Õppetöö korraldamise võlu ja valu Võrgustikuseminar kutseõppeasutuste õppetöö korraldajatele

Kus suitsu seal tuld...

Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) põhimõtete rakendamine Eesti kutseõppes Uuringu viis läbi sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur (HARA) koostöös ECVET ekspertide grupiga

Uuringu eesmärk analüüsida, kuidas lähtutakse Eesti kutsekoolides õppe kavandamisel väljundipõhise õppe põhimõtetest ning mil määral neid põhimõtteid rakendatakse õppetöö läbiviimisel

Uurimisküsimused Kuidas õppe kavandamine lähtub väljundipõhise õppe põhimõtetest? Kuidas õppetöö läbiviimisel väljundipõhise õppe põhimõtteid rakendatakse?

Positiivsed arengud seoses väljundipõhise õppe rakendamisega Muutused koostöös ja suhetes Muutused lähenemises õppele Muutused õppemetoodika planeerimises Muutuses õppe läbiviimises Muutused õppe sisus Muutused hindamises Muutused õppe korralduses Õppijatega seotud muutused Muutused koostöös ja suhetes – iga viies Muutused lähenemises õppele Muutused õppemetoodika planeerimises Muutuses õppe läbiviimises Muutused õppe sisus Muutused hindamises Muutused õppe korralduses Õppijatega seotud muutused

Positiivsed muutused õppetöö korralduses Õppetööd saab paremini planeerida Õppeprotsess on paremini korraldatud Õpet planeeritakse enam õppijate vajadusi arvestades ja õppija vaates paindlikumalt Positiivseid arenguid õppekorralduses näevad peamiselt väikeste (kuni 300 õpilast) ja keskmiste (301-700 õpilast) koolide esindajad

Väljundipõhise õppe rakendamisega kaasnenud väljakutsed Muutunud mõtteviisi omaksvõtt Koostööga seotud väljakutsed Õppekavaarendusega seotud väljakutsed Ressursidega seotud väljakutsed Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed Õppe läbiviimisega seotud väljakutsed Hindamisega seotud väljakutsed Õppijatega seotud väljakutsed Õpetajatega seotud väljakutsed Muutunud mõtteviisi omaksvõtt Koostööga seotud väljakutsed Õppekavaarendusega seotud väljakutsed Ressursidega seotud väljakutsed Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed Õppe läbiviimisega seotud väljakutsed Hindamisega seotud väljakutsed Õppijatega seotud väljakutsed Õpetajatega seotud väljakutsed Üks pikaajalise (üle 20 a) kogemusega suure kooli kutseõpetaja on näinud väljakutsena vajadust üle vaadata oma konspektid. Tuli üle vaadata kondpektid, veendumaks nende vastavuses nõutud tulemile.(kutseõpetaja, pedagoogilise töö staaž üle 20 a, üle 700 õpilase, R42)   See võib viidata asjaolule, et see konkreetne õpetaja (R42) kasutab õpetamiseks peamiselt pikka aega tagasi koostatud konspekte. Sama õpetaja ei ole nimetanud väljundipõhise õppe rakendmisel ühtki positiivset mõju. Ta on väitega, et alustab õppe planeerimist ÕV sõnastamises pigem nõustunud põhjendusega „ Mulle tundub see õige“ ning on sõnastanud raskesti hinnatava õpiväljundi „Oskab korraldada ja läbi viia üritusi“. Sama õpetaja ei ole andnud vastust väitele: Kasutan hindamisel väljundipõhise hindamise põhimõtteid, ega ole õigesti määratlenud väljundipõhise hindamise mõistet. Ta kasutab kujundavat hindamist harva, ei ole andud vastust enesehindamise rakendamise kohta õppetöös. See õpetaja ei ole ka osalenud SA Innove ja SA Archimedese koostöös korraldatud seminaridel õppekavanõustajatele ning küsimusele: Millist tuge vajad väljundipõhise õppekava rakendamisel? vastab see õpetaja: Ei vaja!!!(kolme hüüumärgiga).

Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed 1 Nähakse väljakutsed nii süsteemi tasandil kui kooli tasandil Kooli tasandi väljakutsed: Ümberkorralduste ja muutuste sisseviimine Uute struktuuride loomine Uute süsteemide rakendamine nt hindamissüsteem, praktikakorrladus, tunniplaan jt Väljundipõhiseks õppeks sobiliku õppekeskkonna loomine

Õppe planeerimise ja korraldamisega seotud väljakutsed 2 Väljundipõhist õpet toetav personali- ja ressursside juhtimine Õpetajate töö korraldamine Lõimimisega seonduvad väljakutsed sh koostöö korraldamine Koostööks ajaressursi leidmine ja koostöö planeerimine Kooli tasandi väljakutseid on välja toonud eelkõige suurte koolide õppetöö koordineerijd

Takistused mooduli rakenduskava kasutamisel Peamiseks takistuseks peeti vastajate hinnangul liiga vähest aega koostööks kolleegidega (55 vastajat ehk 65,5% vastanutest). Raskem on leida koostöövõimalusi suurtes koolides. Teiseks oluliseks takistuseks on vastajate hinnangul koostöö mittelaabumine moodulis kolleegidega ja külaliseõpetajatega, mida märkis takistusena 24 vastajat.

