Õhumassid ja frondid Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende temperatuuri- ja niiskusolud on ühesugused igas punktis horisontaalsuunas samal kõrgusel.

Õhumasside klassifikatsioon mE - ekvatoriaalne õhk mT - mereline troopiline õhk cT - kontinentaalne troopiline õhk cP - kontinentaalne polaarne õhk mP - mereline polaarne õhk cA - arktiline õhk cAA - antarktiline õhk

Peamiste õhumasside paiknemine

Atmosfääri front Kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Frontaalpind - eralduspind õhumasside vahel Frondijoon tekib frontaalpinna lõikumisel maapinnaga

Frontide liigid Statsionaarne front Soe front Külmfront Oklusioonifront

Soe front

Külm front

Oklusioonifront

Temperatuuri jaotus frondis

Peafrondid eraldavad peamisi õhumasse Troopiline front - troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahel Polaarfront - polaarse ja troopilise õhumassi vahel Arktiline front - arktilise ja polaarse õhumassi vahel

Klimatoloogilised frondid tähistavad peafrontide pikaajalisi keskmisi asendeid

Klimatoloogilised frondid jaanuaris

Klimatoloogilised frondid juulis

Troopiline front jaanuaris ja juulis

Pikkus mitu tuhat km, laius mõnisada km, paksus mõni km, Jugavool (jet stream) Suure kiirusega liikuv kitsas ja pikk õhuvool troposfääri ülakihtides frondi kohal Pikkus mitu tuhat km, laius mõnisada km, paksus mõni km, tuule kiirus 50-100 m/s

Lähistroopiline jugavool 30°N, ca 13 km kõrgusel Polaarfrondi jugavool 60°N, ca 10 km kõrgusel

Jugavool pealtvaates

Jugavool läbilõikes

Rossby lained

Rossby lainetes tekkinud keerised

Jugavoolud seoses lainetega

Atmosfääri üldine tsirkulatsioon Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral

Atmosfääri tsirkulatsiooni põhjustab ja mõjutavad: Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane jaotus Mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud)

Tsirkulatsioon ilma maakera pöörlemiseta ja ühesuguse aluspinnaga

Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotus

Õhurõhu tsonaalne jaotus Ekvaatoril madalrõhuvöönd Lähistroopiline kõrgrõhuvöönd (30°NS) Lähis(ant)arktiline madalrõhuvöönd (65°NS) Polaarne kõrgrõhuvöönd

Kolme tsirkulatsiooniringi mudel

Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotus

Tuulte tsonaalne jaotus Troopikas, s.o. lähistroopiliste kõrgrõhu-vööndite ja ekvaatori vahel idakaartetuuled Parasvöötmes, s.o. lähistroopilise kõrgrõhu-vööndi ja lähisarktilise madalrõhuvööndi vahel läänekaartetuuled Polaaraladel idakaartetuuled

Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotumine troposfääri ülakihtides Õhurõhk on ära määratud temperatuuri poolt. Seega ekvaatori kohal on kõrgrõhu-vöönd ja pooluste kohal madalrõhuala Peaaegu kõikjal valitsevad läänetuuled, vaid ekvaatori kohal idatuuled

Õhurõhu geograafiline jaotus Merepinna ja maismaa ebaühtlase jaotuse tagajärjel on välja kujunenud atmosfääri mõjukeskmed, keskmisest kõrgema või madalama rõhuga piirkonnad (vastavalt maksimumid ja miinimumid)

Atmosfääri mõjukeskmed jaanuaris Miinimumid - Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Põhja-Austraalia, Islandi, Aleuudi, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö Maksimumid - Assoori, Havai, Aasia, Põhja-Ameerika, Põhja-Kanada, Grööni, Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika

Atmosfääri mõjukeskmed juulis Miinimumid - Lõuna-Aasia, Põhja-Ameerika, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö, Islandi ja Aleuudi miinimumid nõrgad Maksimumid - Assoori, Havai, Grööni, Arktika (Barentsi ja Tšuktši merel), Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika

Troopiline tsirkulatsioon Iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvalt ekvatoriaalse madalrõhuvööndi liikumisest põhja- ja lõunapoolkera vahel koos päikesega (ta esineb sellel poolkeral, kus parasjagu on suvi)

Passaadid on püsivad mõõduka kiirusega (5-8 m/s) puhuvad idakaartetuuled, mis puhuvad mõlemal poolkeral lähistroopilise kõrgrõhuvööndi servast ekvaatori poole

Passaatide esinemine Põhjapoolkeral talvel 0-28°N Põhjapoolkeral suvel 18-31°N Lõunapoolkeral suvel 8-35°S Lõunapoolkeral talvel 5-26°S

Passaatfront On polaarfrondi pikendus ekvaatori poole, mis eraldab kaht erinevast keskusest pärit passaatide voolu

Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal Antipassaadid Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal

Ekvatoriaalne (troopiline) konvergentsivöönd (ITCZ) Passaattuulte vahele jääv üleminekuvöönd, kus koonduvad õhuvoolud mõlemalt poolkeralt, esinevad nõrgad tuuled ja tõusvad õhuvoolud (15°N kuni 5°S)

Mussoon Püsiv, sesoonselt muutuv õhuvoolude süsteem, mille korral talvel ja suvel on valdavate tuulte suunad vastupidised (suvel ookeanilt mandrile, talvel vastupidi). Põhjustatud mandri ja ookeani ebaühtlasest soojenemisest.

Õhuvoolud talvise ja suvise mussooniga

Mussoonide ala Aafrikas

Sademete anomaaliad Sahelis

Walkeri tsirkulatsioon Õhutsirkulatsioon ekvatoriaalse konvergentsivööndi sees. Kõige võimsamad konvektsioonivoolud Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Indoneesia kohal.

Atmosfääri ja ookeani vastasmõjud Püsivad tuuled panevad ookeani pinnavee samas suunas liikuma. Nii tekivad hoovused. Hoovuste ringid ümber lähistroopilise maksimumi.

Ookeani front - sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala (Golfi hoovus)

Upwelling (apvelling) Jahedama süvavee pinnaletõus ookeani ranniku lähedal, kus tuul puhub piki rannikut või maismaalt merele

Ekmani spiraal

El Niño Sooja pinnavee kuhjumine Vaikse ookeani troopiliste laiuste kesk-ja idaossa, põhjustades ebatavaliselt tugevaid sadusid ja üleujutusi

La Niña, detsember 1998 Keskmine, detsember 1993 El Niño, detsember 1997

Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13 Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13. mail 1992 (El Niño)

Lõunaostsillatsioonid Vastasmärgilised õhurõhu anomaaliad Austraalia põhjaosa ja Vaikse ookeani lõunapoolkera troopiliste laiuste (Tahiti) vahel

Walkeri tsirkulatsioon El Niño korral

El Niño mõjutused Lõuna-Ameerika läänerannikul, Ida-Aafrikas ja USA lõunaosas sademeterohke Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas põuane Põhja-Ameerikas soe talv Atlandi ookeanil pole orkaane

ENSO olukord praegu