooted, mis vähendavad KHG heidet Energiamahukad tööstused (süsinikulekke vältimine) Peaksid olema majanduslikult võimalikud, (näidisprogrammid ka tegelikes tööstusoludes) ..et vähendada heitemahukaid tootmisi ja protsesse Mitte ainult kütuse ümbervahetamisest tulenev kasu, samas hispaania näide, kus asfalti tootmises püütakse asendada fossiilkütused biokütustega ja vähendada kogu elutsükli KHG heidet. Foto: wikipedia.org

Kliimamuutuste leevendamine Prioriteet 1 Energiamahukad tööstused Lahendused võiks olla võimalusel üle kantavad Soodustatakse tööstussektori omavahelist koostööd Soodustatakse teiste ELi rahastatud uurimisprojektide tulemuste üle võtmist ja neile „ehitamist“ Euroopa tööstussektori hea positsiooni edendamine, töökohtade loomine eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes; uued turud. … ülekantavad sektori sees või ka väljaspool sektorit (nt Horizon 2020)

Kliimamuutuste leevendamine Proriteet 2 Fluoritud gaasid ehk F-gaasid Vähendada 80% aastaks 2030 Soojuspumbad, konditsioneerid ja külmutusseadmed, tootmisprotsessid elektroonikatööstuses, astma spreid jm Vahetati konditsioneerides, külmutusseadmetes jml. välja osoonikihti kahjustavad ühendid ja asendati need F gaasidega, millel on aga väga suur globaalse soojendamise potentsiaal (kuni 23 000x kõrgem kui CO2). Nüüd on vaja vahetada need omakorda välja kliimasõbralike alternatiivide vastu. Foto: wikipedia.org

Kliimamuutuste leevendamine Proriteet 2 Fluoritud gaasid ehk F-gaasid Innovatsiooni- ja näidisprojektid näitamaks madala globaalse soojendamise potentsiaaliga alternatiivide kasutamist Alternatiivid on olemas, on vaja edasi arendada ning sobivust demonstreerida Külmutusseadmete ja konditsioneeride standarditest põhjustatud barjäärid, nt vaja infot riskihaldamise osas süttimisohtlikele F-gaaside alternatiividele. Näidata, kuidas vähendada süttimisohu riske Tuua kokku olemasolev info ja uurimused, lisaks uued teadmised standardite sisse seadmiseks

Kliimamuutuste leevendamine Prioriteet 3 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Võtmeväljakutsed: Süsinikuheite andmete saamine metsadest ja pinnasest  läbipaistev aruandlus ja arvepidamine. ELi maastikud peaksid Pariisi leppele kaasa aitama, kuid see ei tohiks ohustada toidu tootmist Muldade degradeerumine  parandada süsiniku hoiustamist Jätkusuutliku biomassi kasutamine  taastuvenergia Maakasutuse meetmed, mis edendavad madala süsinikuga majandust Projektid, mida saab korrata, millel on koostöö keskkonna ja kliima vallas põllumajanduse, metsanduse ja muldadega (sh seire)

Kliimamuutuste leevendamine Prioriteet 3 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus LIFE toetab: Maakasutuse sektor Heitkoguseid vähendavad maakasutuse strateegiad/praktikad Maakasutuse kasvuhoonegaaside seire ja aruandlus Andmete kogumise süsteemide parandamine (süsinikuvaru ja selle muutuse hindamine, maa süsinikuvaru seire seoses nende alade kadumisega, nt turbaalad, rohumaad Jätkusuutlik metsandus ja tahke biomassi kasutamine Uued jätkusuutlikud lähenemised tootmisele ja tarbimisele Maakasutus: nt märgalade taastamine ja kuivenduse lõpetamine; paremate sortide ja kliimasõbralike meetodite kasutamine põllumajanduses, väetiste kasutamise optimeerimine jms ´Metsandus: nt süsiniku sidumine metsanduses, madala süsinikuga metsamajandamise meetodid Biomassi efektiivne kasutamine energia tootmiseks (fookuses jäätmete kasutamine) – näidisjaamad

Kliimamuutustega kohanemine Prioriteedid 2017 Haavatavuse hinnangute ja kohanemisstrateegiate loomine Hõlmavad erinevaid sektoreid, on piiriülesed või regioonide vahelised Roheline infrastruktuur ja ökosüsteemipõhine lähenemine Uudsed kohanemistehnoloogiad Valdkonnad: üleujutuste ohjamine, rannikualade haldamine, kohanemisega arvestamine linnade planeeringus ja ehituses ning loodusressursside kasutuses; jätkusuutlik ja vastupanuvõimeline põllumajandus, metsandus, turismisektor ja veekasutus (kõrbestumine, põuad) Kliimamuutustega kohanemine, kus võimalik siis ökosösteemipõhised lähenemised Eelistatud on kohanemise projektid, mis…. Soodustatakse selliseid näidisprojekte, mida on võimalik üle kanda. Uudsete kohanemislahenduste arendamine ja näitamine (peaks olema võimalik korrata)

