1. Euroraha Mis? Miks? Kes? Kellele? Kuidas?
Merit Tatar
Innopolis Konsultatsioonid AS

2. Struktuurifondidest 2007-2013
Ettekande fookus
Millised on kohalike omavalitsuste (KOV) võimalused toetuste taotlemiseks …
Struktuurifondidest
Euroopa Komisjoni programmidest ja muudest allikatest
Kuidas neist toetust taotleda?
Keskendun vähemtuntud fondidele, aga täpseid tingimusi ei ole veel praktiliselt millegi kohta teada.

3. Projektide liigitamine I
Fondi tüüp
Fondis oleva raha allikas
Eesmärgid
Kehtivusala
Näited
Kohalikult/
regionaalselt administreeritav
Kohalikud ja/või EL maksumaksjad
Muuta midagi kohalikul või regionaalsel tasandil
Riik, kindel piirkond (nt maakond)
Struktuurifondid, paljud eelstruktuuri-skeemid
Tsentraalselt administreerita-vad (nt Brüsselist)
EL maksumaksjad
Muuta midagi Euroopa tasemel
EL + valitud riigid, suurem piirkond EL sees
6. Raamprogramm, LIFE Environment
Bilateraalsed abiprogrammid
Doonorriigi maksumaksjad + kohalikud maksumaksjad
Muuta midagi konkreetses riigis
Riik või riikide grupp
SIDA Demo East, EEA Norra fond

4. Projektide liigitamine II
Investeeringutega seotud projektid
Midagi on võimalik ehitada, tehakse põhivaralisi investeeringuid
Enamasti kohalikult või regionaalselt administreeritavad
Enamasti nõutav omafinantseering 15% – 50%
Nõutakse põhjalikke eeluuringuid (tasuvus- ja teostatavusuuring, ehitusprojekt, KMH)
“Pehmete” tegevustega seotud projektid
Luuakse pehmeid väärtusi (nt võrgustikud, strateegiad)
Üldjuhul rajatud koostööle, mistõttu oluline roll projektis osalevatel partneritel
Tulemuse saavutamist on lühiajalises perspektiivis keerukas mõõta
Vastavalt sellele liigitusele tuleb läheneda ka programmidele, nt enamik Eurooopa Komisjoni programme on just pehmed koostööprojektid, kus investeeringud saavad olla vaid mingi väike osa projektist.

5. Kes ja miks tagastamatut abi annab?
Laiemalt tahetakse muutusi teha seonduvalt järgmiste valdkondadega:
Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus
(loe: Euroopa Liidu majandusliku konkurentsivõime tugevdamine)
Regioonide areng ja koostöö (loe: Arenguerinevuste
vähendamine Euroopa Liidus)
Keskkond (loe: Globaalsete keskkonna probleemide lahendamine/leevendamine Euroopas)
Kultuur (loe: kultuuriliste omapärade säilitamine, arendamine
ning eksponeerimine)
Vaata seotus ühtekuuluvuspoliitika kolme põhiprioriteediga.

6. Struktuurifondid

7. Struktuurifondid 2007-2013 - eripärad
taotleda saab suuremaid summasid (kui nt eestisisestest fondidest)
toetust saab taotleda pigem investeeringuteks
suunatud konkreetsetele valdkondadele (nt turism, keskkond jne)
taotlemine ja aruandlus suhteliselt bürokraatlik
taotlused esitatakse Eesti asutustesse ja eesti keeles
rahastamine reeglina tagantjärgi
KOV-le ilmselt kõige atraktiivsemad, “lähemad” ja lihtsamad

8. Struktuurifondid 2007-2013 – mis juhtub?
3 valdkondlikku arengukava
Inimressursi arendamise rakenduskava – Haridus- ja Teadusministeerium
Elukeskkonna arendamise rakenduskava - Keskkonnaministeerium
Ettevõtluse, teadus- ja arendustegevuse, transpordi ja infoühiskonna infrastruktuuri arendamise rakenduskava – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Omafinantseering langeb 15%-ni
Endine meede Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine
Jääb kavapõhine taotlemine
Tõstetakse toetuse miinimummäära projekti kohta
Laiendatakse toetatavate tegevuste nomenklatuuri
Sotsiaalvaldkonna investeeringud (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, päevakeskused, hooldekodud, esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks vajalik infrastruktuur, sotsiaalelamud, lastekodud jms)
Investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (reisijate teeninduskeskused, ühistranspordipeatused)
Avaliku linnaruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine linnades ja linnalähedastel aladel (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad, valgustus jms)
Eristatakse maa- ja linnapiirkonda
Lisaks veel “Maaelu arengukava” ja …
Meetme osa „Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamine” toetab kohalikest arengukavadest tulenevaid investeeringuid üldhariduskoolide, lasteaedade, tööhõive seisukohast oluliste sotsiaalobjektide, transpordiinfrastruktuuri, kaugkütte ning tänavavalgustuse valdkonnas. Toetusmehhanism on kavapõhine, koosnedes toetuse saaja jaoks kahest etapist: eeltaotus ning kavasse lülitatud objektide puhul teise etapina põhitaotlus. Eeltaotlusi laekus maakonniti võrreldes olemasolevate vahenditega neli korda suuremas mahus, seega ületab nõudlus oluliselt käesoleva perioodi võimalused. Projektide elluviimine kulgeb plaanipäraselt. Kavapõhine menetlusprotsess on end üldjuhul õigustanud ja otstarbekas rakendada ka perioodil
Kogemusele tuginevalt on järgmisel programmeerimisperioodil otstarbekas tõsta toetuse miinimummäära projekti kohta. Samuti on otstarbekas laiendada toetatavate tegevuste nomenklatuuri selliselt, mis võimaldaks lahendada erinevate piirkondade kõige olulisemaid kitsaskohti kohalike avalike teenuste valdkonnas. Tulenevalt probleemide spetsiifikast on otstarbekas toetusmeetmete osas eristada omavahel maa- ja linnapiirkonnad.
Meetme osa „Piirkondade konkurentsivõime tõstmine” toetab kohaliku külastuskeskkonna atraktiivsuse tõstmisele suunatud tegevusi, samuti endiste tööstus- ja militaaralade saneerimist. Nõudlus toetustele on algselt eeldatust suurem, mistõttu aasta maiks olid eraldatud rahalised vahendid kohustustega kaetud. Toetused on valdavalt suunatud kohaliku külastuskeskkonna arendamisele, vaeslapse ossa on jäänud muud omavalitsuste poolt initsieeritavad tegevused kohaliku ettevõtluskeskkonna elavdamiseks.
Perioodil on otstarbekas toetada lisaks kohaliku külastuskeskkonna arendamisele kohalikku ettevõtluskeskkonda laiemalt. Rakendatud jooksev taotlemismehhanism on osutunud otstarbekaks ka perioodi seisukohast.
Administratiivselt on osutunud mõnevõrra tülikaks sedavõrd heterogeense suunitluse ja menetlusprotsessiga meetme osade rakendamine ühe meetme raames. Perioodil on otstarbekas rakendada prioriteetse suuna tegevusi vähemalt kolme erineva tegevussuuna/meetme raames.
Mõningad uuringus väljatoodud kitsaskohad peaksid lahenduse leidma.

