1. Tallinna Keskkonnaamet/ Akukon Oy Eesti filiaal
TALLINNA LINNA STRATEEGILISE MÜRAKAARDI ÜLEVAATAMINE JA TÄIENDAMINE
Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni koosolek
Relo Ligi ja Marko Ründva

2. Sisukord Sissejuhatus Selgitused Leevendusmeetmed Lähteandmed
Arvutusmeetodid
Mürakaardid
Tulemused
Järeldus

3. Sissejuhatus
Strateegilise mürakaardi koostamise vajaduse määrab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, , mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega.
Strateegiline mürakaart on direktiivi 2002/49/EÜ rakendus, kus iga liikmesriik peab alates 2012.a strateegilised mürakaardid koostama tiheasustusalade, kus on vähemalt elanikku;
Vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 133 ja § 134 lg 1 p 4 koostab üle elanikuga tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile vähemalt iga viie aasta järel

4. Sissejuhatus
Tallinna linn on koostanud strateegilise mürakaardi aastal 2008, milles on kasutatud 2006 aasta andmeid
Välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava valmis aastal 2009
2013 aasta lõpuks tuleb esitada uus tegevuskava
2010 aastal tehtud otsusega rahuldas KIK-i nõukogu Tallinna linna taotluse ning rahastas strateegilise mürakaardi ülevaatamist ja täiendamist

5. Sissejuhatus
Tegemist on 2008.a valminud 2006.a müraolukorra jaoks koostatud Tallinna linna strateegilise mürakaardi ülevaatamise ja uuendamisega
Töö teostati Akukon Oy Eesti filiaali poolt ajavahemikus 5/2011-2/2012
Strateegiline mürakaart on koostatud 2010.a kohta
Kuna 2008 aastal valminud strateegiline mürakaart ja selle tulemuste analüüs on teostatud käesolevas tööst erinevate meetodite alusel (Põhjamaade arvutusmeetodid, elaniku arvu määramine teostati teistelt alustel), siis ei ole kaardid ja nende tulemused kogu ulatuses omavahel otseselt võrreldavad

6. Müra ohjamise protsess

7. Selgitused
Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt direktiivis toodud põhimõttele, kus kogu hoone erinevate külgede välispiiretele määratakse 4 m kõrguselt mõjuv müratase ja kogu vastava hoone elanikud määratakse hoonele mõjuva kõrgeima mürataseme alusel vastavasse müratsooni.
Vaikne välispiire on direktiivi tähenduses elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on määratud maapinnast nelja meetri kõrgusel ja kahe meetrit kaugusel välispiirdest, on üle 20 dB madalam kõige suurema Lden väärtusega välispiirdest.
Eluhoonete ja müratundlike hoonete (lasteaiad, koolid, haiglad) arv määratakse sama põhimõtte alusel välispiirdele mõjuva kõrgeima mürataseme alusel.

8. Kõik nimetatud hoones elavad elanikud määratakse müratsooni 65-69 dB.

9. Selgitused
Kuna tänavapoolsele küljele ja sisehoovi mõjuvate müratasemete vahe on >20 dB, siis sellel hoonel on vaikne välispiire direktiivi tähenduses.

10. Selgitused
Vastavalt direktiivile 2002/49/EÜ on Euroopa Liidu ühtsed müraindikaatorid Lden, Lday, Levening ja Lnight. Ühtsete indikaatorite alusel hinnatakse:
Lden abil hinnatakse häirivust kogu ööpäeva vältel;
Lday abil hinnatakse päevase aja häiringut;
Levening abil hinnatakse õhtuse ehk puhkeaja häiringut;
Lnight abil hinnatakse öise ehk uneaja häiringut.
Päeva-õhtu-öömüraindikaator Lden määratakse kindlaks järgmise valemi abil:

11. Tiheasustusega piirkond
Pindala 159,2 km2.
Tallinn on jagatud haldusterritoriaalselt kaheksaks linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn.
Vastavalt 2010.a ilmunud aruandele „Tallinn arvudes “ on a seisuga elanike arv Tallinnas 406 703 elanikku. Tallinna linna keskmine asustustihedus on eelmainitud andmete põhjal 2554 in/km2. Linnaosade kaupa jaguneb Tallinna linna elanikkond järgmiselt:
Haabersti elanikku;
Kesklinn elanikku;
Kristiine elanikku;
Lasnamäe elanikku;
Mustamäe elanikku;
Nõmme elanikku;
Pirita elanikku;
Põhja-Tallinn 56 005 elanikku.

