ET Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Kolmas ühtekuuluvusaruanne veebruar 2004 Vastastikune lähenemine, konkurentsivõime ja koostöö

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 2 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Ühtekuuluvusaruannete tähtsus Iga kolme aasta järel analüüsib komisjon ühtekuuluvuse arengut ja osalemist selles poliitikas (Leping, art. 159) 1. aruanne (1996): sissejuhatus Agendale aruanne (2001): alustas arutelu laienemisjärgse ühtekuuluvuspoliitika üle 3. aruanne (veebruar 2004): esitas ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika reformiks pärast aastat Kontekst

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 3 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Aruanne koosneb 4st osast 1.Olukorra ja arengusuundade analüüs regioonides koos konkurentsivõime mõjuteguritega 2.Riiklike poliitikate panus ühtekuuluvusse 3.Ühenduse poliitikate panus 4.Ühtekuuluvuspoliitika mõju Struktuur

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 4 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Finantsperspektiivid Euroopa rikkuse edendamine – Laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid ajavahemikus Jooksvate kulutuste taseme hoidmine (1,24% ühenduse GNIst) Komisjoni ettepanek: maksekohutused 1,22% ja 1,14% Selge muutus finantsperspektiivides Liidu neli poliitilist prioriteeti: säästev areng – konkurentsivõime, ühtekuuluvus (majanduskasvu ja tööhõive nimel) loodusressursside kaitse ja haldamine kodanikutunne, vabadus, turvalisus ja õiglus EL – globaalne partner Finants- aspektid

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 5 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Meelespea: ELi eelarve Kohustuste ülemmäär aastas: € 108,5 miljardit EL25 jaoks, millest € 37 miljardit struktuursel tegevusele, a hindades Finantsperspektiivid Kohustuste ülemmäär aastas: € 146,4 miljardit EL27 jaoks, millest € 48 miljardit struktuursele tegevusele, a hindades (väljaarvatud maaelu arendus)

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 6 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne % GNIst

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 7 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Ühtekuuluvuspoliitika Moodustab 34% ELi eelarvest (€ 336 miljardit ajavahemikuks , a hindades) Moodustab ligikaudu 0,41% ühenduse SKTst (koos maaelu arengu ja kalandusega: 0,46%) Ligikaudu suhtes olemasolevate ja uute liikmesriikide vahel Üle ¾ eelarvest arengus mahajäänud piirkondadele ja liikmesriikidele Kontekst Kulutuste proportsioonid

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 8 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Struktuurifondide kulukategooriad Kontekst Ajavahemikuks haldussuutlikkuse tugevdamine

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 9 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Vaatlustulemused Vaatlustulemused Ühtekuuluvusriikide märkimisväärne vastastikune lähenemine Üldine positiivne arengusuund sihtala 1 piirkondades Euroopa keskmisest kiirem SKT, tööhõive ja tootlikkuse kasv Majandusstruktuuride ja juhtimismeetodite moderniseerimine Parem valitsemine piirkondlikul tasandil Suurem piirkondlik koostöö Euroopa tasandil I osa Olukord ja arengusuunad: mõningad tulemused

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 10 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne -2,0 -1,0 0,0 1,0 2,0 3,0 4,0 -2,0 -1,0 0,0 1,0 2,0 3,0 4, Hispaania Portugal Kreeka Ühtekuuluvus 3 SKT kasv ühtekuuluvusriikides SKT kasv elaniku kohta Hispaanias, Portugalis ja Kreekas ajavahemikus võrreldes keskmise SKT kasvuga EL15s

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 11 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Tööpuuduse tase Tööpuuduse tase EL15s, (% tööjõust) EL15 10,77,8 Allikas: Eurostat, LFS 7,4 Ühtekuuluvusriigid 17,09,6 Teised liikmesriigid 9,57,5 Kreeka 9,710,0 Hispaania 22,311,4 Iirimaa 11,94,3 Portugal5,1 I osa Olukord ja arengusuunad

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 12 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Euroopa ühtekuuluvuspoliitika või lihtne eelarveülekanne? Struktuuri- poliitika mõju ja lisandväärtus ELi ülekannete proportsioon põhilistele abisaajatele impordiks teistest liikmesriikidest 17,4 % 18,9 % 26,7 % 35,2 % 42,6 % 14,7 % Hispaania Mezzogiorno Uus Saksamaa Länder Iirimaa Portugal Kreeka

