Rahvastik ja asustus

Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval.

Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad. Euroopa rahvastik ja asustus.

Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas Gümnaasiumis MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid.

Õpitulemused õppekavas Põhikooli lõpetaja: teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ja analüüsida seda mõjutanud tegureid; teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid; teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi avardumises; oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni;

Õpitulemused õppekavas Gümnaasiumi lõpetaja: mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse; oskab iseloomustada demograafilise ülemineku etappe; teab sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid; teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele; oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives; mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate omavahelisi seoseid; teab linnastumisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

Põhikooli eksamijuhend Põhikooli lõpetaja oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada konkreetse piirkonna geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsida nendevahelisi seoseid; oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks;

Põhikooli eksamijuhend oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud);

Eksamiküsimusi Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus. Aasta Sündimus Suremus 1989 24 300 18 500 1995 13 500 20 800 1999 12 400 18 400 2003 13 100 18 200

Eksamiküsimusi Millised järgmistest väidetest iseloomustavad Eesti rahvastikku? Tähista neli õiget vastust ruudukeses X-ga. Eestlased moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu 65%. Eesti rahvaarv on viimastel aastatel kahanenud. Pensioniealiste inimeste hulgas on mehi rohkem kui naisi. Eesti rahvastikust elab ligikaudu 86% linnades. Suremus on suurem kui sündimus. Eesti rahvastiku moodustavad kõik inimesed, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis on rohkem kui 1,5 miljonit elanikku. Eestis on vähem kui 1,5 miljonit elanikku.

Eksamiküsimusi Võrdle rahvastiku paiknemist Hiina lääne- ja idaosas ning põhjenda seda. KAARDIGA Võrdle rahvastiku paiknemist Soomes ja Hispaanias. Too näide reljeefi mõjust rahvastiku paiknemisele Hispaanias. Võrdle Hispaania ja Türgi rahvastikku nelja erineva näitaja põhjal.

Eksamiküsimusi Iseloomusta rahvusliku koosseisu muutumist Eestis esimesest iseseisvusajast kuni tänaseni. Selgita muutuste põhjusi rahvuslikus koosseisus.

Riigieksami juhend Gümnaasiumilõpetaja oskab temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil võrrelda rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi. oskab selgitada sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning välja tuua erinevuste peamisi põhjusi; oskab selgitada demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustada etappide kõige olulisemaid tunnuseid. oskab analüüsida rahvastikupüramiidi; oskab selgitada rahvastikupoliitika vajalikkust ja tuua näiteid;

Riigieksami juhend teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi ja suundi; oskab analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolist paiknemist mõjutanud tegureid; teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; oskab tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 8. klassi õpik Koolibri 8. klassi õpik Inimgeograafia 1. Maailma rahvastik 2. Rahvastikuandmete kujutamaine 3. Rahvaarvu muutumine 4. Maailma rahvaarvu kasv 5. Ränne ja selle põhjused 6. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele 7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad 8. Linnad 9. Looduse ja inimtegevuse geograafia Maakera rahvastik 1. Riigid 2. Rahvastiku andmete kujutamine kaardil 3. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Linnastumine 4. Rahvaarv ja selle muutumine 5. Rahvastiku ränne 6. Rassid, keeled usundid

Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus

Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine Eelmise teema lõpul või tunni alguses: Ideekaardi koostamine rahvastiku teemal Mõistekaardi koostamine rahvastiku teemal (9. klass) Õigete ja valede väidete eristamine Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada maailma rahvastiku kohta. Millised on maailma rahvastikuprobleemid? Millised on Eesti rahvastikuprobleemid? Mida teate .... riigi rahvastikust?

Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele kirjuta tegusõnad. rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis

RAHVASTIKU MÕISTEKAART rahvastikustatistika rahvaloendus rahvastikuregister isikukood jooksev rahvastikuarvestus DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK traditsiooniline põlvkondade vaheldumine demograafiline plahvatus demograafiline kriis rahvastiku vananemine kaasaegne põlvkondade vaheldumine RÄNNE e. MIGRATSIOON rahvusvahelised ränded riigisisene ränne välisränne sisseränne e. immigratsioon väljaränne e. emigratsioon remigratsioon sundränded majanduslikult tingitud ränded pendelmigratsioon migratsioonipoliitika LOOMULIK IIVE sündimus suremus keskmine eluiga A RAHVAARVU MUUTUMINE RAHVASTIKU SOOLIS- VANUSELINE KOOSSEIS rahvastikupüramiid RAHVUSLIK KOOSSEIS rahvus põlisrahvas etnilised vähemused RAHVASTIKU PAIKNEMINE rahvastiku tihedus ülerahvastatus maarahvastik linnarahvastik RAHVASTIKU HÕIVE majanduslikult aktiivne rahvastik tööjõud töötud, tööpuudus majanduslikult mitteaktiivne rahvastik alarakendatus RAHVASTIK Demograafia rahvastikupoliitika RAHVASTIKU MÕISTEKAART

Mis näitajatega iseloomustatakse riigi rahvastikku? rahvaarv rahvastiku tihedus rahvuslik koosseis vanuseline koosseis haridustase sündimus, suremus, loomulik iive ränne, sisseränne, väljaränne, rändesaldo linnarahvastiku osatähtsus

Rahvaarvu muutumine RAHVAARV sündimus suremus sisseränne väljaränne

Kuidas kogutakse riigi rahvastiku kohta andmeid? Rahvaloendus Eestis on rahvaloendusi korraldatud 1881.,1897.,1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., ja 1989. 2000. aastail ning üks valikloendus 1985. aastal. Rahvaloenduse korraldamine on kulukas ettevõtmine ja sellepärast korraldatakse neid harva. Jooksev rahvastikuarvestus - seda suudetakse teha vaid mõnede rahvastikunäitajate kohta (sündimus, suremus, abiellumine jm). Rahvastikuregister arvutis peetav andmete kogum, kus iga inimese kohta on nimeliselt kirja pandud mõned isikuandmed. Eestis alustati rahvastikuregistri koostamist 1992.aastal. Valikküsitlused, ja -uurimused

Eesti rahvaarvu muutumine Paigutage järgmised sündmused ja ajaperioodid joonisele õigesse kohta. Lisage lühidalt, miks rahvaarv kasvas või kahanes neil aegadel. Suur nälg, Põhjasõda, Teine maailmasõda, Liivi sõda, Vabadusvõitlus, nõukogude periood, tsaariaeg, keskaeg.

Sündimus, suremus, loomulik iive Analüüsi sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe muutusi Eestis viimase paarikümne aasta jooksul

Loomulik iive Võrdle loomuliku iibe muutusi Eestis 1988. ja 2004. aastal Näitajad 1988 2004 keskmine rahvaarv 1 561 900 1 353 557 sünde 25 060 13 993 surmasid 19 446 17 814 loomulik iive 6 509 -3 821 loomulik iive promillides 4.16 -2,82

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Kas järgnevalt loetletud tegurid mõjutavad ainult sündimust, ainult suremust või mõlemat. Paiguta märksõnad õigesse kohta. 1. rahvastiku vanuseline koosseis, 2. tervishoiu olukord, 3. ühiskonna suhtumine peredesse, 4. elatustase, 5. riigi toetused lastega peredele, 6. pereplaneerimine, 7. linnaline eluviis, 8. vaesus, 9. religioon, 10. ebaterve eluviis Arutlege. Mis on teie meelest madala sündimuse peamised põhjused Eestis? Milliseid meetmeid kasutatakse Eestis, et sündimust suurendada? Kuidas on need meetmed sinu arvates mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse vanemapalga maksmise korda?

