Alkohol ja vigastused Meetmed liigtarbimise vastu Müüdid Ülle Laasner Tervisedenduse peaspetsialist Toompea loss 17.02.2006

Alkohoolsete jookide müük ja tarbimine absoluutalkoholis 2004 Alkohoolsete jookide müük ja tarbimine absoluutalkoholis 2004.aastal liitrites (EKI 2005) Ühe elaniku kohta Ühe täiskasvanud elaniku kohta Legaalne müük 13,4 16,0 sh turistid 2,95 3,5 Salaviin 0,86 1,02 Tarbimine Eestis 11,3 13,5

Alkoholi tarvitamine Euroopas 2000a ( inimese kohta liitrites, ümberarvestatult 100% alkoholile) (Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut 2003)

Surmapõhjused vigastustest meestel 2001 Surmapõhjused vigastustest meestel 2001.aastal (per 100 000) Taie Kaasik

Meeste vigastussuremus (100 000 kohta Taie Kaasik 2005 WHO database)

Naiste vigastussuremus (100 000 kohta Taie Kaasik 2005 WHO database)

Fataalne alkoholimürgistus Eestis ja mujal (100 000 kohta, 2003. a Fataalne alkoholimürgistus Eestis ja mujal (100 000 kohta, 2003. a.Taie Kaasik)

Suremus alkoholimürgistuste tagajärjel on otseses seoses elanikkonna tarvitatava alkoholi hulgaga (Walberg et, al 1998)

Alkoholijoobes hukkunute osakaal erinevate vigastussurma liikide korral 18-64-aastased, 2000-2002; uurijad: Kaasik, Drikkit, Väli

Fataalne alkoholimürgistus ja enesetapp aastail 1983-2001 (Taie Kaasik)

Alkoholijoobes sooritatakse rohkem enesetappe aastatel 1991-1999 hukkus Eestis enesetapu läbi ligi 5000 inimest. Eesti-Rootsi Suitsidioloogia Instituudi uuringud näitavad, et pooled lõpuleviidud enesetapud olid sooritatud alkoholijoobes.

Fataalne alkoholimürgistus ja tapmine aastail 1983-2001 (Taie Kaasik)

Alkoholimürgistustest tingitud surmade arv on Eestis olnud kolm korda kõrgem kui Euroopas keskmine, kuid võrreldes Islandi, Norra ja Rootsiga on juhuslik mürgistus alkoholiga olnud 10-30 korda sagedam surmapõhjus. 1994.a. oli alkoholisurmasid Eestis proportsionaalselt 36 korda rohkem kui Rootsis (Taie Kaasik)

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessori Arvo Tikki sõnul ulatuvad alkoholi tarvitamisega seotud kaudsed kahjud aastas vähemalt kümne miljardi kroonini. Seda väites võttis Tikk aluseks Inglismaal tehtud uuringud kahjusummade kohta, võrreldes neid Eesti elanike arvuga, ning mitmete Euroopa riikide uuringud, mis on näidanud, et kahju on keskmiselt viis korda suurem kui alkoholi aktsiisimaksust saadav tulu.

Terviseriskidest tingitud tervisekaotus (SoM ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 2005)

Kulud/tulud vigastustest aastal 2002 (2/3 seotud alkoholiga) (SoM ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 2005) KULU Vigastussurmad 2002 1,7 miljardit Vigastuste ravi 0,322 miljardit Lisaks: tuleõnnetused, kuritegevus, suitsiidid, tegemata tööd, jne. Lisaks teised alkoholiga seotud haigused, surmad TULU Alkoholi aktsiis 1,24 miljardit

Hinnang erinevatele poliitikate tõhususele Kõrge tõhusus Müügikeeld alaealistele Riigi müügimonopol Teenindaja vastutus Alkoholi kontrolli jõustruktuurid Kõrgemad maksud Hingamistestid juhtidele Noortele madalam BAC Source: Babor et al (2003) Alcohol no ordinary commodity research and public policy

Mõõdukas tõhusus Müügi ajaline piiramine Müügikohtade tiheduse vähendamine Erineva kangusega jookide erinev kättesaadavus Elanikkonna kaasahaaramine Seaduste ja korrakaitsenõuete täitmine Algajatele juhtidele astmeline juhilubade saamine Juhilubade äravõtmine Kainuse mõõtmise punktid Lühike interventsioon perearsti poolt Source: Babor et al (2003) Alcohol no ordinary commodity research and public policy