Praktika korraldus kui õpiväljundite saavutamise võimaldaja Väitega „Minu arvates võimaldab praktika korraldus saavutada selle õpiväljundid:“ nõustus 41 (48,8%) vastajat, pigem nõustus 38 (45,2%) vastajat, seega kokku 94% vastajatest.

Järeldused Väljundipõhise õppe rakendamisega on kaasnenud mitmeid väljakutseid, mh õppetöö korraldusega seotud väljakutsed Osade koolide töökorralduse muutumine ei ole väljundipõhise õppe rakendamisega kaasa tulnud. Praktika korraldus koolides võimaldab suure tõenäosusega saavutada selle õpiväljundeid. Väljakutsed väljundipõhise õppe rakendamisel on seotud valdavalt muutunud mõtteviisi ehk väljundipõhise õppe põhimõtete omaksvõtu ja nendega arvestamisega õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel, mistõttu võib järeldada, et kooli töökorralduse muutmine ei ole väljundipõhise õppekava rakendamisega kaasa tulnud. Ilmneb vajadus toetada koole väljundipõhiste õppekavade arendamise erinevates etappides. Eraldi tähelepanu väärivad õpetajatega seotud väljakutsed, mis on järgmised: õpetajate pideva professionaalne areng, näiteks muutunud mõtteviisi ehk väljundipõhise õppe põhimõtete omaksvõtt, väljundipõhise hindamise kavandamine ja läbi viimine, kuid ka lõimitud õppe rakendamisega seonduv; õpetaja töö muutumine sh enda töö korraldamise, koostöövajaduse ja vastutuse suurenemisega seonduvad aspektid.

Uuringust lähemalt Uuringu tulemusi tutvustavat veebinari saab järele vaadata aadressil: http://haridus.archimedes.ee/uuring-ecveti- rakendamine-eesti-kutseoppes Uuringu täismahus aruanne asub aadressil:

Enam tehakse nõuga kui jõuga...

Julge pealehakkamine on pool võitu...

Õppetöö korraldamise väljakutsete kaardistamine Igaüks omaette: Mõelge oma kooli õppetöö korraldusele ning leidke väljakutseid, mida selles näete. Kirjutage iga väljakutse eraldi postitile. Valige neist vähemalt kolm väljakutset ja mõelge läbi: miks see teie arvates väljakutse on kuidas see teie või kolleegide tööd mõjutab kuidas õppurite õppimist mõjutab milliseid näiteid oskate tuua jne. Pange oma väljakutsed ühisele lauale ja kommenteerige igat neist lühidalt

Õppetöö korraldamise väljakutsete kaardistamine Kogu laudkonnaga: Koondage kõigi töörühma liikmete väljakutsed ja süstematiseerige need (leppige esmalt kokku, mille alusel süstematiseerida). Arutlege väljakutsete üle ja leidke üks, millega kogu töörühm soovib edasi töötada. Sõnastage valitud väljakutse ühiselt suurele paberile.

Kes otsib see leiab...

Viis miksi (5 WHY`s)

Viis miksi (5 WHY`s) Meetodi eesmärk on probleemi algpõhjuse määramine. Küsimust MIKS? korratakse viis korda (võib ka kuus….) Iga vastus on järgmise küsimuse aluseks. Hinda protsessi, mitte inimesi (ei otsi süüdlasi)!

http://www.sparknotes.com/biology/plants/characteristics/section1/

Kus viga näed laita seal tule ja aita...

Padlet rühmatöö tulemuste ülespanemiseks https://padlet.com/sirje_rekkor/lahendus QR-kood alakriips

Hommik on õhtust targem...

Kus häda kõige suurem seal abi kõige ligem...