Mis on migratsioon? Ränne e migratsioon on püsielukoha vahetus Avita Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt teisele (välisränne) Koolibri Ligi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest. Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Siseränne ja välisränne

Ruanda hutud põgenevad Ruandast Sudaani põgenikud

Kuhu rännatakse? Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis riikides. Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina-Ameerikast Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse jne Rännatakse ka Paraguaist Brasiiliasse, Ghanast Côte d’Ivoire’i või Myanmarist Taisse. Sisserännanud moodustavad mõnes väiksemas Pärsia lahe riigis suurema osa tööjõust. Kagu- Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse nagu Singapur, Lõuna-Korea või Tai.

Miks inimesed vahetavad elukohta? Suurem osa inimesi otsib paremat elu- või töökohta. Väga suur osa migrante on põgenikud e pagulased, kes on oma kodumaalt lahkunud poliitilistel põhjustel. Näiteks 1990ndatel ja 2000 algul lahkusid miljonid inimesed Afganistanist Iraani ja Pakistani. Kui tingimused kodumaal paranevad, siis tulevad paljud põgenikud tagasi.

Ränne e migratsioon

Peamised rände suunad Iseloomusta kaardi järgi peamisi rände suundi maailmas Avita

Ränne sisseränne Iseloomusta joonise abil nõukogude perioodi rändeid. Tuleta ajaloost meelde, mis põhjustas suurt sisse- ja väljarännet.

Ränne Selgita, mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelises migratsioonis. Tõukepõhjused on need, mis ajendavad inimesi teist elukohta otsima. Tõmbepõhjused on need, mis meelitavad inimesi uude kohta minema.

Suhtumine rändesse ja sisserändajatesse Sõnastage oma seisukohad rändesse. Kas inimeste liikumine ühest kohast teise on probleem või tavaline nähtus? Kuidas suhtuda immigrantidesse? On nad teretulnud või parem kui neid poleks? Kas ja kui palju peaksime arvestama sisserändajate huvide, traditsioonide, kommete ja keelega? (Kas keelustada islamiusuliste pearätid Prantsusmaal)? Kas migrandid peaksid alal hoidma oma kultuuri või sulanduma uue elukoha kultuuri?

Tõmbe- ja tõuketegurid Arutlege klassis rände tõmbe- ja tõuketegurite üle. Kujutle, et peaksid praegusest elukohast lahkuma ja kuhugi mujale elama asuma. Kas Sina tahaksid elukohta vahetada? Mis sunniks sind praegusest elukohast lahkuma? (tõuketegurid) Kus sa tahaksid Eestis elada? Miks? (tõmbetegurid) Miks lähevad Eestis paljud inimesed maalt linna elama? Tõukefaktorid. Miks tahavad inimesed linnas elada? Mis on tõmbetegurid? Kas Sina tahad linnas elada? Täitke tabel ja täiendage seda ühisarutelu käigus.

Uurimuslik töö. Rändeandmete kogumine klassis A. Kõigepealt uuritakse seda, kus on õpilased sündinud? Tehakse ühine kokkuvõte klassis. B. Kodus selgitavad õpilased, kus on nende vanemad ja vanavanemad sündinud. Samuti uuritakse, mis põhjustel vahetati elukohta. Järgmisel tunnil täidetakse ühiselt vastavad tabelid. Kus on teie vanavanemad sündinud? C. Kogutud informatsioon kantakse kaardile tähistades eri põlvkonnad eri värvidega. Kui kaugele (ruumiliselt) ulatuvad sidemed? D. Püüdke välja uurida, miks teie vanemad või vanavanemad kolisid oma sünnikohast mujale elama. Tehke sellest tabeli kujul kokkuvõte.

