Kaasaegne sotsioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Liina Käär

Kaasaegne sotsioloogia ja uued vaatenurgad Niklas Luhmann ( ) – süsteemiteooria Pierre Bourdieau (1930 – 2002) habitus, sugupooleuuringud Michael Fucoult – uuris vaimuhaiged, kriminaalsust, keha

Pierre Bourdieu Prantsuse sotsioloog, atropoloog, filosoof ning anti- globaliseerumisliikumise juhte Tähtsaim teos: Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste (1984). Rahvusvaheline Sotsioloogia Assotsiatsioon on pidanud seda üheks 10-st tähtsamaks tööks 20.sajandil sotsioloogias. Võtmesõnad Bourdieu's sotsioloogilises mõttes olid sotsiaalne väli, kapital ja habitus.

Lõik Bourdieu’ tuntuimast teosest "Taste classifies, and it classifies the classifier. Social subjects, classified by their classifications, distinguish themselves by the distinctions they make, between the beautiful and the ugly, the distinguished and the vulgar, in which their position in the objective classifications is expressed or betrayed."

Pierre Bourdieu Pierre Bourdieu sündis külas nimega Denguin, edela Prantsusmaal. Tema isa oli kohalik postkontori ülem. Koolis oli Bourdieu silmapaistev õpilane, kuid samal ajal ka suurepärane ragbimängija. Peagi kolis noormees Pariisi, kus ta õppis ülikoolis koos filosoof - Jacques Derrida’ga. Bourdieu huvitus Merleau-Ponty’st, Husserl’i ja Marxi töödest. Bourdieu kaitses oma lõputöö Pärast filosoofiakraadi saamist töötas ta aasta õpetajana ning siis võeti ta sõjaväkke, kus ta teenis kaks aastat Alžeerias luges mees Alžeeria Ülikoolis loenguid ning õppis kohalikku põllumajandust ning berberite kultuuri. "I thought of myself as a philosopher and it took me a very long time to admit to myself that I had become an ethnologist,“ on Bourdieu enda kohta öelnud siirdus ta tagasi Prantsusmaale kui iseõppinud antropoloog.

Pierre Bourdieu Bourdieu abiellus 1962.aastal Marie-Claire Brisard’ga. Õppis antropoloogiat ning sotsioloogiat ning õpetas samal ajal Pariisi Ülikoolis ( ) ja Lille’e Ülikoolis ( ) ühines Bourdieu the faculty of the École pratique des Hautes Etudes sai temast Euroopa Sotsioloogiakeskuse direktor (Centre de Sociologie Européenne), kus ta grupi oma kolleegidega alustas uuenduslike kollektiivsete uurimustega keskendudes eelkõige võimule, selle struktuuridele ning selle seostele kultuuriga. Üks kesksemaid teemasid tema töödes oli uurida, kuidas kultuur ja haridus mõjutavad ja eristavad omavahel sotsiaalseid klasse ning kuidas need taastoodavad erisusi sotsiaalsete klasside vahel. Oma teoses La Reproduction (1970) Bourdieu arutleb, et Prantsuse haridussüsteem taastoodab ühiskonna kultuurilist jagunemist. Ta vihjab vastavusele pedagoogiliste võtete sümboolsele vägivallale ning riigi monopolile legitimeerida füüsiline vägivald.

Pierre Bourdieu 1975 Bourdieu asutas ajakirja Actes de la Recherche en Sciences Sociales, mis keskendus uuringutele kuidas kultuur aitab säilitada ühiskonna domineerivaid struktuure määrati B. Prestiižikale sotsioloogia õppetooli juhatajaks Collège de France. 1980ndate teisel poolel oli B. Ameerikas üks enim tsiteeritud prantuse sotsiolooge. Oma üliõpilastele oli ta guru, Bour-dieu (jumal), või kohutav näide terrorist maskeerituna sotsioloogia taha. 1990ndate keskel osales Bourdieu paljudes tegevustes, mis polnud seotud ülikooli ja teadustööga. Ta toetas streikivaid raudteetöölisi, rääkis kodutute kaitseks, oli külaline TV-programmides ning 1996 asutas kirjastuskompanii Liber/Raisons d'agir. Bourdieu's viimane töö tegeles selliste teemadega nagu mehelik domineerimine, neoliberaalne uuendused, Edouard Manet‘ kunst ja Beethoven. Bourdieu suri 24.jaanuaril 2002 vähki Saint-Antoine hospidalis Pariisis.