12. Leevendusmeetmed
Senised kasutatud/kasutatavad keskkonnamüra organisatoorsed leevendusmeetmed on järgmised:
Tallinna linnavalitsuse ja Terviseameti Põhja talituse nõuded planeeringutele arvestamaks keskkonnamüraga;
uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel on arvestatud välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid olenevalt keskkonnamüratasemest (Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ );
Tallinna Lennujaam on sätestanud piirangud öistele lendudele: tõusu-maandumisraja 26 (üle linna minevad lennukoridorid) kasutamine startimiseks on keelatud ajavahemikul õhusõidukitel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MTOW – maximum take-off weight) ületab 136 tonni;
Tallinna Transpordiamet optimeerib ja korrastab veotransporti marsruutide ning kandejõu alusel, nt raskeveokite transiitliiklus on Tallinna südalinnast ja elurajoonidest välja viidud. Tallinna Transpordiameti üks ülesannetest on veotranspordi logistika kujundamisel välja töötada marsruute linnakodanike, lasteasutuste jne elukeskkonna parendamiseks, mis hõlmab ka mürafaktorit;
Kiirusepiirangud erinevatel tänavalõikudel;
kaebuste menetlemine (peamiselt Terviseamet ja Terviseameti Põhja talitus).

13. Leevendusmeetmed
Tallinnas asuvate mürakaitseekraanide asukohad, kõrgused ja pikkused
Mürakaitseekraanid
Asukoht Kõrgus, m Pikkus, m Materjal
Pärnu mnt ,9-4, betoon
A.H. Tammsaare tee 2, puit
Tehnika ja Veerenni tn-te ühendus 2, puit
Veerenni tn ja Filtri tee ühendus puit
Kadaka pst , puit
Esimesed neli on Tallinna linna poolt rajatud ekraanid.
Mürakaitseekraanide peamine müraleevendav toime on maapinnal ja efektiivne reeglina kuni 2 m kõrgusel maapinnast; mitmekorruseliste eluhoonete kõrgematele korrustele mürakaitseekraan tavaliselt leevendust ei paku (mõningane paranemine võib olla tajutav I ja II korrusel).

14. Lähteandmed
Auto-, trammi-, raudtee- ja lennuliikluse müratasemete arvutustulemused põhinevad detailsetel lähteandmetel;
tööstusmüra hinnang põhineb soovituslikel (strateegilise mürakaardistamise Good Practice Guide) müraemissiooni tasemetel vastavalt tööstusala otstarbele ja seetõttu tulemuste määramatus/ebatäpsus suurem (otseseid mõõtmisi ei teostatud, kuid arvutustulemusi võrreldi varasemate mürauuringutega ja vajadusel korrigeeriti).

15. Lähteandmed
Käesoleva töö müraallikate ja maastikumudeli koostamise lähteandmed on järgmised:
Tallinna õhtuse tipptunni liiklussagedused aastal (Stratum OÜ);
Tallinna sõidukite vood ja koosseis aastal (Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut);
raudtee veeremite kogused ja graafikud seisuga 2010/2011 (Tehnilise Järelevalve Amet);
Tallinna ühistranspordi sõidugraafikud 2010.a aastal (Tallinna Kommunaalamet, Tallinna trammi- ja trollibussikoondis);
lennuoperatsioonide arv 2010.a (Tallinna Lennujaam AS/ Lennuliiklusteeninduse AS);
Tallinna liiklusmärkide register 2010.a (Tallinna Transpordiamet);
Tallinna üldplaneeringu järgsed tööstusalad (Tallinna Linnaplaneerimise Amet).
Tallinna hooned ning nende kõrgused seisuga 2005.a koos Tallinna ruumiandmete Registri (TAR) topograafilise alukaardiga 1:2000;
Tallinna maapinnamudel 2008.a;
elanikkonna arv linnaosade kaupa.