9. Struktuurifondid – mis juhtub?
Endine meede Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine
Jagatakse ilmselt kolmeks eraldiseisvaks alameetmeks
Kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine
Regionaalsete tööstusparkide ja logistikakeskuste väljaarendamine
Regionaalsete innovatsioonisüsteemide loomine ja tugevdamine ning regionaalsete ettevõtlusvõrgustike ja kompetentsikeskuste väljaarendamisele suunatud tegevused (eelkõige maakonnakeskuste baasil)
Ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri arendamine
Endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektide taaskasutuselevõtmise ettevalmistamine, väheväärtuslike objektide lammutamine
Avalikust kasutusest välja jäävate objektide kohandamine uutele funktsioonidele
Tingimuste loomine kohaliku tööhõive stimuleerimiseks (kohalike töötubade loomine, traditsioonilise oskusteabe kasutusevõtu soodustamine jms)
Investeeringud internetiühenduste kvaliteedi parandamiseks (andmesideühendused turutõrkepiirkondades, avalikud internetialad ja –punktid)
Kohaliku külastuskeskkonna arendamine
Kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamine külastusobjektideks (sh külastussadamad, muuseumid, teemapargid, külastuskeskused, matka- ja õpperajad, supelrannad jms),
Olemasolevate külastusobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (juurdepääsu- ja kergliiklusteed (tolmutõrje), parklad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, viidad, puhkekohad, internetiühendused jms)
Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine
Investeeringud suuremahuliste, Eesti kui turismi sihtmaa konkurentsivõimet ja tuntust tõstvate kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks

10. Euroopa Liidu territoriaalne koostöö 2007-2013

11. Euroopa Liidu territoriaalne koostöö 2007-2013
Aastatel eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest 2,52% (ehk umbes 7,75 miljardit EUR) Euroopa territoriaalse koostöö edendamiseks. See jaguneb omakorda kolmeks:
73,86% (~5,58 miljardit EUR) piiriülese koostöö finantseerimiseks (Eesti-Läti, Eesti-Läti-Vene ja Kesk-Läänemere koostööprogrammid)
20,95% (~1,58 miljardit EUR) riikidevahelise koostöö finantseerimiseks (Läänemere piirkonna koostööprogramm)
5,19% (~0,39 miljardit EUR) piirkondadevahelise koostöö finantseerimiseks (Üle-Euroopaline koostööprogramm, ESPON, INTERACT, URBACT)
Need summad ja jaotused võivad muutuda veel! Nt esialgne Läänemerepiirkonna koostööprogrammi dokument pakub programmi eelarvena välja 255,6 MEUR
Endiste INTERREG programmide põhjal, rahastatakse ERDF-st.

12. Euroopa Liidu territoriaalne koostöö 2007-2013 – millega arvestada?
taotleda saab suhteliselt suuri summasid
toetust saab taotleda pigem koostöö-, arendus-, uuringu-, vahetus-, jm “pehmeteks” projektideks, erandkorras investeeringuteks
eeldavad riikidevahelist partnerlust
eeldavad selget mõju partnerluse tasandil (iga partner peab projektist kasu saama)
taotlused esitatakse Euroopa Komisjoni poolt määratud kontaktpunktidesse üldjuhul inglise keeles

13. Euroopa Liidu territoriaalne koostöö 2007-2013 – programmid
Eesti-Läti piiriülene koostöö
Eesti-Läti Vene piiriülene koostöö (ca 42 MEUR)
Kesk-Läänemere piiriülene koostöö
Läänemerepiirkonna riikidevaheline koostöö (ca MEUR)
Regioonidevaheline koostöö

14. Eesti-Läti piiriülene koostöö
Maakonnad:

15. Eesti-Läti piiriülene koostöö
Rahastus ERDF-st
Rahvuslik kaasfinantseerimine 15%?
Prioriteedi üldiseks eesmärgiks on koostööpiirkonna harmooniline areng - heaolu ning majandusliku konkurentsivõime kasv - piireületava koostöö ning ühiste ressursside säästva kasutamise kaudu.
TOETATAKSE:
turismi toetava piireületava infrastruktuuri arendamine; keskkonnasõbraliku ning jätkusuutliku arengu põhimõtteid järgivate turismitoodete ja -teenuste väljatöötamine ja ühine turustamine, keskkonnakorraldus ja –kaitse
munitsipaalkoostöö toetamine, kohalike koostöökontaktide laiendamine ja süvendamine, personalikoolituse õppekavad ning personaliväljaõppe projektid eelpool nimetatud valdkondades; noorte ja töötute täiendõpe
uute ettevõtlusvõimaluste loomine, transpordi arendamine, turismi arengu edendamine, keskkonnakorraldus ja –kaitse, uute kontaktide loomine kohalikul ja regionaalsel tasandil, personalikoolituse õppekavad ning personaliväljaõppe projektid eelpool nimetatud valdkondades.
The Member States and the Commission have agreed to appoint Estonia as the hosting country of single Managing Authority (MA), single Certifying Authority (CA), and single Audit Authority (AA) of the operational programme.
Kindlaid uusi toetuse valdkondi pole veel välja selgitatud, kuid tõenäoliselt teemad kardinaalselt ei muutu.
Näiteid:
Development of towns and tourism in Estonian-Latvian borderland – Karksi vald
Town planning is the issue that both Karksi and Rujiena municipalities need to deal with in the nearest future as big crossing-roads that go through the towns are being renovated. Renovation of the roads alters the looks of the small towns quite a lot and requires new planning and in the future also reconstruction of the areas along the road and town centres.Town planning designing and reconstructions make the towns more functional for locals and visitors and more attractive for tourists. The towns are planning to advertise their developments widely and that is why an idea of a new tourism route development came into force. This new cross-border tourism product will help to attract more visitors to the area also create more contacts between the citizens of the border area. In long terms increasing the number of tourists will create new jobs and opportunities for local people and benefit to the economic development of the area. A very important aspect during the project is involvement of local people through social discussions and project weeks for schoolchildren during the detail planning process regular meetings and discussions between the two municipalities and the local people during the whole project. The activities also include study tours in Estonia and Latvia for experience exchange purposes a seminar about town planningand preserving the cultural heritage for town citizens and making a design project competition. The detail plannings geodetic surveys and design projects are made by certified contractors.The overall objective of the project is to develop small towns in the border-region and increase tourism.
Co-operation on promoting entrepreneurial skills and attitudes among young people in border regions
Aluksne Children and Youth Centre
he overall objective is to contribute to the development of a coherent and prosperous border region through 1) development of entrepreneurial skills and attitudes amongst the young people in border regions 2) increasing links between young people on both sides of the border and 3) creating cooperation and exchange of experience between the two Youth Organisations.The target group of the project is approximately 60 young persons in Rouge and Aluksne who will benefit from the following activities carried out during the project: 1) development of a training concept and implementation of a first training course on entrepreneurial skills using IT-sector as a case study (the IT has been chosen as a sector which allows overcoming the physical borders and distance) 2) seminar about use of IT (website development) for the young in Aluksne (building on experience from Rouge) and competitions on elaboration of best website 3) encouragement of Internet contacts (eTwinning) and 4) organisation of 'Entrepreneurial Day' and 'Sport and Healthy Eating Day'.The main expected outputs of the project are:Ad objective 1) Set-up (website computers training) for internet (eTwinning) contacts two one-day events ('Entrepreneurial day' and 'Sport and Healthy Eating Day')Ad objective 2) Close contacts between the centers established through the kick-off meeting mid-term review meeting and final conference of the project Ad objective 3) an innovative training concept on encouraging young entrepreneurs will be seminars on entrepreneurial skills and attitudes in Aluksne and Rouge seminar on entrepreneurial opportunities in IT will be carried out in Aluksne

16. Eesti-Läti-Vene piiriülene koostöö
Täpsemat informatsiooni veel ei ole, kuid ilmselt sarnased teemad, mis olid Interreg III A puhul.