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 13 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Laienemise mõju Ühenduse rahvastik kasvas 380lt 454 miljonini (EL 25) või 485 miljonini (EL 27) Uued liikmesriigid lisasid kasvudünaamikat (4% aastas 2,5% asemel EU 15s) SKT elaniku kohta langes: -12,5% EL 25; - 18% EL 27 eurodes I osa

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 14 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Laienemise mõju Vastastikuse lähenemise sihtala rahvastik kasvas 84 miljonilt 123 miljonini Piirkondadevaheline arengumahajäämus kahekordistus: sihtala 1 keskmine SKT moodustab 69%: uued liikmesriigid 46% Tööhõive määr EL 15s kasvas 60%-lt 64%-ni (1996 – 2002). Uues 10s liikmesriigis moodustas see 56%: (59% aastal 1999) I osa

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 15 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 160,0 180,0 200,0 LUIEDKNLATUKBEFRSEFIDEITESCYELPTMTSICZHUSKPLEELTLVROBG Keskmine EU25 SKT elaniku kohta PPS 2002 Allikas: Eurostat, riiklikud aruanded Indeks, EL25 = 100 I osa Olukord ja arengu- suunad

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 16 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Piirkondlik SKT 2001 I osa Olukord ja arengu- suunad SKT elaniku kohta (PPS), 2001 < >= 125 Andmed puuduvad Indeks, EL25 = 100 Allikas: Eurostat

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 17 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Tööhõive määr 2002 < 56 < 56,0 – 60,2 < 60,2 – 64,4 64,4 – 68,6 >= 68,6 Andmed puuduvad % rahvastikust vanuses Standard- hälve = 8,4 Allikas: Eurostat ja NSI EL-27 = 62,4

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 18 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Haridustase 2002 MADALKESKMINE KÕRGE % kogurahvastikust vanuses < 19,2 19,2 – 28,0 28,0 – 36,8 36,8 – 45,6 >= 45,6 Andmed puuduvad EL-27 = 32,4 Standardhälve = 17,7 < 35,05 35,05 – 43,35 43,35 – 51,65 51,65 – 59,95 >= 59,95 Andmed puuduvad EL-27 = 47,5 Standardhälve = 16,59 < 13,65 13,65 – 17,95 17,95 – 22,25 22,25 – 26,55 >= 26,55 Andmed puuduvad EL-27 = 20,01 Standardhälve = 8,57 Allikas: Eurostat, LFS )

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 19 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Tööhõive kõrgtehnoloogias 2002 Piirkondliku konkurentsivõime mõjutegurid < 7,45 < 7,45 – 9,55 < 9,55 – 11,65 11,65 – 13,75 >= 13,75 Andmed puuduvad Allikas: Eurostat Keskmine = 10,6 Standardhälve = 4,30

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 20 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Riiklike poliitikate panus Riiklikud eelarved moodustavad keskmiselt 47% SKTst Ühtekuuluvuse eelarve moodustab 0,43% SKTst Riiklike eelarvete prioriteetideks on põhiteenused ja sissetulekute toetus Struktuurifondide eesmärgiks on piirkondliku lähenemise mõjutegurite parendamine ning füüsiliste ja iniminvesteeringute toetamine – ligikaudu 80% kogueraldisest II osa Erinevad lähenemised majanduskasvu kiirendamisele

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 21 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Ühenduse teiste poliitikate panus Suunatud lepingus määratud konkreetsetele eesmärkidele Ei ole alati suunatud ühtekuuluvusele kui eesmärgile Kuid olukord on paranenud Vajadus tugevdada kooskõla nende poliitikate ja ühtekuuluvuse eesmärgi vahel, eriti uute liikmesriikide korral. III osa Ühtekuuluvus- poliitika edendamise vajadus

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 22 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Ühtekuuluvuspoliitika mõju Riiklike ja erasektorite investeeringute suurendamine abisaaja piirkondades (majanduskasv) Panus SKT suurendamisse(vastastikune lähenemine) Töökohtade loomine ja inimressursside potentsiaali maksimeerimine Füüsilise ja inimkapitali suurendamine Parem piirkondlik ja kohalik valitsemine Finantsstabiilsus üle 7 aasta IV osa Ressursside mobiliseerimine majanduskasvu edendamiseks

