Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine Tubaka tarvitamise ennetamine ja loobumise nõustamine. Passiivne suitsetamine ja selle ohud tervisele Vähinädala pressikonverents, 30.09.2010, Tallinn Tiiu Härm, MD Tervise Arengu Instituut, ekspert, suitsetamisest loobujate nõustaja

Geneetiliselt muundatud tubakas

Riiklikud tervisele orienteeritud strateegiad Eestis Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020 Riiklik vähistrateegia 2007-2015 Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020

Tubakatarvitamise leviku piiramise 3 sammast: Preventsioon e. ennetamine Suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) programmid – SLN-nõustamisteenuse osutamine Tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine Eeldab käitumise- ja keskkonna muutuste elluviimist

Suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus X-RHK alusel on tubaka tarvitamine psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäire, koodiga F17 Vajalik üle saada kolmest sõltuvusest sõltuvustegevusest nikotiinsõltuvusest sotsiaalsest sõltuvusest

Tubakas tappev igas vormis või maskeeringus Tubakas on terviserisk nr.1 Südame-veresoonkonnahaigustele - 40% juhtudest Kroonilistele obstruktiivsetele kopsuhaigustele - 80% juhtudest Pahaloomulistele kasvajatele 30% juhtudest sh. kopsuvähile 90% juhtudest 40% on neist haigustest ennetatavad tervislikke eluviise järgides

Tõestatud on tubaka tarvitamise seos vähiga vähemalt 12 piirkonnas Kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, ninakõrvalkoobastes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maksas, neeruvaagnas, põies, emakaelas, verevähk Eestis haigestub igal aastal kopsuvähki 700 inimest – 560 meest ja 140 naist (Eesti Vähiregister 2007) ja sureb sama haiguse tõttu pea sama palju mehi ja naisi (Eesti Statistikaamet 2008). Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine põhjustab 3-5% kopsuvähi juhtudest.

WHO andmetel on üle 25 haiguse põhjustatud tubaka tarvitamisest Stenokardia (20 x risk) Silma katarrakt ja makula degeneratsioon (2 x risk) Psoriaas (2 x risk) Viljakuse vähenemine (30%) Varane menopaus (1,7 aastat) Sperma hulga vähenemine Kuulmise halvenemine Immuunsuse langus Tuberkuloos Osteoporoos Perifeersed veresoonte haigused Depressioon Maohaavandid jt.

Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste inimeste seas Igapäevasuitsetajaid: 26,2% Juhusuitsetajaid: 7,9% Endiseid suitsetajaid: 22,9% Mittesuitsetajaid: 43,0% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, TAI 2008

Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste meeste seas Mehed Igapäevasuitsetajad: 38,6% Juhusuitsetajaid: 7,4% Endised suitsetajad: 26,9% Mittesuitsetajad: 27,1% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008

Suitsetamislevimus Eestis 16-64-aastaste naiste seas Naised Igapäevasuitsetajaid: 17,1% Juhusuitsetajaid: 8,2% Endiseid suitsetajaid: 20,0% Mittesuitsetajaid: 54,8% Eesti täiskasvanud rahvastiku terviskäitumise uuring, TAI 2008

Igapäevasuitsetajate osakaal Eestis 2008 Health behaviour study among Estonian adult population, 2008

Igapäevasuitsetajate jaotus taustaandmete järgi Alg, põhiharidusega suitsetajad 39% Keskharidusega suitsetajaid 30% Kesk-eriharidusega suitsetajaid 28% Kõrgharidusega suitsetajaid 12% Töötud suitsetajaid 52% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervusekäitumise uuring, TAI 2008

Suitsetamine raseduse ajal (%) Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008

Enneaegsed ja alakaalulised beebid Sündimata beebi saab mürgiseid kemikaale tubaka suitsetamisest läbi platsenta. Tubakamürgid takistavad lootel saada hapnikku ja toitaineid, mis vajalikud kasvuks 14% enneaegseid sünnitusi ja 30% alakaalulisi beebisid on ema suitsetamise tulemuseks raseduse ajal.