17. Läänemere piirkonna riikidevaheline koostöö
Tulevase Läänemere piirkonna programmi ala hõlmab 11 riiki ning jätkab senise INTERREG IIIB programmi koostööd. Programmi ettevalmistamine algas aasta alguses ning toimub kõigi riikide esindajatest koosneva Ühise Programmeerimiskomitee (JPC) eestvedamisel.
Programmi eesmärgiks on suurendada Läänemere piirkonna konkurentsivõimet, territoriaalset sidusust ja arengu jätkusuutlikust, ühendades erinevates riikides leiduvat potentsiaali.
Programmi neljaks prioriteediks on innovatsioon (teke ja levik), ligipääsud (eelkõige transport ja IKT), Läänemeri ühise ressursina (merega ja keskkonnaga seonduvad ressursid ja riskid), asulate ja nende võrgustike konkurentsivõime (partnerlus).
The eligible programme area in the Member States encompasses:
Denmark: the whole country,
Estonia: the whole country,
Finland: the whole country,
Germany: the States (Länder) of Berlin, Brandenburg, Bremen, Hamburg, Mecklenburg-Vorpommern, Schleswig-Holstein and Niedersachsen (only NUTS II area Regierungsbezirk Lüneburg),
Latvia: the whole country,
Lithuania: the whole country,
Poland: the whole country,
Sweden: the whole country.
In the Partner Countries, the eligible area includes:
Belarus: four oblasts: Minsk, Grodno, Brest and Vitebsk
Norway: the whole country,
Russia: St Petersburg and the surrounding Leningrad Oblast, Republic of Karelia, the Oblasts of Kaliningrad, Murmansk, Novgorod and Pskov; for projects addressing the Barents Region, also co-operation with Archangelsk Oblast, Komi Republic and Nenetsky Autonomous Okrug is envisaged.
The Baltic Sea Region Programme follows the logic of the two past transnational programmes - Interreg IIC ( ) and Interreg IIIB ( ) but presents a new stage of transnational co-operation in the area.

18. Läänemerepiirkonna riikidevaheline koostöö
ÜLDINE EESMÄRK
Programmi eesmärgiks on suurendada Läänemere piirkonna konkurentsivõimet, territoriaalset sidusust ja arengu jätkusuutlikust, ühendades erinevates riikides leiduvat potentsiaali.
4 PRIORITEETI
I Innovatsioon
Innovatsiooni edendamine
Nt ühine laborite kasutamine, keskkonnauuringud jms
T&A asutuste klastrite loomine, ühisstrateegiad jms
Transnatsionaalne tehnoloogia ülekanne, teadmiste vahetus ja VKE arendamine
Vajalike finantsiliste, organisatsiooniliste, õiguslike ja muude toetussüsteemide arendamine efektiivseks tehnoloogia ülekandmiseks riikide vahel
VKE võimekuse suurendamine, ligipääsu loomine teadmistele ja kogemustele
Teadmistepõhise majanduse arendamine maapiirkondades ja maaettevõtluses jne
Sotsiaalsete ühenduste ja avalikkuse osa suurendamine uute teadmiste loomisel ja ka ära kasutamisel
Regionaalsete innovatsioonistrateegiate väljatöötamine
Demonstratsiooniprojektid suurema konkurentsivõime kasust sotsiaal-majanduslikule arengule jne

19. Läänemerepiirkonna riikidevaheline koostöö
II Ligipääsud
Transpordi ja IKT edasiarendamine, mis panustaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku arengusse
Uute transpordikoridoride planeerimine
Säästliku transpordi arendamine
Ühistranspordi arendamine äärealadel
IKT arendamine äärealadel jne
Olemasolevate transnatsionaalsete koostööpiirkondade edasiarendamine ja uute loomine
Nt multimodaalsete transpordisüsteemide arendamine

20. Läänemerepiirkonna riikidevaheline koostöö
III Läänemeri ühise ressursina
Mere ressursside säästlik kasutamine
Veemajandus, kus tähelepanu on kliimamuutustel ning demograafilistel protsessidel (vee kvaliteedi tagamine, riskidega võitlemine)
Rannikualade tasakaalustatud areng

21. Läänemerepiirkonna riikidevaheline koostöö
IV Asulate ja nende võrgustike konkurentsivõime
Linnade ja linnaliste alade toetamine, sotsiaal-majandusliku arengu tagamine
Territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine (territoriaalsed arengukavad, turustamisstrateegiad, turismi arendamine jne)

22. Läänemerepiirkonna riikidevaheline koostöö
INVESTEERINGUD
Kõik partnerid peavad kasu saama
Pilootinvesteeringud nn projekti loogilise jätkuna
Nt transpordikoridor, turismiobjektid ühtse marsruudina partnerriikides, infotehnoloogilised lahendused vms
TINGIMUSED
Minimaalselt 3 partnerriiki
Kõik peavad panustama finantsiliselt
Juhtpartner saab olla vaid avaliku sektori asutus või avaliku sektori mõju alla kuuluv kolmanda sektori asutus
Teised organisatsioonid (nt erasektor) saavad projektis osaleda oma kuludega
PROGRAMMI EELARVE 255,6 MEUR
TOETUS
Max 85% (Eesti, Läti, Leedu ja Poola puhul)
TAOTLEMISE TÄHTAEG
Mitu projektikutset aastas, oleneb programmi kulgemisest
Of the total ERDF budget about 28.2 % will be allocated to Priority 1, 18.8 % to Priority 2, 28.2% to Priority 3, 18.8 % to Priority 4 and 6 % to Priority 5 (Technical Assistance).

23. Projektinäiteid Läänemere piirkonna INTERREG III B programmist
Balti Turismivõrgustiku väljaarendamine Via Hanseatica arengutsoonis
Juhtpartner – SA Lõuna-Eesti Turism
Teisi partnereid 14 3-st erinevast riigist
Eelarve 1,234, EUR, ERDF: 926, EUR
Euroopa arhitektuuripärand kui kohaliku ja regionaalse arengu faktor
Juhtpartner – Saksamaa Ruumilise- ja linnaplaneerimise Assotsiatsioon
Teisi partnereid 26 7-st erinevast riigist
Eestist – SA Tartumaa Turism, Muinsuskaitseamet
Eelarve 1,110, EUR, ERDF: 535, EUR

24. Kesk-Läänemere piiriülene koostöö

25. Kesk-Läänemere piiriülene koostöö
Temaatiline allprogramm
Kesk-Läänemere temaatiline allprogramm (Central Baltic thematic sub-programme, CBT) keskendub vähemalt kahest liikmesriigist pärit partnerite koostööle kogu programmipiirkonnas (k.a. piirnevad alad) teatud prioriteetsetes valdkondades, mis määratletakse programmi planeerimise käigus.
Lõuna-Soome – Eesti allprogramm
Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm (Souhtern Finland – Estonia sub-programme, SFE), keskendub kahepoolsele koostööle kaardil näidatud Eesti ja Soome piirkondade vahel (kaasa arvatud Eesti ja Soome piirnevad alad). See allprogramm jätkab praeguse programmi Lõuna-Soome ja Eesti Interreg III A raames alustatud koostööd.
Saarte ja saarestike allprogramm
Saarestike ja saarte allprogramm (Archipelago and Islands sub-programme, AI) keskendub saarte probleemidele ja saarte arendamisele vähemalt kahest liikmesriigist/Ahvenamaalt pärit partnerite koostöö kaudu kogu programmipiirkonnas; selle allprogrammi raames rahastatavate piirkondade määratlemine toimub partnerite otsusega.
Lõuna –Soome:
Ei puuduta Tartut.
Saarte programm:
Priorities
A diverse and dynamic economy
Sustainable tourism (leisure, business/konferens)
Knowledge based economy
Supporting variation in economical development
Developing island specific economic activities (traditional small scale: farming, fishing, handicrafts, maritime heritage etc)
Living conditions – vital local communities
Social and demographic issues (especially young people)
New methods for cooperation between stakeholders (islanders, mainlanders, public sector)
Networks of education, culture, hobbies, sport and institutions
Functioning and flexible communications
Telecommunications
Small scale investments for better accessibility (harbours, air ports)
Feasibility studies for new connections
A living environment
Sustainable infrastructure (water management, energy,
waste management)
Raising environmental awareness (finding new ways)
All together = Increasesd population on the islands!