Kliimamuutustega kohanemine Prioriteet Kohanemine linnakeskkonnas Kohalike kohanemisstrateegiate arendamine ja rakendamine Linnapeade pakt kliima ja energia alal Projektid, mis panustavad samaaegselt leevendamise ja kohanemise ning looduskaitse ja mitmekesisuse eesmärkidesse linna piirkondades Rohelise infrastruktuuri arendamine ja soodustamine linnades Soojasaarte efekti vähendamine murukatustega, rohelised alad jahutajatena, linna pinnase läbilaskvuse suurendamine Uudsed kohanemistehnoloogiad linnades linnapeade pakt (Tallinn,Tartu, Jõgeva, Rakvere), kokku üle 7000 linna Üleujutusohu vähendamiseks – igasugused nutikad ideed, nt hispaania projekt, kus üleujutuste vältimiseks kasutatakse vanu, väheväärtuslikke keraamilisi plaate (panustab ka ressursi efektiivsesse kasutamisesse)

Kliimaalane juhtimine ja teave Prioriteedid 2017 Kliima- ja energiastrateegiate arendamine ja rakendamine, 2030 ja 2050 ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise hindamine, seire ja aruandluse läbipaistvus F-gaaside alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine (tootjatest kuni lõppkasutajateni), koolitused UUS – projektid, mis annavad tarbijatele võimu säästa autode kütusekulult ja lubavad neil teha teadlikke valikuid kliimasäästliku auto ostul (sh selged tulemused tarbijatele ja saada lauaulatuslikku andmestikku tehase lubatud ja tegeliku kütusekulu kohta). Projektid, mis edendavad kliimahaldust ja tõstavad võimekust (vaid teadlikkuse tõstmisega tegelevad projektid ei saa toetust). Kui projektiga arendatakse tööriistu või uuringuid, siis peab olema projektis ka selge tegevus, kus neid rakendatakse. Kliimaalase seadusandluse paremat rakendamist toetada,, parimate praktikate ja poliitiliste lähenemiste arendamist ja levitamist Edendada kliimaalast juhtimist kaasates rohkem osapooli (sh NGOd) konsultatisioonideks ja poliitikate rakendamiseks Projektid peaks edendama tegevusi, mis panustavad madala süsinikuga majandusele ja kliimamuutustele vastupidavale majandusele üleminekut. Nt kliima ja energiastrateegiate loomine, teistes poliitikavaldkondades kliimategevuste sisse toomine Nt Koostööplatvormide loomine, kus saab jagada parimaid praktikaid kliimategevuste edendamiseks ja ulatuse laienemiseks, avalikkuse ja osapoolte toetuse kasvatamiseks) Elis vajalik selleks luua strateegiad, et valitseks ühtsus erinevate poliitiliste valdkondade vahel. Nt omavalitsus rakendab kliimastrateegias olevaid võtmetegevusi projekti käigus. EU ETS – On vaja ka paremini hinnata, kui hästi kliima,poliitikad oma eesmärki täidavad, näiteks EU ETS, millised n selle mõjud ja suhted teiste poliitikainstrumentidega.

Kliimaalane juhtimine ja teave Prioriteedid 2017 Kliimapoliitikate seire ja hindamine Koordinatsiooniplatvormide loomine, kus hinnatakse olemasolevaid kliimapoliitikaid ja selle põhjal arendatakse kulutõhusaid kliimameetmeid Parimate praktikate jagamine ja teadlikkuse tõstmine Sh kohanemise alal, avalikkuse ja osapoolte toetuse tõstmine kliimapoliitikatele Käitumise muutused kohalikul või regionaalsel tasandil Kutsuda esile ja viia laiema ringini tegevused, mis panustavad heite vähendamisesse ja ressursitõhususse Eriti julgustada kliimategevusi kogukondades, kus maakasutuse heitkogus on suur osa majanduse KHG heitkogusest

Taotluse esitamine Kliima allprogrammi juhised 2017 ec.europa.eu/life 2017 Call for proposals for LIFE Grants  Download: Zip file of the LIFE Climate Change Mitigation, Adaptation, Governance & Information application package 2017  Taotluse esitamise tähtaeg on 7. september 2017 kell 17.00 (Eesti aja järgi) Kliimamuutuste leevendamine 7.09.2017 Kliimamuutustega kohanemine 7.09.2017 Kliimahaldus ja teave 7.09.2017 Väga oluline on taotluse kvaliteet ja läbimõeldus. Selle koostamine võtab aega, niisiis tasub alustada juba täna! LIFE projektide andmebaas

Aitäh! Piret Väinsalu piret.vainsalu@envir.ee