Mõningane tõhusus Joobes isikute mitteteenindamine Alkohoolseid jooke pakkuvate teenindajate väljaõpe agressiivsuse ja vägivalla ennetamiseks Reklaami keelustamine Ravi kättesaadavus Eneseabi rühmad Sundravi korduvalt joobes tabatud juhtidele Source: Babor et al (2003) Alcohol no ordinary commodity research and public policy

Alkoholipoliitikate ulatus ja rangus 2000. aastal (maksimum 20 punkti)

Elanike ettepanekud alkoholi kättesaadavuse piiramisele

Reklaam Alkoholireklaam on suunatud neile, kes veel ei joo, s.o. Eesti teismelistele. Keegi ei raiska reklaamiraha nende peale, kes juba ammu konksu otsas siplevad ega püüa “parme”, kes allakäigutrepist alla on libisenud. Selline kontingent tekitab piinlikkust isegi alkoholitootjates endis. Räägitakse esimesest, mitte kunagi viimasest pitsist. “/…minuvanused poisid teavad paremini alkoholimarke kui maiustuste nimesid…” Riho, Alu Algkool5.klass

Reklaam Ausa reklaami põhimõte nõuaks aga, et igal viinakuulutusel oleks loetavas kirjas nagu muude tervistkahjustavate preparaatide puhul, nt: Mürk. Tagab õnnetu elu. Põhjustab mandumist. Purustab perekonna. Tapab. (Lisaks veel mõne krooniku foto, inimesest pärast viimast klaasi. Aili Laasner, pediaater)

Maakonna tasandil omi seadusi ellu viia on paras katsumus

Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal Märjamaa vald võttis otsuse vastu 2002.aastal; ROL võttis teema menetlusse kevadel 2003; ROL tegi ettepaneku kehtestada öine alkoholimüügi keeld 30.märtsist 2004 22.00-8.00; 8 valda 10-st kehtestasid piirangu vastavalt ROL-i ettepanekule; Rapla vald piiras müügi 24.00-6.00; Vigala vald ei võtnud sellist otsust vastu – Neste tankla Pärnu maanteel (keskusest kaugel).

Lobby Artiklid maakonnalehes “Nädaline”; Maakonnaleht valis aasta tegijaks Rapla Omavalitsuste Liidu aasta lõpul tehtud otsuse eest! Õpilasomavalitsuste ümarlaud, kajastati reportaažina “Nädalises”; Uimastiküsitluse andmete ja raporti edastamine omavalitsustesse; Politsei ja tervisenõukogu liikmete esinemised valla komisjonides- majanduskomisjon! Volikogu liikmete personaalne mõjutamine.

Noorte argumendid Alkohol on kergesti kättesaadav: Alkoholi ostab täiskasvanu (parm, isegi isiklik vanem jms) Alkoholi müüb täiskasvanu (ei viitsi dokumenti küsida, järjekorrad pikad, ei taha aega raisata jms) Ostavad vanemad sõbrad (klapitakse poes müüja silma all raha…) Esitatakse võltsdokumente Lapsevanem saadab kirjakesega lapse poodi alkoholi järele (teinekord läheb laps juba ise)

Öösel on kõik kassid hallid… “Head mõtted” tulevad ikka õhtul - /“ …õhtul saadakse kaupluse ees kokku ja ostetakse joogid ära, kes siis hommikul ikka ostab…” Joomine on spontaanne – noored ei plaani joomist nädal ette –/ “…Voh on pidu, kust me joogid saame?..” Purjus peaga tulevad veel lollimad mõtted – “/…päevasel ajal ei aja keegi prügikasti ümber ega lõhu aknaklaase…”

Müüdid Narkootikumide tarbimine tõuseb, kui alkohol on raskesti kättesaadav Vastulause: - seda ei ole täheldatud ei Haapsalus, ei Pärnus, ei Viljandis – statistika (kuritegevus on langenud jms)! Kõik algab ju nii: suitsetamine – lahja alkohol – kange alkohol -narkootikumid

Müüdid Salaalkohol hakkab vohama Vastulause - Punkrist ostab viina see, kes on seda teinud eluaeg- noored ega “normaalsed” inimesed ei lähe sinna. Seal on oma kord – igaühele ei anta kah! - Salaalkohol on politseile probleemiks ja sellega tuleb tõsiselt tegeleda – igal pool on praegu punkrid, inimesed teavad ja teavitavad,aga ikka midagi ära ei saa tehtud!