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 23 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Uus partnerlus ühtekuuluvuse nimel Uus partnerlus ühtekuuluvuse nimel 1.Seoses ühenduse prioriteetidega 2.Seoses laienemise ja ühtekuuluvuspoliitika kasvanud vastutusega 3.Hõlmab kõiki riike, piirkondi ja linnu – suurem subsidiaarsus Poliitika reform Järeldused

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 24 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Reformi prioriteedid (I) Esimene sihtala: vastastikune lähenemine ja konkurentsivõime Reformi prioriteedid (I) Esimene sihtala: vastastikune lähenemine ja konkurentsivõime Piirkonnad SKTga elaniku kohta alla 75% EL 25 keskmisest Statistilise efekti piirkonnad: SKT elaniku kohta alla 75% EL 15 keskmisest kuid üle 75% EL 25 keskmisest Riigid GNIga elaniku kohta alla 90% EL 25 keskmisest (Ühtekuuluvusfond) Juurdepääsetavuse eriprogramm OMRi jaoks Eelarve: ligikaudu 78% kogueelarvest Poliitika reform Järeldused

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 25 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Reformi prioriteedid (II) Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Reformi prioriteedid (II) Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Ühtekuuluvuspoliitika liidu kõikide teiste piirkondade teenistuses – ühenduse tsoonideks jaotamise kaotamine Sisaldab kahte elementi: esimene element: piirkondlik konkurentsivõime -innovaatika ja teadmispõhine ühiskond -juurdepääsetavus ja üldise tähtsusega teenused -keskkond ja ohu ennetamine koos linnade vastutuse delegeerimisega piirkondadele (URBAN+), ühenduse algatuste puudumine (Lissaboni ja Göteborgi strateegia) teine element: tööhõive - põhineb Euroopa tööhõivestrateegial - tööjõu kohanemisvõime, - töökohtade loomine, - juurdepääs tööturule sotsiaalselt kaitsetutele isikutele Eelarve: u 18% kogu SFst = jooksvad sihtalad 2 ja 3 Poliitika reform Järeldused

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 26 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Reformi prioriteedid (III) Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne koostöö Reformi prioriteedid (III) Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne koostöö INTERREGi edu, ühenduse lisandväärtus võimaldab kogu liidu harmoonilist ja tasakaalustatud integratsiooni Piirialad, sh merepiirid Piiriülene koostöö (liikmesriigid esitavad ettepanekuid 13 olemasoleva INTERREG III B tsooni muutmiseks) Piirkondadevaheline koostöö (ka põhitegevuse raames) Väline piiriülene koostöö – seotud uue Euroopa naabruskonna ja partnerluse rahastamisvahendiga, koos mitmeaastase programmeerimise ja täpselt ühe rahastamisvahendiga Eelarve: ligikaudu 4 % kogueelarvest Poliitika reform Järeldused

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 27 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Rakendussüsteem: evolutsioon, aga mitte revolutsioon Rakendussüsteem: evolutsioon, aga mitte revolutsioon Sellele poliitikale edu toonud põhimõtete kinnitamine – mitmeaastane programmeerimine, partnerlus, hindamine, kaasfinantseerimine, jagatud vastutus n+2 reeglist ja ettemaksete süsteemist kinnipidamine Lihtsustamine: Rahastamisvahendite arvu vähendamine: 3, aga mitte 6 koos ainult ühe fondi programmidega Selgem vastutuse jaotus säästva arengu poliitikaga Programmietappide arvu vähendamine (poliitika dokument igalt liikmesriigilt, rakenduskavad) Finantsjuhtimise lihtsustamine (prioriteediteljed) Kontroll: proportsionaalsuse rakendamine, lepingud Strateegilisem lähenemine: Poliitiline arutelu nõukogus, EP arvamus, komisjoni mandaat, kevadel nõukogule esitatav aastaaruanne Poliitika reform Järeldused

Regionaalpoliitika EUROOPA KOMISJON Detsember 2004 ET 28 Kolmas ühte- kuuluvus- aruanne Planeeritud ajakava Planeeritud ajakava 10. ja 11. mai 2004: Euroopa ühtekuuluvusfoorum, Brüssel Juuli 2004: Komisjon kinnitab õigusaktid aasta lõpp: Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus 2006: Programmide ettevalmistamine ajavahemikuks 2007– jaan. 2007: Algab rakendamine Järgmised etapid