16. Müraarvutustesse kaasatud Tallinna tänavavõrk (>800 liiklusvahendit/ööpäevas)

17. Tallinna 15 suurema koormusega tänavad
Tänav/tee
Õhtuse tipptunni liiklussagedus lv/h
Ööpäevane liiklussagedus lv/ööp 1
Endla tn
6300 (1650)
70 240 2
Järvevana tee
5900 (2800)
65 570 3
Tammsaare tee
5700 (2100)
61 980 4
Narva mnt
5000 (700)
48 670 5
Pärnu mnt.
4600 (600)
46 830 6
Laagna tee
4200 (1700)
42 460 7
Liivalaia
4000 (3000)
41 965 8
Tartu mnt.
3900 (2100)
40 905 9
Paldiski mnt
3800 (1400)
40 407 10
Mustamäe tee
3500 (900)
37 439 11
Mere pst
3500 (1700)
37 121 12
Sõpruse pst
3500 (2100)
37 000 13
Sõle
3100 (800)
32 400 14
Põhja pst.
2400 (600)
25 270 15
Peterburi tee
2100 (1400)
22 302

19. Tallinna rööbastranspordi liinid

20. Rööbasliikluse andmed
Rongiliikluse suund Rongide arv
päev (7-19) õhtu (19-23) öö (23-7)
Tallinn-Lilleküla (kõige suurema koormusega lõik)
Reisirongid (elektri)
Reisirongid (diisel)
Kaubarongid
Trammiliin Trammide arv
1 Kopli - Kadriorg
2 Kopli - Ülemiste
3 Tondi - Kadriorg
4 Tondi - Ülemiste

21. Lennukoridorid

22. Lennuliikluse jaotus

23. Tallinna linna tööstusalad ning nende piirid (üldplaneeringu ja TLPA alusel)

24. Tallinna linna hoonete jaotus
oranž – eluhooned punane – müratundlikud hooned must – muud hooned

25. Arvutusmeetodid ja -kõrgused
Direktiivi alusel peab strateegilisel mürakaardistamisel arvesse võtma järgmiseid soovitavaid ajutisi arvutusmeetodeid:
autoliiklus – Prantsusmaa siseriiklik meetod „NMPB-Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)“
raudteeliiklus – Madalmaade siseriiklik meetod „Reken- en meetvoorschrift Railverkeerslawaai ’96. Ministerie Volkshuisvesting , Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer“
lennuliiklus – ECAC, CEAC dokument 29 „Report on Standard Method of Computing Noise Contours around Civil Airports“
tööstus – ISO „Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“
Euroopa Komisjonile andmete esitamiseks tuleb arvutused teostada Lden, Lnight, Lday, Levening indikaatorite osas 4 m kõrguselt
Siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud mürakaardid arvutati Ld ja Ln indikaatorite osas 2 m kõrguselt

26. Müratasemete arvutused
Vastavalt seadusandlusele ja lähteülesandes määratud kriteeriumidele arvutati müratasemed eraldi peamiste müraallikate kaupa:
autoliiklus (sh trammiliiklus);
raudteeliiklus;
lennuliiklus;
tööstusalad.
Vastavalt direktiivile
tuleb elanike arvud
ümardada lähima sajani.