Müüdid Hakkab arenema taksoviinakaubandus Vastulause - Kui taksoteenus areneb, siis mis saab selle vastu olla! Raplas on nüüd kaks taksot! - Taksojuhtide elu on võimalik ka keeruliseks teha kuni litsentsi äravõtmiseni!

Müüdid Igaüks otsustab ise, kas joob või ei joo – vabadus on inimese esmane õigus! Vastulause: - Paljud inimesed ei oska/suuda otsustada – sealhulgas noored! (18.aastane – täis kasvanud!) Ühiskondlikud normid tuleb kujundada meil endil – mida me peame normaalseks? Suhtumine! Seadusnormid: Me ei tohi teist inimest maha lasta, ei tohi sõita 200 km/h kiirusega, turvavöö kasutamine, laps turvatoolis- seadus on kujundanud paljud meie normid!

Müüdid Tuleb tegeleda põhjustega! Alkoholi kättesaadavuse piiramine on populism! Vastulause: - Põhjuseid on palju – enamus tingitud vara-kapitalismi ajajärgust (kohanematus uues riigi-korras, stress, vaesus, töötus jms). Kõigepealt likvideerime tööpuuduse, siis vaesuse, siis…. Ja alles siis me enam ei joo….??? - JA SIIS JÕUAME SINNAMAALE, ET ME EI SAAGI SUURT MIDAGI TEHA JA ÜLEÜLDSE ON NÕUKOGUDE VÕIM KÕIGES SÜÜDI! Aili Laasner

Müüdid Garbamihkli seadusest polnud kellelegi kasu, joodi ikka ja veel rohkemgi! Vastulause: - Vigastussuremus, invaliidistumus ja esma-haigestumus vähenesid alates 1985.aastast märgatavalt ja hakkasid tõusma 90.alguses T.Kaasik 2003 Eesti ajal tarvitati alkoholi 2-3 l/alk/in/a, 1985.aastal, kui teema üles tuli - 11,2 l/alk/in/a, meil praegu 13,5 l/alk/in/a

Otsustajate “ämber” “MINU otsustusvabadust piiratakse….” “ MULLE tulevad külalised öösel ja MINA tahan minna poodi alkoholi ostma…” MINA JA MINA JA MINA JA MINA!!!!!!!!!!! Kommentaar KAS VOLIKOGU LIIGE JA PARLAMENDI LIIGE PEAKS RÕHUTAMA POLIITILISTE OTSUSTE PUHUL SÕNA “MINA” – kui oled rahvasaadik, siis pead mõtlema laiemalt – MEIE

Absurdsed väljaütlemised “Kas on tehtud uuringut, kui palju noored ostavad viina öösel ja kui palju päeval?” “Inimene ei pruukinud seda viina osta üldse mitte sellest poest….” “Mina ei saa öösel leiba poest osta….”

Mis on tähtis (tervise arengu mudel): Turvaline ja soodne keskkond, koolitus (teadlikkuse tõstmine) ja normaalsed ühiskondlikud normid (sh seadusandlus) kujundavad Õiged suhtumised ja hoiakud See kõik viib lõpuks tervisekäitumise kujunemisele/ muutustele Ja siis pareneb alles inimeste elukvaliteet ja väheneb suremus ennetatavatesse haigustesse (sh traumad jm uimastitega seotud haigused)

Kokkuvõtvad tõeterad Alkoholi tarvitamine on ületanud igasugused inimmõistuse piirid! Noorte joomine on valdavalt spontaanne! Tuleb alustada kohe ja meetmetega, mida on võimalik koheselt rakendada! Kuskilt tuleb ju alustada! Põhiline on ühiskondliku normi kujundamine! Tuleb tugineda statistikale, faktidele, näidetele, osata ümber keerata müüdid! Kõik poliitilised otsused peavad olema sellised, mis vähemalt ei kahjusta tervist!

Äkki jäite mind uskuma? Aitäh!