Koomiksite iseloomustamine Iga teema, nii ka rände puhul võib kasutada koomikseid. Koomiksite iseloomustamisel ja sisu avamisel saavad õpilased oma mõtteid vabalt väljendada ja natuke rohkem ka fantaasiat kasutada. Jason Gathorne-Hardy Me ootame, kui linn meie juurde jõuab

Internetilingid Stalker's guide to International Migration. Kõik vajalik migratsiooni kohta. Sobib suurepäraselt gümnaasiumile. http://pstalker.com/migration/index.htm International Organization for Migration. http://www.iom.int/ Migration Dialogue. Ülevaade kaasaegsetest migratsiooivoogudest eri regioonides. Kaasnevad probleemid. http://migration.ucdavis.edu/index.php Center for Immigration Studies http://www.cis.org/ UNHCR the UN Refugee Agency. Pagulastest. Palju pildimaterjali. http://www.unhcr.ch/cgi-bin/texis/vtx/home One World http://www.oneworld.net/section/indepth Migratsioonialaseid linke http://www.42explore2.com/migration.htm

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

Rahvastikupüramiid Iseloomusta Eesti rahvastikupüramiidi:  0-4 aastaste poiste osatähtsus kogurahvastikus on ... %  0-4 aastaseid poisse on rohkem/vähem kui samavanuseid tüdrukuid.  75-79 aastaste naiste osatähtsus kogurahvatikus on ... %  Kõige arvukam vanuserühm naiste osas on .......................  Piiritle rahvastikupüramiidil lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed. Mida saab veel välja lugeda rahvastikupüramiidilt? Miks on rahvastikupüramiid alt kitsenev? Miks on vanemaealisi naisi rohkem kui mehi? Kas on tegemist nooreneva või vananeva rahvastikuga? Millest seda järeldad?

Rahvastikupüramiidide võrdlemine 1934 2004

Rahvuslik koosseis Analüüsi rahvusliku koosseisu muutusi 1934. aastast kuni tänapäevani. Selgita EA lk 31 abil, millistes Eesti linnades on eestlaste osatähtsus alla 50%? Põhjenda

Rahvuslik koosseis Uuri internetist, millistes Euroopa riikides elab kõige rohkem eestlasi. http://et.wikipedia.org/wiki/Väliseestlased Too MA lk 16 abil näiteid Euroopa riikidest, kus elab mitu erinevat rahvust. Lisa ka rahvus ja piirkond, kus nad elavad. Kus elavad: baskid, bretoonid, retoromaanid, saamid? Leia veel näiteid, millistel Euroopas elavatel rahvastel ei ole oma riiki.

Töö ajaleheartiklitega Eestlased ei ole rassistid, vaid ebatolerantsed Katrin Uba, Uppsala Ülikooli riigiteaduste osakond, PhD kandidaat Postimees 22.03.2005 Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Monitooringu Keskuse uuringu eesmärk oli kaardistada inimeste arvamust immigrantide, rassiliste vähemuste ja asüüli taotlejate kohta ning võrrelda vanemate ja uuemate ELi liikmesriikide elanike suhtumist. Missugused Euroopa riigid on immigrandisõbralikud? Millises Euroopa riigis tahaksid elada? Kirjuta 5 märksõna, mis selle riigiga seonduvad.

VALLAKESKUSED, ALEVIKUD Asustus PEALINN Tallinn SUUREMAD LINNAD Tartu, ................................................. MAAKONNAKESKUSED Rakvere, .................................................................. jne VÄIKELINNAD JA ALEVID Keila, .............................................................................................. VALLAKESKUSED, ALEVIKUD Kadrina, .......................................................................................................... KÜLAD Ellamaa, ..................................................................................................................... Täienda atlase abil skeemi eri suurusega asulatest. Kirjuta kõrvale märksõnad, mis neid asulatüüpe kõige paremini iseloomustaksid

Kuhu rajada asula? 1. jõgi – a) vesi joogiksb) kalapüügiksc) liiklemiseks 2. mets a) ehitusmaterjaliksb) küttimiseksc) varjumiseks 3. tasane, kõrgem alaa) asula rajamiseksb) põlluharimiseks 4. suurvee oht

SWOT analüüs Koostage õpetaja juhendamisel SWOT analüüs oma koduasula kohta. SWOT–analüüsi nimetus tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Strengths (tugevused või tugevad küljed), Weaknesses (nõrkused või nõrgad küljed), Opportunities (võimalused) ja Threats (ohud). Tugevad küljed: Nõrgad küljed: Võimalused: Ohud:

Kui palju inimesi elab maailmas? Tänase seisuga elab maailmas 6 475 179 719 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw 2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu-Aasia rahvastik Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades

Kus elab suurem osa maailma rahvastikust?

Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas?

Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid? 2004 2050 miljonites 1 Hiina 1,300 2 India 1,087 3 USA 294 4 Indoneesia 219 5 Braziilia 179 6 Pakistan 159 7 Venemaa 144 8 Bangladesh 141 9 Nigeria 137 10 Jaapan 128 1 India 1,628 2 Hiina 1,437 3 USA 420 4 Indoneesia 308 5 Nigeeria 307 6 Pakistan 295 7 Bangladesh 280 8 Braziilia 221 9 Kongo DV 181 10 Etioopia 173

Millistes Euroopa riikides elab kõige vähem inimesi? http://www.photius.com/rankings/population_2003_0.html

Kui palju suureneb rahvaarv aastas? Rahvastiku juurdekasv 2003 Maailmas Arenenud riikides Arengu-maades Aastas 80,903,481 916,337 79,987,144 Päevas 221,653 2,511 219,143 Minutis 154 2 152 Source: Population Reference Bureau, 2003 World Population Data Sheet.

Kui palju inimesi sünnib ja sureb ühe päeva jooksul maailmas? http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/pcwe

Kuidas on maailma rahvaarv aja jooksul kasvanud? miljardit Arengumaad Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Mitu aastat kulub ühe miljardi juurdekasvuks? (1800) 123 (1930) 33 (1960) 15 (1975) 12 (1987) 12 (1999) 13 (2012) 16 (2028) 26 (2054) Sources: First and second billion: Population Reference Bureau. Third through ninth billion: United Nations, World Population in 2300 (medium scenario), 2003.

Maailma rahvaarvu kasv

Kas mõnes maailma piirkonnas rahvaarv ka väheneb?

Muutused rahvaarvus

Kus on kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas?

Rahvastiku tiheduse kaart

Population density map of the world taken from CIESEN.

Mis on kõige tihedamini asustatud riigid? http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_2.html

Keskmine tihedus riigiti

Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt? Kõige hõredamini asustatud riigid

Kuidas iseloomustada rahvastiku paiknemist riigis? Rahvastiku paiknemine Soomes http://virtual.finland.fi/finfo/images/people/popumap_b.gif

Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.

Iseloomusta rahvastiku paiknemist Euroopas http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm

Rahvastiku tihedus Euroopas http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/mapdb/map_9.htm

Hispaania ja Portugali rahvastiku tihedus http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/mapdb/map_2.htm

Rahvastikuandmete kujutamine kaardil

Peamised sisserändajate lähteregioonid USA-sse

Kuhu peamiselt liigutakse? Enamasti vahetatakse elukohta oma riigis. Näiteks 1995-2000 aastatel vahetasid ligi pooled ameeriklased oma elukohta, kuid ainult 8% kolis teise osariiki ja vaid 3% teise riiki. Ameeriklased on ühed kõige liikuvamad inimesed võrreldes teiste riikidega. Näiteks jaapanlastest vahetas samal perioodil elukohta vaid 28% rahvastikust. Elukohavahetuse peamisteks põhjusteks on õppima või tööle asumine teises linnas, abiellumine või lahutus jne

Mis eas inimesed rändavad kõige sagedamini? Elukohta vahetanud inimesed USA-s 2001. aastal

Kui palju inimesi elab linnades?

Aerofoto Atlanta linnastust

Mis on maailma suuremad linnad? 1950 2000 2015 Millions The largest cities in the world are growing rapidly in size and they are shifting from the more developed regions to the less developed regions. In 1960 the three largest cities were in more developed countries; by 2000, only Tokyo remained in the top three. In 1960, New York was the largest city in the world, with a population of about 14 million. By 2015, the largest city worldwide is projected to be Tokyo, with nearly double this population size: 27 million. Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.

