Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401 Modulatsioon IRO 0010 Maht: 4 L 1 H 2 KT + E Prof. A. Meister, II-401

Modulatsioon IRO 0010 : 4 L 1 H 2 KT + E Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele Moduleerimise eesmärk on: − võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud − vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel − võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil) Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis

Modulaatori plokkskeem Moduleeritud signaal sm(t) Moduleeriv signaal m(t) Kandesignaal sc(t) Modulaator

Analoogmodulatsioon Analoogmodulatsioon edastab pidevalt muutuvat signaali m(t), püüdes säilitada tema kuju ja taastada see vastuvõtjas võimalikult täpselt Selle protsessi kvaliteeti iseloomustab signaali ja müra suhe (ka signaal-müra suhe, signaali mürasuhe SNR), mis määratakse järgmiselt: kus S on signaali keskmine võimsus ja N on müra ja moonutuste keskmine koguvõimsus Korralikul edastusel peab SNR olema võimalikult suur

Digitaalmodulatsioon Digitaalmodulatsioon edastab piiratud arvu erinevate väärtustega sümboleid. Lihtsaimal digitaaledastusel − binaaredastusel − on vaid kaks erinevat sümbolit 0 ja 1. Erinevate sümbolite arv võib olla suurem (4, 8 ... 1024) Edastuse eesmärk on kanda sümbolid üle võimalikult väikeste vigadega. Selleks valitakse: − sobiv signaali kuju − selle moduleerimise moodus Edastuse kvaliteeti iseloomustab vigaste sümbolite osakaal sümbolite hulgas. Binaaredastusel hinnatakse seda bitivea sagedusega (ka bitivea määr, bit error rate): . .

Amplituud- ja nurkmodulatsioon Amplituudmodulatsioon (AM) kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) amplituudi muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on: − kandjaga AM − kandjata AM (e balanss-AM) − ühekülgriba modulatsioon SSB − kärbitud külgribaga modulatsioon VSB Muud variandid: QAM, ISB, PAM jt. Nurkmodulatsioon kasutab moduleeriva signaali m(t) edastamiseks moduleeritud signaali sm(t) faasinurga θ muutmist modulaatoris. Tema alaliigid on: − sagedusmodulatsioon FM − faasmodulatsioon PM

Loengumaterjalid on võrgus RSTI koduleheküljel www.lr.ttu.ee → Õppematerjalid → → Modulatsioon IRO 0010 pt.1  Amplituudmodulatsioon pt.2  Nurkmodulatsioon pt.3  Müra mõju pt.4  Analoog-digitaalmuundamine pt.5  Digitaaledastus põhiribas (2 osa) pt.6  Digitaalmodulatsioonid (4 osa) pt.7  Muud modulatsiooniviisid A. Meister, Modulatsioon, TTÜ, Tallinn 1999, 140 lk. (+ parandused!) F. Xiong, Digital Modulation Techniques, Artech House, 2000 (TTÜ: 621.37/X-63). B. P. Lathi, Communication Systems, John Wiley & Sons, 1968; venek. B. P. Lathi, Sistemõ peredatši informatsii, Svjaz, Moskva, 1971, 324 lk. B. P. Lathi, Modern Digital and Analog Communication Systems, Oxford University Press, 1998, 781 p, (TTÜ: VB-87985). S. G. Wilson , Digital Modulation and Coding, 1999, (TTÜ )

Kirjandus . A. Meister, Modulatsioon, TTÜ, Tallinn 1999, 140 lk. (+ parandused!) F. Xiong, Digital Modulation Techniques, Artech House, 2000, TTÜ: 621.37/X-63 B. P. Lathi, Communication Systems, John Wiley & Sons, 1968 venek. B. P. Lathi, Sistemõ peredatši informatsii, Svjaz, Moskva, 1971, 324 lk. B. P. Lathi, Modern Digital and Analog Communication Systems, Oxford University Press, 1998, 781 p, TTÜ: VB-87985 S. G. Wilson, Digital Modulation and Coding,1999, TTÜ

Näide: sidesüsteem RD3