26. Regioonidevaheline koostöö
ÜLEEUROOPALINE KOOSTÖÖ
Üleeuroopalise koostöö programm toetab erinevate Euroopa riikide regioonide ja kohalike omavalitsuste koostööd, mis aitaks vahetada kogemusi regionaalarengu alal ning parendada regionaalpoliitika lähenemisi ja vahendeid. Programm jätkab senist INTERREG IIIC koostööd.
INTERACT II
INTERACT loodi, et ühendada ja kasutada erinevatest INTERREG-programmidest saadud kogemusi regionaalarengu ning piiriülese, riikidevahelise ja regioonidevahelise koostöö alal. INTERACT II on jätkuks INTERACT programmile.
ESPON
ESPONi rõhuasetus on suunatud ruumilisele planeerimisele kogu Euroopa Liidu territooriumil. Programm tegeleb kogu Euroopa Liidu territooriumi hõlmavate territoriaalsete trendide uuringutega eri valdkondades.
URBACT
URBACTi eesmärgiks on lihtsustada kogemuste vahetamist linnade ja erinevate partnerite vahel, et arendada uusi uusi ideid ja leida lahendusi, mida võiks hiljem rakendada sarnaste probleemide puhul üle kogu Euroopa

27. Üleeuroopaline koostöö
ÜLDEESMÄRK
regioonidevahelise koostöö kaudu parandada regionaalsete arengupoliitikate efektiivsust innovatsiooni, teadmiste põhise majanduse, keskkonna ja riskide ennetamise vallas.
EELARVE ?
Üleeuroopalise koostöö programm toetab erinevate Euroopa riikide regioonide ja kohalike omavalitsuste koostööd, mis aitaks vahetada kogemusi regionaalarengu alal ning parendada regionaalpoliitika lähenemisi ja vahendeid.
Programmi aluseks on Ühenduse Algatuse INTERREG IIIC programm ( ), mis loodi tugevdamaks Euroopa majanduslikku ja sotsiaalset sidusust ning rahastas tegevusi, mis toetasid tasakaalustatud arengule suunatud regioonide ja omavalitsuste koostööd. Kokku sai eelmisel perioodil toetust üle 260 projekti, kuhu oli kaasatud rohkem kui 2500 kohalikku ja regionaalset omavalitsust ja avalikku institutsiooni 49 riigist.
Üleeuroopalise koostöö programmi abikõlblik piirkond hõlmab EL-i praeguseid 25 liikmesriigi, tulevaste liikmete Rumeenia ning Bulgaaria ja lisaks Norra ning Šveitsi alasid. Toetust saavad taotleda kõik tulevased 27 liikmesriiki. Osalema oodatakse ka partnereist kolmest kandidaatriigist: Horvaatiast, Makedooniast jaTürgist.
Programmi üldeesmärgiks on regioonidevahelise koostöö kaudu parandada regionaalsete arengupoliitikate efektiivsust innovatsiooni, teadmiste põhise majanduse, keskkonna ja riskide ennetamise vallas. Programm avaneb loodetavasti aasta alguses.

28. Üleeuroopaline koostöö
2 temaatilist prioriteeti:
Prioriteet 1: Innovatsioon ja teadmistepõhine majandus
innovatsioon, T&A, tehnoloogia areng
ettevõtlus ja VKE areng
infoühiskond
tööhõive, inimressursi arendamine, haridus
Prioriteet 2: Keskkond ja riski vältimine
loodus- ja tehnoloogilised riskid
veemajandus
jäätmemajandus;
bioloogiline mitmekesisus, loodusressursside alalhoidmine
energia ja säästlik ühistransport
kultuuripärandi kaitse
The sub-themes mentioned above identify within the scope of this programme the most important policy fields and challenges faced by the regions of Europe for the years to come. The Interreg IV C programme will support interregional cooperation aimed at improving regional policies regarding these sub-themes. It is evident that these sub-themes are interlinked in many ways, within and even between the two Priorities. Therefore it is important to note here that operations under this programme are not limited to address one specific sub-theme. On the contrary, operations are expected to take a clear cross-sectoral and integrated approach, addressing interrelated sub-themes where this is appropriate. Those applications that demonstrate such a cross-sectoral approach will be considered with priority in the selection process.
Prioriteet
Osa kogueelarvest
Prioriteet 1
55%
Prioriteet 2
39%
Tehniline abi 6%

29. Üleeuroopaline koostöö - sekkumisloogika
I: Regionaalsed ja kohalikud algatused
II: Strateegilised regioonidevahelised algatused
Temaatilised regioonidevahelised võrgustikud
Nn Fast Track tegevused
Lähenemine
Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste koostöö regionaalpoliitika valdkonnas
Temaatiliste võrgustike loomine, et kollektiivse kogemuse jagamine EL regioonidega
Lühiajalised ja eesmärgipärased regioonide partnerlused, et aidata parimaid praktikaid uute regionaalsete tegevuskavade kaudu ellu viia
Sisu
2 prioriteeti
Teatud arv spetsiifilisi teemasid (ca 20) 2 prioriteedi raames
Kindlad parimad praktikad (ca 25) 2 prioriteedi raames
Tegevus
Kogemuste vahetamine, uute süsteemide arendamine, pilootprojektid
Regioonideülese kogemuse kogumine, kogemuste jagamine kõikidele EL regioonidele
Parimate praktikate rakendamine uutes regionaalarengu programmides
% kogueelarvest
Min 60%
Kuni 40%
Algatus
Regionaalsed ja kohalikud omavalitsused
Programmi juhtkomitee
Euroopa Komisjon
Tegevuste tüübid
Regioonideülesed projektid
Temaatilised regioonideülesed võrgustikud
Fast Track Actions
Partnerite arv
Min 5, max 12
Min 5, max 10 ?
Toetus
milj EUR
milj EUR
Projekti kestus
Kuni 36 kuud
Kuni 24 kuud
12-18 kuud

30. Üleeuroopaline koostöö - tingimused
TAOTLEJAD
Avaliku sektori organisatsioonid
Erasektori organisatsioonid (eriti Prioriteet 1) – saavad osaleda oma kuludega, saavad olla projekti üheks sihtgrupiks
Eelistused antakse projektidele, mille partnerluses osalevad KOV-d!
TOETUS
Max 85% projekti abikõlbulikest kuludest (partnerite kulud uutest liikmesriikidest)
Max 75% partnerite kuludest vanades liikmesriikides
The final beneficiaries are public authorities and public equivalent bodies for Priorities 1 & 2.
Based on the EU Public Procurement Law, public equivalent body refers to any legal body governed by public or private law:
established for the specific purpose of meeting needs in the general interest, not having an industrial or commercial character (which does not exclude bodies partly having an industrial or commercial character), and
having legal personality, and
* either financed, for the most part, by the State, or regional or local authorities, or other bodies governed by public law,
* or subject to management supervision by those bodies, * or having an administrative, managerial or supervisory board, more than half of whose members are appointed by the State, regional or local authorities or by other bodies governed by public law.”
The private sector (i.e. profitable organisations) is addressed as a target group – especially considering the themes under Priority axis 1 which deals with competitiveness and SME-related issues – and can participate in operations at their own cost.
In order to maximise the impact of this programme on regional and local policies across the EU, applicants are strongly encouraged to include the relevant and competent regional and local authorities in their operations. Applications having a solid and relevant participation of regional and local authorities in their partnership will be considered with priority in the selection process.
In this respect, in order to better ensure the involvement of local and regional decision-makers, only public authorities can be Lead Partner.
Lead Partners can be from:
EU 27;
Norway and Switzerland. In this case, project Lead Partner can only act as “Functional Lead Partner”. The liability for the operation will in this case remain with a formally appointed “Financial Lead Partner” coming from any EU Member State.”
Concerning the rate of assistance under this programme, ERDF can finance up to a maximum of:
75% of total eligible costs for partners located in the ‘old’ member states (Austria, Belgium, Denmark, Finland, France, Germany, Greece, Ireland, Italy, Luxemburg, Netherlands, Portugal, Spain, Sweden, UK) + Norway and Switzerland ;
85% of total eligible costs for partners located in the ‘new’ member states (Bulgaria, Czech Republic, Cyprus, Estonia, Hungary, Lithuania, Latvia, Malta, Poland, Romania, Slovakia, Slovenia).