Michel Foucault (1926 – 1984) Prantsuse filosoof Collège de France juhataja Tema tööd on mõjutanud arusaamu nii rakenduslikult kui teaduslikult nii inimloomusest kui sotsiaalteadustest Võtmefiguur 20.sajandi prantsuse filosoofias hel_Foucault

Michel Foucault M. Foucault ei pidanud ennast postmodernistiks. Tema tööd paljuski kaasaegset sotsioloogiat mõjutanud. Oma töödes püüdis F. illustreerida, kuidas arusaamad kaasajal on võrreldes möödunud aegadega muutunud. Oma töödes käsitleb ta kuritegevust, keha, hullust ja seksuaalsust, mille uurimiseks analüüsib siis varasemaid töid ning selliseid kaasaegseid institutsioone nagu vanglad, haiglad ja koolid, mis kontrollivad ja jälgivad inimpopulatsiooni. Foucault viis läbi palju kriitilise uurimusi sotsiaalsete institutsioonide seas, keskendudes psühhiaatriale ja meditsiinile. Tema tööd on keskendunud võimule ja võimu ving teadmiste suhtele. Samuti on tema arutlused Lääne mõtte ajaloo üle tekitanud suurt diskussiooni.

Niklas Luhmann ( ) Saksa sotsioloog, sotsiaalse süsteemi teoreetik Õppis 1960/1961.õa-l Harvardis, kus ta tutvus Talcott Parsonsiga, õppis ja täiendas end tema käe all Auahne plaan luua universaalne sotsioloogiline teooria ehk superteooria, mis kirjeldaks kogu ühiskonda, sotsiaalsust Ta on avaldanud kolm tosinat raamatut õiguse, kunsti, majanduse, poliitika, religooni, ökoloogia ja armastuse teemal.

Niklas Luhmann Niklas Luhmanni sotsioloogiline teooria on äärmiselt kompleksne. See hõlmab endas süsteemiteooriat, küberneetikat, filosoofilist antropoloogiat, Husserli fenomenoloogiat, organisatsiooniteooriat, samuti mõjutusi Parsonsi strukturaalfunktsionalismist. Luhmanni süsteemiteooria ehk strukturaalfunktsionalism lähtub eeldusest, et igasuguse sotsiaalse süsteemi peamisteks elementideks ei ole mitte inimesed, vaid kommunikatsioon, mis omakorda taastoodab kommunikatsiooni. Tema teooria põhineb,,kommunikatsiooni evolutsioonil´´. Kommunikatsiooni areng toimub suulisest suhtlemisest, kirjutamissüsteemi kujunemise ja elektroonilise meedia arenemiseni. Luhmann tõmbab paralleeli ühiskonna evolutsiooniga, mis areneb läbi funktsionaalse kihistumise. Luhmanni töid läbivad kolm alajaotust: 1. Süsteemiteooria kui üldine ühiskondlik teooria 2. Kommunikatsiooniteooria 3. Evolutsiooniteooria

Süsteemiteooria Süsteemiteooria loomisel jätka Talcott Parsonsi tööd, kuid seda oluliselt muutes ja arendades Kui funktsionalistid küsivad kuidas on ühiskond üles ehitatud süsteemina nii, et oleks tagatud selle püsimine ja stabiilsus, siis Luhmann esitas küsimuse: “Miks üldse on süsteemid olemas, millist funktsiooni nad täidavad?” Süsteemiteooria algab postulaadiga et SÜSTEEMID ON REAALSELT OLEMAS Pikemalt loe nt Ragne Kõuts-Klemmi artiklit “Inimeseta teooria: Sissejuhatus Niklas Luhmanni autopoieetilisse sotsiaalsetesse süsteemidesse”, Akadeemia nr 11, 2007.