Linnastumine Linnarahvastiku % The world is becoming increasingly urban. By 2010, half of the world’s population is expected to live in urban areas. Typically, the population living in towns of 2,000 or more, or in national and provincial capitals, is classified as urban. Currently, world regions differ greatly in their levels of urbanization. In more developed regions and in Latin America and the Caribbean, over 70 percent of the population is urban, whereas in Africa and Asia, under 40 percent of the population is urban. By 2030, however, the urban proportion of these two regions will exceed 50 percent. By 2030, roughly 60 percent of the world’s population will be living in urban areas. Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.

Kus asuvad maailma suuremad linnad? Linnade kaart Avita õpikust

Largest Urban Agglomerations, 1950, 2000, 2015

Kas kõik linnad kasvavad?

Põhja-Ameerika linnarahvastiku tiheduse kaart Punase, kollase ja rohelisega on tähistatud linnastunud alad, sinine on linna tagamaa. Suurem osa linnasid on rannikul, järvede ja jõgede ääres. Marc Imhoff, NASA Goddard Space Flight Center; www.usgcrp.gov/.../ ocp2003/ocpfy2003-fig8-1.htm

Linnastud Boswash Avita 8. klassi õpikus Tokaido Koolibri 8. klassi õpikus

Hong Kong

The buggies are known as auto-rickshaws The buggies are known as auto-rickshaws. India Mumbai aka Bombay slums next to high rise flats buggies

Ho Chi Minh Stad

Lapsi naise kohta maailma eri regioonides

Mida näitab rahvastikupüramiid?

Rahvastiku vananemine Population Ages 65 and Older Percent By 2025, over 20 percent of the population in more developed regions will be ages 65 and older. By 2025, one-tenth of the world’s population will be over age 65. Asia will see the proportion of its elderly population almost double, from about 6 percent in 2000 to 10 percent in 2025. In absolute terms, this represents a stark increase in just 25 years: from about 216 million to nearly 475 million older people. Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Rahvastiku juurdekasv Population Increase and Growth Rate, Five-Year Periods Percent increase per year Millions This figure illustrates the lag between changes in the rate of growth and the net increase in population per year. Over the period 1985-1995, the population growth rate declined (a reflection of declining fertility), yet millions of people were added to the world’s population (which peaked around 1985, when 87 million people were added each year). From 2000 on, the growth rate will continue to decline. Between 2015 and 2020, we will still be adding 69 million people each year. Why? Because the generation of women now having their children is very large as the result of high fertility in their mothers’ and grandmothers’ generations. Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Keskmine oodatav eluiga Life Expectancy at Birth, in Years Currently, infants born around the world can expect to live an average of 65 years — up nine years since the late 1960s. Asia has experienced the largest increase in life expectancy since the late 1960s: from 54 years to 67 years. Life expectancy varies widely by region. In more developed countries, life expectancy averages 76 years, compared with only 49 years in Africa. Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Demograafiline üleminek Women worldwide are having fewer children in their lifetimes, from an average of five children born per woman in the 1950s to below three in 2000. All of the most recent projections put forth by the UN assume that levels of childbearing will continue to decline in the next century. Note: Natural increase is produced from the excess of births over deaths.

HIV viiruse kandjad 2001 Source: UNAIDS, “A Global View of HIV Infection” (www.unaids.org, accessed July 8, 2002).

HIV viiruse kandjad Mustas Aafrikas Source: UNAIDS, “A Global View of HIV Infection” (www.unaids.org, accessed July 8, 2002).

People With HIV/AIDS, by Region End 2002 As of the end of 2002, an estimated 42 million adults and children worldwide were living with HIV or AIDS. Over 95 percent of the world’s HIV/AIDS population lives in less developed countries. 71 percent of the world’s HIV/AIDS population lives in sub-Saharan Africa. Source: UNAIDS, AIDS Epidemic Update 2002.

http://www.prb.org/presentations/23