31. Üleeuroopaline koostöö – Prioriteet 1
Võimalikud kasusaajad
Regionaalsed ja kohalikud omavalitsused
Regionaalarengu agentuurid
Ülikoolid, teadusasutused
Tehnoloogiapargid, äriinkubaatorid, innovatsioonikeskused
Ettevõtluse arendamisega tegelevad organisatsioonid
Näiteid abikõlbulikest kuludest
Õppevisiidid, ühised koolitused, personalivahetus
Ühised kohtumised (seminarid, konverentsid jms)
Informatsiooni jagamine, avalikustamisega seotud tegevused (pressiteated, brošüürid, kodulehed, TV-saated jms)
Ühiste kontseptuaalsete raamistike, strateegiate jms väljatöötamine
Spetsialistide kaasamine uute lähenemiste väljatöötamiseks ja rakendamiseks
Pilootprojektid jms

32. Üleeuroopaline koostöö – Prioriteet 2
Võimalikud kasusaajad
Regionaalsed ja kohalikud omavalitsused
Looduskaitsega tegelevad organisatsioonid
Ühistransporti reguleerivad asutused
Organisatsioonid, kes vastutavad kultuuripärandi eest
Turismiarenguga tegelevad organisatsioonid (SA, MTÜ vms)
Ülikoolid, teadusasutused
Teised avaliku sektori asutused, kes tegelevad keskkonnakaitse ja riskijuhtimisega
Näiteid abikõlbulikest kuludest
Õppevisiidid, ühised koolitused, personalivahetus
Ühised kohtumised (seminarid, konverentsid jms)
Informatsiooni jagamine, avalikustamisega seotud tegevused (pressiteated, brošüürid, kodulehed, TV-saated jms)
Ühiste kontseptuaalsete raamistike, strateegiate jms väljatöötamine
Spetsialistide kaasamine uute lähenemiste väljatöötamiseks ja rakendamiseks
Pilootprojektid jms

33. INTERACT II
Toetusprogramm tugevdamaks INTERREG programmide mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja koostöö tugevdamisele EL-s ja naaberriikides.
EELARVE 25 MEUR aastateks
EESMÄRK
INTERREG III programmi juhtstruktuuride toetamine ja programmide haldamise tugevdamine projektide paremaks elluviimiseks
Teadmiste vahetamine, parimate praktikate vahetamine ja juhtimissüsteemide arendamine
EL naaberriikide intensiivsem kaasamine koostööprojektidesse ja nende üleminekuperioodi juhtimiseks vajalike instrumentide arendamine
PRIORITEEDID 2007:
1. INTERREG programmide juhtimise toetamine
Meede 1 : Informatsiooni liikumise keskused
Meede 2 : Koolitus ja kvalifikatsiooni tõstmine
2. Koostöö ja kandidaatriikide üleminekufaasi juhtimine
Meede 2.1 : Koostöömeetmed EL välispiiril
Measure 2.2 : INTERREGis osalemise arendamine EL välispiiril
3. Tehniline abi 1,65 MEUR

34. INTERACT II KRITEERIUMID Märgatav lisaväärtus INTERREG programmi
Projekt peab lõppema aastaga
Tegevused peavad olema kooskõlas INTERACT sekretariaadi üldise tegevusega
Partnerid peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist
Bulgaaria and Rumeenia osalus
Osalevad regioonid peavad olema abikõlbulikud INTERREG initsiatiivides
TAOTLEJAD
KOV, riigiasutused, kolmanda sektori organisatsioonid, ülikoolid
TOETUS
Üldiselt max 50% projekti kuludest
TÄHTAEG
Juuni 2007

35. ESPON 2013 I
EESMÄRGID:
koostada ülevaade peamistest ruumilise planeerimise suundumustest EL tasandil ning üleeuroopalistest probleemidest ja võimalustest
kaardistada peamised territoriaalsed erinevused ja nende intensiivsus
määratleda territoriaalsed indikaatorid ja tüpoloogiad, mis aitavad seada üleeuroopalisi prioriteete Euroopa territooriumi tasakaalustatud ja polütsentriliseks arenguks
töötada välja integreeritud tööriistad ja abivahendid (andmebaasid, indikaatorid, territoriaalse mõju hindamise ja süsteemse ruumilise analüüsi meetodid), et parandada eri sektorite poliitikate ruumilist kooskõlastamist.
Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrk (European Spacial Planning Observation Network, ESPON) sai alguse aastal ja toetab uuringuid nimetatud valdkonnas. Programmi eesmärgiks on parandada teadmisi Euroopa territoriaalsest terviklikkusest ja toetada Euroopa Liidu riikide planeerimisalase koostöö raames tehtavaid uuringuid.
ESPON kaasrahastab projekte kokku ligi 12 miljoni euro väärtuses.
Praeguse programmi lõpuseminar toimub novembril Espoos, et hinnata kogu programmi tulemusi perioodi lõikes. Aastatel rakendatakse jätkuprogrammi ESPON 2, mille esialgne programmidokument on kättesaadav aadressil Samas saab ka dokumenti septembri alguseni kommenteerida ja parandusettepanekuid teha.

36. ESPON 2013 II RAHASTATAVAD MEETMED
Temaatilised projektid oluliste ruumiliste arengute vallas:
linnad, polütsentriline areng ning linna- ja maapiirkondade suhted;
pariteetne juurdepääs infrastruktuurile ja teadmistele;
loodus- ja kultuuripärand;
Poliitikate mõju uurimine:
eri sektorite poliitika territoriaalne mõju: transport ja üleeuroopalised võrgud, teadusuuringud, maaelu areng jne;
struktuurifondide ja seonduvate fondide uued territoriaalsed aspektid;
ruumipoliitika valdkonna asutused ja vahendid;
Mitut teemat hõlmavate projektide kooskõlastamine:
Euroopa ruumilise planeerimise integreeritud töövahendid;
Euroopa ruumi arenguplaani (ESDP) ja ühtekuuluvuspoliitika stsenaariumid ja suundumused;
Lissaboni/Göteborgi protsessi territoriaalne mõõde
Teadusuuringute avalikustamine ja teadusvõrgustike loomine, et leida riikliku ja EL-i tasandi teaduse rahastamise ja teadustöö võimaluste sünergiaid.