33. Tulemused
Tabel 10. Erinevates müratsoonides elavate inimeste arv lähtudes kõrgeimast müratasemest välispiirdel, Lden
Ööpäevane müratase Lden
vahemik, dB Autoliiklus* Raudtee Tööstus Lennuliiklus
Elanikud
55–
60–
65–
70– 
kokku 
*Autoliiklus koos trammiliiklusega

34. Tulemused
Tabel 11. Erinevates müratsoonides elavate inimeste arv lähtudes müratasemetest fassaadidel, Lnight
Öine müratase Lnight
vahemik, dB Autoliiklus* Raudtee Tööstus Lennuliiklus
Elanikud
** ** **
50–
55–
60–
65– 
Kokku   
*Autoliiklus koos trammiliiklusega
** Ei ole määratud

35. Tulemused
Tabel 12. Vaikse välispiirdega elamutes elavate inimeste arvud Lden
Ööpäevane müratase Lden
vahemik, dB Autoliiklus* Raudtee Tööstus
Elanikud
55–
60–
65–
70– 
Kokku   
*Autoliiklus koos trammiliiklusega

36. Tulemused
Tabel 14. Müratasemete piirkonnas olevad eluhooned ja müratundlikud hooned, auto- ja trammiliiklus
Ööpäevane müratase Lden
vahemik, dB Eluhooned Müratundlikud hooned
 742 * *
55– *
60–
65–
70– 
Kokku 
* Ei ole määratud

37. Tulemused
Tabel 15. Müratasemete piirkonnas olevad eluhooned ja müratundlikud hooned, auto- ja trammiliiklus
Öine müratase Lnight
vahemik, dB Eluhooned Müratundlikud hooned *
50– *
55–
60–
65– 
Kokku 
* Ei ole määratud

38. Tulemused Tabel 22. Müratsoonide pindala ruutkilomeetrites (km²) Lden
Ööpäevane müratase Lden
vahemik, dB Autoliiklus* Raudtee Tööstus Lennuliiklus
50–
55–
60–
65– 
kokku 
*Autoliiklus koos trammiliiklusega

39. Tulemused
Tabel 23. Müratsoonide pindala ruutkilomeetrites (km²) Lnight Öine müratase Lnight vahemik, dB Autoliiklus* Raudtee Tööstus Lennuliiklus ** ** ** – – – –  kokku  *Autoliiklus koos trammiliiklusega ** Ei ole määratud

40. Järeldus
Vastavalt liiklusmüra müratsoonide pindalade arvutusel moodustab autoliikluse Lden ≥ 55 dB müratsoonide pindala kokku 68 km2, mis moodustab ~43% Tallinna pindalast. Inimeste arv samades tsoonides Lden ≥ 55 dB on kokku 270 900, mis moodustab ~67% Tallinna elanikkonnast.
Arvestades, et peamine osa mitmekorruselistest eluhoonetest ja elanikkonnast on koondunud suure liikluskoormusega tänavate äärde, siis tuleb saadud tulemusi pidada usaldusväärseks.
Elanikkond on peamiselt mõjutatud autoliikluse põhjustatud müra poolt, kui võtta aluseks müratsoonid Lden ≥ 55 dB ja Lnight ≥ 45 dB. Teiste müraallikate poolt kokku mõjutatud inimeste arv jääb mõlemal juhul <15 000.
Lennuliikluse osas on lennuoperatsioonide koguarv madal võrreldes direktiivis toodud põhilennujaama määratlusega ja kuna ~50% ulatuses toimuvad õhkutõusud ida suunas või toimub maandumine ida poolt, siis pikaaegsete müraindikaatorite Lden ja Lnight poolt mõjutatud inimeste ja eluhoonete arv on madal. Kaebuste alusel on teada, et inimeste poolt peetakse eelkõige häirivaks üksikute üle lendavate lennukite poolt põhjustatud lühiaegseid helirõhutasemeid.

41. Järeldus
Tuleviku tähtsamatest muutustest välja tuua uute trammide ( a), uute elektrirongide ja uute diiselreisirongide soetamist ( ), mis muudavad müratasemeid võrreldes praeguse rööbastranspordiga vaiksemaks. Samuti saab välja tuua valmivaid uusi tänavaid, mis jagavad autoliiklust märkimisväärselt ümber, eelkõige Ülemiste ristmik, Russalka ristmik ja Haabersti ristmik.