Noored ja tubakas 1 Noorte seas on tubakas alkoholi kõrval tõsiseks probleemiks; 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34,4 % mingit tubakatoodet (poisid 36,2% ja tüdrukud 32,1%); Kõikidest vastanutest 31,1 % suitsetavad sigaretti (poisid 31,5% ja tüdrukud 30,1%); Estonian GYTS (Global Youth Tobacco Survey) 2007

Noored ja tubakas 2 35,1%, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat; 28,2 % neist, kes pole veel suitsetanud, teevad seda tõenäoliselt järgneva aasta jooksul; 34,3 % 13-15. aastastest suitsetajatest ostavad sigarette poest; Estonian GYTS 2007

Noored ja tubakas 3 42.8% elavad kodudes, kus teised suitsetavad nende juuresolekul; 69.2% arvavad, et teiste sigaretisuits on nendele kahjulik; 54.3% on üks või rohkem vanemaid, kes suitsetavad; 29.0% on enamus või kõik sõpradest suitsetajad. Estonian GYTS 2007

Huuletubakas pannakse imenduma ülahuule ja igeme vahele Source: Estonian Medical Birth Registry 2008 Source: Estonian Medical Birth Registry 2008

Suitsuprii klassi võistlus Suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille peamisteks eesmärkideks on: ennetada või edasi lükata suitsetamise alustamist üldse, motiveerida õpilasi tubakatoodetest loobuma, toetada tubakavaba eluviisi. 2009/2010 õppeaastal alustas “suitsuprii klassi võistlusega” 222 kooli, 840 klassi, 14 952 õpilast. Lõpetas võistluse: 193 kooli, 659 klassi (79% osalevatest klassidest) ja 11 586 õpilast (78% õpilastest). www.tai.ee

Kellelt said igapäevasuitsetajad soovitusi suitsetamisest loobumiseks viimase 12 kuu jooksul arstilt 21,8% hambaarstilt 7,4% muult tervishoiutöötajalt 5,5% pereliikmelt, sõbralt, meediast 65,3% Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008

Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine - täiendavad riskid mittesuitsetajale südame-veresoonkonnahaigused (+ 25%) kopsuvähk (+30%) KOK ja astma (40-60%) keskkõrva põletikud imiku äkksurma sündroom jt. Tubakasuitsu kõrvalvoosse satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kõrvalvoos on: 3,5 x rohkem tõrva; 6,8 x rohkem CO ja 6.6 x rohkem nikotiini, kui selles tubakavingus, mille suitsetaja Ise oma kopsudesse tõmbab. Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust kätte tubakavingu annuse, mis võrdub 7-8 sigaretile.

Võimalused suitsetamisest loobumiseks Suitsetamisest loobumist võib proovida mitu korda - eesmärk on üks - jääda püsima mittesuitsetajana Et üldse alustada loobumist, peab suitsetaja seda ise tahtma! Motivatsiooni tekitamine - esmatähtis ja väga raske ülesanne

Suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) teenuse osutamine Eestis SLN-teenust osutatakse “Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005-2020” ja “Riikliku vähistrateegia 2007-2015” raames. SLN-teenust noortele osutatakse riiklike strateegia vahenditest. Avatud on 3 noortenõustamiskeskust. SLN-teenust alates 16. eluaastast osutatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011” vahenditest alates 15.september 2010. Avatud on 14 SLN kabinetti 12 tervishoiuasutuse baasil. www.tai.ee (vt. tubakas) ja www.terviseinfo.ee (vt. nõustamiskabinetid)

Tubakast loobumisel kohesed hüved PEALE suitsetamise lõpetamist 20 minutit Vererõhk ja pulss langevad normaalsele tasemele. Käte ja jalgade temperatuurid tõusevad normaalsele tasemele. 8 tundi Vingugaasi (CO) tase veres langeb normaalsele tasemele. Hapniku (O) tase veres tõuseb normi tasemele. 24 tundi Infarktioht hakkab vähenema. 48 tundi Närvilõpmed hakkavad taastuma. Haistmis- ja maitsmismeeled hakkavad paranema.

Tubakast loobumise pikemaajalised hüved 2 nädalat kuni 3 kuud Vereringe paraneb Liikumine muutub kergemaks Kopsude tegevus paraneb kuni 30% 1 kuu kuni 9 kuud Köha, põskkoopapõletikud, väsimus ja hingeldus vähenevad Ripsepiteel (väikesed narmad) kopsudes taastub, mis aitab paremini välja köhida röga, puhastada kopse ja vähendada põletiku ohtu 1 aasta Koronaartõve haigestumise risk on poole võrra väiksem kui suitsetajal 5 aastat Kopsuvähi risk langeb poole võrra Suu-, kõri-, söögitoru-, põie-, neeru- ja pankrease vähi risk langeb Allikas://http://www.quittobacco.org/whyquit/physicalbenefits.html

Suitsetamisest loobumisel väheneb risk haigestuda Üldine risk haigestuda tubakaga seotud haigustesse võrdsustub mittesuitsetajaga 10-15 aastat peale loobumist. 10 aastat hiljem - risk haigestuda vähki on võrdne mittesuitsetajaga. 15 aastat hiljem - risk haigestuda südame isheemiatõvesse on võrdne mittesuitsetajatega.

Tänan!