37. ESPON 2013 III
Programmi kogueelarve 12 milj EUR
Taotlejad
Riigiasutused, KOV-d, kolmanda sektori organisatsioonid
Toetus
Toetused kuni 50% uuringu maksumusest (kuni EUR).
Taotlemise tähtaeg
Üldiselt üks projektikutse aastas

38. URBACT II
EESMÄRK
edendada väike- ja keskmise suurusega linnades ja suurte aglomeraatide kriisis vaevlevates osades majanduslikku ja sotsiaalset regeneratsiooni tagavate innovaatiliste strateegiate arendamist ja juurutamist.
EELARVE
– EL osalus 18 milj EUR ?
TOETATAVAD TEGEVUSED (praeguse URBACT programmile tuginedes)
Teadmiste vahetamine ja levitamine
Tegemist on URBACT programmi keskse prioriteediga, mille raames toimub projektidesse kaasatud partnerite vahel kogemuste ja parima praktika vahetamine ning linnaprobleemidele lahenduste väljatöötamine.
Teabe kogumine ja talletamine
Selles valdkonnas koondatakse eelmise URBAN I ja ka praeguse programmiperioodi (URBAN II) jooksul projektide käigus omandatud teave ning tehakse kättesaadavaks laiemale üldsusele vastavatel veebilehekülgedel.
Programmi haldamine
Selles valdkonnas rahastatakse programmi elluviimist.
TAOTLEJAD
Programmis saavad osaleda üle elanikuga linnad, Eestist Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Viljandi linn.
TOETUS
Max 50% projekti abikõlbulikest kuludest

39. Euroopa Komisjoni fondid

40. Euroopa Komisjoni (EK) fondid - eripärad
taotleda saab väga suuri summasid
toetust saab taotleda pigem koostöö-, arendus-, uuringu-, vahetus-, jm “pehmeteks” projektideks
eeldavad partnerlust Euroopa tasemel
eeldavad mõju Euroopa tasandil
taotlused esitatakse Euroopa Komisjoni asutustesse ja inglise (vm) keeles

41. Haldussuutlikkuse tõstmine, haridus

42. EK fondid - CENTURIO
Toetused EL territoriaalse koostöö programmides (Struktuurifondid) osalevate kohalike ametnike ja poliitikute koolituseks ja kogemuste vahetamiseks
EESMÄRK
edendada regioonide poliitikat ning regionaalarengu- ja ühtekuuluvusmeetmeid
toetada Euroopa regionaalpoliitika tõhususe ja konkreetsete mõjude hindamist
toetada Euroopa regionaalpoliitika rakendamist uues 25-liikmelises EL-is (sisedimensioon)
toetada üleminekuprotsessi teistes Euroopa riikide regioonides, et valmistada ette tuleviku regionaalpoliitikat laienevas Euroopas (välisdimensioon).
PRIORITEEDID:
Peamine koostöövaldkond on "Regionaalpoliitika juhtimine ja selle rakendamine tuleviku laienenud Euroopas", ning selle allteemad on järgmised:
1. ja 2. eesmärgi alla kuuluv poliitika
piiriülene koostöö
muud regioonidevahelise koostööga seotud valdkonnad, mis on ERDF-i raames rahastamiskõlblikud
TOETATAVAD TEGEVUSED
töökohtade pakkumine tööalaseks koolituseks EL-i regioonides (sisedimensioon), sealhulgas erineva intensiivsustasemega ja eri tasanditel toimuv praktikanditöö ja järelmeetmed partnerlussuhete arendamiseks
töökohtade pakkumine tööalaseks koolituseks EL-i regioonides ja liitu mittekuuluvate riikide regioonides (välisdimensioon)
"levietapp": Euroopa regioonidevahelised konverentsid, trükised/aruanded, veebilehed ja projektipartnerite otsingu andmebaas
INTERREG III C raames toimis. Eesti partnerlusi ei olnud.
Seotud üleeuroopalise koostöö programmiga, mida tutvustasid eelnevad slaidid.

43. EK fondid - CENTURIO TAOTLEJAD KOV, riigiasutused
Toetust saavad Euroopa regioonid. Projektides võivad partneriteks olla kõik Euroopa regioonid nii Euroopa Liidu riikidest, kandidaatriikidest kui ka riikidest, kes ei ole veel kandidaadid.
TOETUS
Toetused kuni 75% abikõlblikest kuludest nn 1. eesmärgi regioonidele, kuni 85% kaugeimate äärealade regioonidele, kuni 50% teistest piirkondadest pärit partneritele. Abikõlblikud on vaid otsesed tegevuskulud.
TÄHTAEG
Jooksev

44. Haldussuutlikkus ja haridus – veel…
B2EUROPE -
Elukestva õppe programm (end. SOCRATES II) - (
Comenius
ERASMUS
Leonardo da Vinci
Grundtvig
Lisaks Bilateraalsed fondid:
Põhjamaade Ministrite Nõukogu
BAPP
Koostööprogramm Ida-Ida
The Lifelong Learning Programme comprises four sectoral programmes on school education (Comenius), higher education (Erasmus), vocational training (Leonardo da Vinci) and adult education (Grundtvig), and is completed by a transversal programme focusing on policy cooperation, languages, information and communication technology and dissemination and exploitation of results. Finally, a Jean Monnet programme focuses on European integration and support for certain key institutions and associations active in the field. The programme budget will be € 6,970 million for the total period
The aim of the new programme is to contribute through lifelong learning to the development of the Community as an advanced knowledge society, with sustainable economic development, more and better jobs and greater social cohesion. It aims to foster interaction, cooperation and mobility between education and training systems within the Community, so that they become a world quality reference.
As regards the four sectoral programmes, quantified targets have been set in order to ensure a significant, identifiable and measurable impact for the programme. These targets are as follows:
For Comenius:
To involve at least three million pupils in joint educational activities, over the period of the programme;
For Erasmus:
To contribute to the achievement by 2012 of three million individual participants in student mobility under the present programme and its predecessors;
For Leonardo da Vinci:
To increase placements in enterprises to 80,000 per year by the end of the programme;
For Grundtvig
To support the mobility of 7,000 individuals involved in adult education per year, by 2013.
PMN - Exchange of Civil Servants - The Nordic Scholarship Scheme for the Baltic Countries and Northwest Russia - Exchange of Civil Servants - gives support to civil servants to carry out studies and study visits.
Tähtaeg:
15. märts,
15. september

45. Energeetika, transport, keskkond, IKT

46. EK fondid – CONCERTO III
Toetused kooskõlastatud algatusteks, mis keskenduvad energia pakkumise ja nõudluse juhtimisele kohalikes kogukondades.
EESMÄRK
Toetada linna-, linnalähedasi või maapiirkondade kogukondi säästlike ja energiatõhusate poliitikate väljatöötamisel. Kogukonnad võivad olla hiljuti tekkinud või juba varem eksisteerinud kogukonnad, kes soovivad parandada oma energiakasutust.
Optimeerida kohalike kogukondade energiavooge taastuvenergiaallikate uuendusliku lõimimisega elektrijaotusvõrkudesse, kaugküttesüsteemidesse ja otse energiat tarbivatesse süsteemidesse, kasutada uusi soojus- ja elektrisalvestussüsteeme; energiatarbimist paremini juhtida ning energiavooge paremini hinnata ja mõõta (sh kaugmõõtmine).
EELARVE
810 milj EUR
CONCERTO tegevused jätkuvad 7. raamprogrammi KOOSTÖÖ allprogrammi raames temaatilise programmi – ENERGIA – all. Programmi rakendamisega alustatakse a.
Emphasis on communities:
Concerto is a major European initiative which will support the development of new and innovative technical solutions making local communities both sustainable and highly energy-efficient.
Such communities should be in clearly defined geographical areas or zones (cities, towns, rural areas or islands), within which all relevant energy flows (including centralised and decentralised) can be identified for measurement and research /assessment purposes.
Communities supported by Concerto will be working towards a completely integrated energy policy, harmonising a substantial use of renewable energy sources with innovative technologies and systems to minimise energy consumption and to improve the quality of citizens' lives.