Maailmakohvik - world café “Ainult koos saame olla targad” Margaret Wheatley eessõnast Juanita Browni ja David Isaaci (2005) Maailmakohvikut tutvustavale raamatule David Isaacs (Brown & Isaacs, 2005) kirjutab maailmakohviku tekkeloost kui paljude õnnelike juhuste kokkusattumisest. Kõik sai alguse 1995 a vihmasest ilmast Mill Valleys, Californas. David ja Juanita võõrustasid teist päeva Rootsi korporatsiooni Scandia. Kohtumiste sisuks olid strateegilised dialoogid intellektuaalsest kapitalist. Eelmise päeva aruteluküsimuseks oli “Mis on juhtimise osa intellektuaalse kapitali väärtuse suurendamisel?” Alanud päeva vestlused oli kavas pidada õues. Paraku sadas vihma. Tulijaid oodates tuli Davidil mõte esialgu sättida mõned lauakesed ruumis, nii et tulijad saavad nende ümber istuda ja võtta nautida oma hommikukohvi. Seejärel oli kavas lauad jälle kõrvale panna ja seada sisse vestlusring. Üks saabunud võõrustajate kaastöötajaist märkab kohvikulaadset laudade paigutust ja soovitab lauad katta lauakatetega. Selleks kõlbavad suured paberiliehed. Ruum hakkab omandama ilmet, mille mõjul Juanita otsustab laudadele ka lilled panna. Veel üks kaastöötaja lisab laudadele värvipliiatsid nagu seda on paljudes naabruskonna kohvikutes. Välisuksele tehakse silt “Tere tulemast kodukohvikusse!” Kui lilled on laual hakkavad ka külalised saabuma. Olukord lõbustab neid ja teeb headmeelt. Kohvi ja saiakesega istutakse laudadesse ja hakatakse arutama eelmise õhtu kõneluste üle. Inimesed elavad vestlusse sisse. Juanita ja Isaac loobuvad ringi mõttest ja õhutavad pigem jätkama lauavestlusi. Arutelud ei katke ka 45 min pärast. Siis teatab üks osaleja, et teda huvitab väga teada saada, mis toimub naaberlaudades. Ta teeb ettepaneku jätta üks inimene (võõrustaja) lauda ja ülejäänud võiksid vahetada laudu, et tutvustada oma laudkonna kõnelusi ka teistele. Kõik nõustuvad selle mõttega. Teine kõneluste ring kestab terve tunni. Ruumis on elu. Osalejad on erutatud, peaaegu hingetud. Korratakse lauavahetust. Vestlused on intensiivsed, lauapaberile tekivad arvjoonised ja pildid. Lõunaaeg on kätte jõudmas ja Juanita palub oma kõnelused kokku tõmmata ja koguneda ringi mahalaotatud suure paberi ümber. Sinna lisatakse ringi laudade kattepaberid. Võõrustajad mõistavad, et juhtunud on midagi, on sündinud midagi uut, ühise tarkuse mõjul. Kohvikuprotsess aitas vallandada ühise tarkuse (collective intelligence). https://sites.google.com/site/ryhmatooe6piobjekt/maailmakohvik

Maailmakohvik (world café) – kaasava juhtimise meetod Maailmakohvik on lihtne viis tuua kokku inimesi, et arutleda neile oluliste teemade ja küsimuste üle luues sellega ühist teadmist. Maailmakohviku läbiv idee on, et ühistes vestlustes, liikudes ühest lauast teise, sünnivad head mõtted ja uued ideed. Maailmakohviku meetodit on teiste seas kasutanud: Coca-Cola, Ericsson, Lufthansa, Shell Oil, Maailmapank, SEB Bank jt. Maailmakohvik …   … aitab meelde tuletada ammust ja ununevat, kunstlikkusest ja tehnoloogiast vaba,  omavahelise vestlemise tava. … aitab taastada otsesidemed inimeste vahel ja sedakaudu ka lootuse tulevikku. … toetab inimeste soovi olla koos, omavahel vestelda, rääkida üksteisega olulistest asjadest. … avab maailma, kus omavahel rääkides ilmneb tarkus  (collective wisdom), mis aitab meil lahendada oma probleeme.

Maailmakohvik Meetod on sobiv siis, kui on soov kaasata suurel hulgal inimesi probleemide lahendamiseks, uute ideede leidmiseks, omavahelise dialoogi loomiseks. Meetod sobib rakendamiseks eriti siis, kui soovitakse leida üles kollektiivne tarkus ja parimad lahendused. Lähtutakse eeldusest, et vajalikud teadmised, tarkus ja loovus on meis endis olemas, peame need vaid nähtavale tooma.

Kohvikukülalise etikett osale aktiivselt jaga oma mõtteid kuula selleks, et mõista anna oma panus mõtete ja kogemuste näol ühenda ideid omavahel ole mänguline, soovi korral kritselda ja joonista laudlinale, salvrätile, muidugi ka posterile

Laua perenaise või peremehe etikett Loo avatud õhkkond Uuri, mis on tegelikult oluline Julgusta igaüht panustama Loo seoseid erinevate nägemuste vahel Märka üleüldisi mustreid ja sügavamaid küsimus Muuda kollektiivne teadmine nähtavaks: joonised, ideekaardid jne

Allikad huvilistele Juanita Brown, David Isaacs (2005). The World Café: Shaping Futures Through Conversations that Matter. Berrett- Koehler Publishers, San Francisco. Maailmakohviku praktiseerimise viisid: www.theworldcafe.com Kohvikuvestlused erinevates kohtades: www.conversationcafe.org

Tarkus tarviline vara...

Tarkust jagavad Neeme Rand, Kuressaare Ametikool Raili Sirgmets, Rakvere Ametikool Eeva Hellsten, Espoon seudun koulutuskuntayhtymä Omnia Katrin Tamsar, OÜ TT Juhtimisteenused

Lõpp hea kõik hea...