47. EK fondid – CONCERTO III
TOETATAVAD TEGEVUSED
Igas kogukonnas peavad poliitikud, planeerijad, arendajad, tööstusettevõtted ja kodanikud tegema aktiivset koostööd oma energiavoogude säästvaks optimeerimiseks järgmiste vahenditega:
innovatiivsed tehnoloogiad ja innovatiivsete tehnoloogiate lõimimise kavad
detsentraliseeritud energiavarustuse integreerimine, eelistades uusi ja taastuvaid energiaallikaid
tõhusate ja majanduslikult tasuvate energiasäästumeetmete sihikindel juurutamine lõppkasutajate seas
TAOTLEJAD
KOV, T&A asutused, ülikoolid, kolmanda sektori organisatsioonid
TOETUS
Toetused 50%-100% abikõlbulikest kuludest.
TÄHTAEG
Esimene projektikutse avaldatakse kõigi eelduste kohaselt aastal

48. EK fondid – LIFE +
LIFE toetab säästvat arengut silmas pidades EL-I keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide ellurakendamist, väljatöötamist ja täiendamist ning keskkonnaküsimuste lõimimist EL-i muude valdkondade poliitikasse. LIFE peaks aitama jõuda ka uute lahendusteni uuritavate EL-i keskkonnaprobleemide osas.
LIFE III asendub 2007.a. LIFE+ programmiga (2,19 mld EUR perioodiks 2007 – 2013). LIFE+ eesmärgiks on kliimamuutuste vastu võitlemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise takistamine, negatiivsete keskkonnamõjude hulga vähendamine inimese tervisele ning loodusvarade ja jäätmete jätkusuutlik käitlemine. LIFE+ hakkab koosnema kahest osast: valitsemine ja informatsioon.
Peamine muudatus võrreldes LIFE programmiga: uus programm on detsentraliseeritud, kus 80% rahast jaotatakse liikmesriikidele projektide rahastamiseks riiklike programmdokumentide alusel!

49. EK fondid – LIFE+ LIFE+ 3 alaprogrammi
Loodus ja Bioloogiline mitmekesisus (Nature and Biodiversity)
toetab ühenduse looduskaitsealaste õigusaktide ellurakendamist: linnudirektiiv, elupaikade direktiiv, eelkõige aga Natura 2000 võrgustiku loomine, mille ülesandeks on kohapeal hallata ning säilitada Euroopa väärtuslikemaid looma- ja taimeliike ning nende elupaiku
Keskkonnapoliitika ja Valitsemine (Environment Policy and Governance)
innovatiivsed poliitikad, mille fookuses on kliimamuutused, keskkonnakaitse, tervis, elukvaliteet ning loodusressursside säästlik kasutamine
Informatsioon ja Kommunikatsioon (Information and Communication)
informatsiooni jagamine ja vahetamine, avalikkuse teadmiste tõstmine keskkonnaküsimustes (konverentsid, teavituskampaaniad, trükised, koolitused jms)
TOETATAVAD TEGEVUSED
Uuringud, mudelite väljatöötamine
Järelevalve
Haldussuutlikkuse tõstmine - koolitused, konverentsid, kohtumised, seminarid, ümarlauad
Võrgustike loomine
Parimate praktikate vahetus
IKT meetmete laiem kasutuselevõtt
Poliitiliste instrumentide väljatöötamine

50. EK fondid – LIFE+ TAOTLEJAD KOV, riigiasutused
Ülikoolid, teadusasutused
Kolmanda sektori organisatsioonid
TOETUS
Toetused 50%-75% abikõlblikest kuludest
TÄHTAEG
2007. aasta alguses esimesed projektikutsed. Projektide valiku eest vastutab Siseriiklik LIFE+ agentuur (Keskkonnaministeerium)
Näiteid taotlejatest
Sicista Arenduskeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Karula Rahvuspark, Keskkonnaministeerium

51. Konkurentsi ja innovatsiooni raamprogramm (Competitiveness and Innovation Framework Programme)
KOGUEELARVE: 3,6 miljardit EUR
3 spetsiifilist programmi (millel on omakorda allprogrammid)
Ettevõtlus ja Innovatsioon
IKT poliitikate toetusprogramm
Intelligentne Energia Euroopa
SAVE – energiatõhusus, energiavarude ratsionaalne kasutamine
ALTENER III – uute taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt
STEER – energiatõhusus transpordis
Täpsem info:
CIP energia: Grants can be allocated in 2 types of actions (analysis, surveys, awareness raising):
1: Promotion and dissemination projects
2: Market replication projects - minimum 2 local authorities from 2 different countries

52. 7. Raamprogramm Programm koosneb neljast allprogrammist:
KOGUEELARVE: 52,52 miljardit EUR
Programm koosneb neljast allprogrammist:
"Koostöö": toetused mitmesuguseks rahvusvaheliseks teadustegevuseks järgmistes põhivaldkondades: 1) tervishoid, 2) toit, 3) põllumajandus ja biotehnoloogia, 4) info- ja sidetehnoloogia, 5) nanoteadused, nanotehnoloogia, nanomaterjalid ja uued tootmistehnoloogiad, 6) energeetika, 7) keskkond (sealhulgas kliimamuutused), 8) transport (sealhulgas aeronautika), 9) sotsiaal- ja majandusteadused ning humanitaarteadused, 10) kaitse- ja kosmosetehnoloogia;
"Ideed": teadlaste algatatud uuringute toetamine kõigis valdkondades, kus teadusmeeskonnad konkureerivad Euroopa tasandil. Projekte rahastatakse kõigis valdkondades teadlaste ettepanekute alusel, ainsaks kriteeriumiks on publikatsioonide alusel hinnatav teadustöö tase;
"Inimesed": Euroopa teaduse ja tehnoloogia inimpotentsiaali kvalitatiivne ja kvantitatiivne tugevdamine Marie Curie tegevuste kaudu, teaduskoolitusest kuni elukestva õppe ja karjääriarenduse ning ettevõtete ja ülikoolide partnerlussuheteni;
"Võimekus": teadustöö võimaluste arendamine, et pakkuda Euroopa teadlastele parimaid võimalikke töötingimusi. Toetatakse üleeuroopalise teadus- ja innovatsioonipotentsiaali arengut: 1) piirkondlikud teadusüksused ("teadmuspiirkonnad"); 2) EL kõigi piirkondade, sealhulgas äärealade teaduspotentsiaali arendamine; 3) väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) suunatud teadustegevus; 4) teaduse ja ühiskonna teemad; 5) horisontaalsed rahvusvahelise koostöö projektid;
Rahvusvahelise teaduskoostöö projektid, v.a. tuumateadus
Täpsem info
With FP7 reaching the end of its adoption process (the European Parliament expected to give its green light on 30 November), the European Commission has announced 22 December as the day when the first calls for proposals will open.

53. Veel …
CIVITAS II – 2007 a. jätkub 7. Raamprogrammi alateema “RP7 KOOSTÖÖ – 7 TRANSPORT” raames
KOGUEELARVE MEUR
MARCO POLO II
KOGUEELARVE MEUR
CIVITAS represents an integrated approach to Clean Urban Transport combining:
– alternative fuels/energy efficient vehicles
– urban transport policy measures
Global budget: 100 million euro
Duration

54. Haridus, kultuur, sport, tervis

55. EK fondid – KULTUUR
Toetab erinevate kultuurivaldkondadega seotud tegevusi ja üritusi ning arendab kultuurialast koostööd EL ja kandidaatriikide vahel.
Asendab endist KULTUUR 2000 programmi – uues programmis on vähem eesmärke, lähenemine on laiem, mitte vaid sektoripõhine, laienevad koostöövõimalused (kultuuri erinevad tahud).
EESMÄRGID
Kultuurisektoris töötavate inimeste üleeuroopalise liikuvuse suurendamine
Kultuuritoodete ja tööde üleeuroopaline tsirkuleerimine
Kultuuridevahelise dialoogi suurendamine

56. EK fondid – KULTUUR 2007-2013 TAOTLEJAD KOV, riigiasutused
Uurimiskeskused, ülikoolid
3. sektor
VKE
TOETATAVAD TEGEVUSED
Kultuuri toetamine
Mitmeaastased koostööprojektid, kus osaleb vähemalt 6 organisatsiooni 6 erinevast riigist (max kestus 5 a)
Kultuurikoostöö erinevate sektorite vahel, vähemalt 3 partnerriiki (max kestus months)
Spetsiifilised projektid (EL osa max 60%)
EL tasandil aktiivsete kultuuriasutuste toetamine, arhiivide korrashoid, kultuuripärandi säilitamine ja inimeste mälu elustamine ajalooliste sündmuste osas
Kultuurikoostöö raames informatsiooni kogumine, uuringute läbiviimine, info analüüs jms. Eesmärgiks koguda infot senise kultuurikoostöö edukuse kohta ja parimate praktikate vahetamine.
TOETUS
Koostööprojektid: kuni 50% projekti maksumusest. Organisatsioonide tegevuskulude katteks kuni 80% kuludest.
TÄHTAEG
Ilmselt a teisel poolel esimene kutse uue programmi raames.

57. Veel … RAHVA TERVIS (PUBLIC HEALTH) EUROOPA NOORED (YOUTH IN ACTION)
KOGUEELARVE – 353,77 MEUR
EUROOPA NOORED (YOUTH IN ACTION)
KOGUEELARVE 885 MEUR

58. LAENUD Euroopa Investeerimispank (EIB) investeerimislaenud
Laenud väikse- ja suuremahulisemate investeerimisprojektide teostamiseks igas majandusharus.
EESMÄRGID
ettevõtlusaktiivsuse suurendamine vähemarenenud Euroopa regioonides
infrastruktuuride rajamine hariduse- ja tervishoiuvaldkonnas, inimkapitali suurendamine
EL regioonide transpordisektori ja telekommunikatsiooni arendamine (infrastruktuurid)
keskkonnaalased laenud
VKE arengu toetamine
KfW KREDIIDILIIN!

59. TÄPSUSTUSEKS
Enamike siin esitatud programmide konkreetsed tingimused veel täpsustuvad
Praktiliselt igal programmil on oma allprogrammid, millel on oma spetsiifilised kriteeriumid
Konkreetsed nõuded projektidele ning taotlustele esitatakse programmide raames avaldatud projektikutsetes
Kõik see tähendab, et algul programmi sobivana tunduv projektiidee võib siiski osutuda programmist rahastuse saamiseks ebasobivaks!
Oluline on eeltöö ja suhtlemine programmide ametnikega iga konkreetse projektiidee puhul eraldi!

60. Kuidas projekti koostada?

61. Toetusprogrammi valimine
Miks vastav programm on olemas?
Keda toetatakse?
Kuidas toetatakse?
Mida hinnatakse?
Mida eeldatakse?

62. Toetusprogrammi valimine Peamised vead
Suhtumine: Rääkige, mille jaoks raha antakse ja ma
mõtlen välja, kuidas ma seda kasutama hakkan...
Tegelik olukord: Edukamad on need taotlejad, kes
otsivad oma idee teostamiseks sobivaid programme,
mitte need, kes otsivad programmide kaudu ideid
Väärarusaam: Toetusprogrammid toetavad üldisi valdkondi
(nt “turismi programmid toetavad igasugust turismi ja igasuguseid turismiettevõtteid” või “hea projekt loob maapiirkonda töökohti”)
Tegelik olukord: Programmidel on kitsamad eesmärgid
ning kõik organisatsioonid ei pruugi olla ideaalsed taotlejad

63. Taotlemiseks ettevalmistumine
Vastavalt programmi määrusele/RAK-ile
Jah Ei
Idee sobib vastavasse programmi
Taotlemiseks sobiv organisatsiooniline vorm olemas (paikneb sobivas piirkonnas, tegutsenud piisavalt kaua, sobivate tegevusaladega, sobiva omandiga)
Taotlemiseks vajalikud oskused ja dokumendid on olemas või enne taotluse esitamise tähtaega kindlasti hangitavad
Rahalised ressursid on olemas
Valmisolek raha mittesaamiseks on olemas
NB! Edukaks taotlemiseks peavad kõik vastused olema “Jah”

64. Taotlemiseks ettevalmistumine Peamised vead
Suhtumine: Küll me jõuame valmis, küll me saame
kõik korda...
Tegelikkus: Viimasel hetkel selgub, et mõni oluline
dokument (nt ehitusluba) jääb ikkagi puudu.
“Loodetavasti” ja “Võib-olla” vastuseid ei saa
eelmisel slaidil olevasse tabelisse märkida.
Keskendutakse liigselt raha saamisele ning jäetakse
mõtlemata, mis saab siis, kui raha juba kohal on.

65. Taotluse ettevalmistamine
Tavaliselt on kõige olulisemad dokumendid taotlusvorm ja äriplaan/tasuvusanalüüs
Hea on alustada äriplaanist/tasuvusanalüüsist: taotlusvormi
täitma hakates on paljud andmed juba olemas
Taotlusvormis tuleb vastata nendele küsimustele, mida on küsitud
– liigne informatsioon segab hindajal vajaliku info leidmist
Erilist tähelepanu tuleb pöörata punktidele, mida hinnatakse
(vt määrus) – eelarvestamine (protsendid),
jätkusuutlikkus
Kuidas teada saada, et äriplaan on hea? Kasutada võib
pankade abi (hiljem võimalik laenata ka omafinantseeringut)
Taotlus ja äriplaan olgu ilusad (pildid, joonised, joondus).

66. Taotluse ettevalmistamine Peamised vead
Suhtumine: Garneerime ja maskeerime ideed, kes pärast
enam kinni võtab, mis me selle rahaga tegime
Tegelik olukord: Hindajad on päris kogenud. Nad tulevad kohale ja saavad aru, mida tegelikult teha tahetakse.
Väikesed vead: Omafinantseering jääb 49.99%,
mõni lahter jääb tühjaks, mõni allkiri jääb puudu
Kontrolli kõik mitu korda üle!
Optimistlik valearvestus: Projekti nähakse kui kogu Eesti vastava valdkonna päästerõngast

67. Kokkuvõte Head eeldused eduka taotluse koostamiseks on taotlejal, kes:
Otsib toetust olemasoleva idee teostamiseks
Valib programmi, mis on talle kindlasti sobiv
Ei jäta ettevalmistavaid töid viimasele hetkele
Vastab taotluses põhjalikult, selgelt ja tõepäraselt küsimustele, mida on küsitud ja mida hinnatakse
Pöörab tähelepanu vormistusele
Ei pane kõik oma lootusi toetusele
Kaasab konsultandi, kui pole 100% kindel, et suudab
ise kõik suurepäraselt valmis teha

68. Projekti arendamise flow
Toetusprogrammi juhendmaterjaliga tutvumine
Tööjaotuse, ajagraafiku, tegevusplaani koostamine
Taotluse ja lisade komplekteerimineja allkirjastamine
Checklist kontroll
Rakendusüksusega idee sobivuse osas konsulteerimine
Info kogumine ja lisadokumentide hankimine
Viimase versiooni kontroll
Rakendusüksusega idee sobivuse osas konsulteerimine
Projekti koostamine ja kirjutamine
Kõigi osapoolte koopiate tegemine
Tagasiside hankimine
Lisadokumentide saamise tõenäosuse hindamine
Täienduste teostamine
Projekti esitamine

69. Millisel juhul kasutada konsultanti?
Mida konsultandilt ostetakse?
Aega
Kogemust
Tehnilist oskust
Terviklahendust
Peamiseks valikukriteeriumiks peaks olema kogemus
Oluline on pöörata tähelepanu meeskonna suurusele

70. Mida teha rahastava otsuse korral?
Otsus: JAH
Millised on tehnilised nõudmised raha saamiseks oma
arvele?
Kas projektis kirjeldatu kehtib?
Koostada projekti elluviimise plaan
Otsus: EI
Vältida protsessimist!!!
Kaaluda uuesti esitamist
Koguda tagasisidet

71. Tänan!