1. Lindude gripp e. klassikaline katk
Enel Niin
Loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja
I am engaged as Chief Advisor at the Veterinary Department under the Danish Veterinary and Food Administration. I am deputy head of Division of Lifestock Diseases which was one of the main actors during the ND outbreak.
I thank you for inviting me to give this presentation on our experience with the recent Newcastle disease outbreak in Denmark. I think it is important with such forms of exchange of knowledge. Even though the veterinary preparedness are lined up with contingency plans you will in many occasions be confronted with situations that cannot been foreseen when the battle are fought.

2. Eesti staatus LG pole kunagi diagnoositud
LG vastane vaktsineerimine keelatud
RLTP raames uuritakse munakanade tootmiskarju ning kõiki sugukarja linde
2005 aastast alates ka
metslinde

3. Üldiseloomustus Eriti ohtlik loomataud Massiline haigestumine
Väga nakkav
Ägeda kuluga
Suur surevus
Suur majanduslik kahju

4. Haigustekitaja Orthomyxoviridae sugukond Influenzavirus perekond
Influentsa viirus A - haigestuvad, linnud, loomad ning inimesed
Viirusel A on 15 erinevat hemaglutiniin (H) ning 9 neuramidaas (N) alamtüüpi
Influentsa viirus B - haigestuvad inimesed
Influentsa viirus C - haigestuvad inimesed

5. Haigustekitaja
Kõrge virulentsusega (HPAI) –väga suur surevus, “klassikaline lindude gripi “ tunnustega või ootamatu surm
Keskmise virulentsusega – väga suur haigestumine, surevus on küllaltki kõrge ca %
Madala virulentsusega – kliiniliste tunnusteta või nõrkade respiratoorsete haigustunnustega. Nähtav depressioon või munatoodangu probleemid

6. Kõrge patogeensusega LG
Tekitaja
 Influentsa viiruse H5 ja H7 alamtüübid või
 ükskõik influentsa viirus, mis põhjustab suurt surevust (kodu) lindude seas (põhjustatud tüüp A poolt , intravenoosne patogeensuse indeks kuue kuu vanustel kanadel on kõrgem kui 1.2 )
Peiteperiood 1-7 (3-5) päeva
Nakatutakse alimentaarselt, respiratoorselt
Haigestunu eritab veel kuni 2 k. tekitajat sekreetide ja ekskreetidega, ka munadega

7. Vastuvõtlikkus
Haigestumine ja suremus sõltub suuresti linnu liigiti ja viiruse tüvest.
Kodu- ja metslinnud:
 Esmajoones kanad ja kalkunid. Samuti faasanid, haned, pardid jne.
 Linnud lemmikutena (n. võistlus või võitlus eesmärgil)
 Vabalt elavad metslinnud. Eriti ohtlikud on rändveelinnud- viiruse reservuaar.
 linnud, kes elavad kodulindude kasvanduste lähedustes.

8. Kliiniline pilt (kana, kalkun)
Äkksurm (surevus võib olla isegi 100%) või väga suur surevus
Äkksurma korral võivad muutused puududa
Drastiline munatoodangu langus või katkemine
Respiratoorsed nähud
Tugev depressioon, apaatsusus, veetustumine
Näoosa ödeem paistetusega ja harja ning lokuti tsüanoos
Tugev lihaste liigveresus
Petehiaalsed hemorraagiad sisemistel kelmede pindadel
Lõppdiagnoos- vajalik viiruse isoleerimine.

9. Kliiniline pilt (part j.t.)
On vähem vastuvõtlikumad
Viirust võib isoleerida kliiniliselt tervetelt lindudelt- viiruse reservuaar.
Kõige virulentsemad tüved võivad põhjustada partidel silmapõletikke pimedaks jäämisega, depressiooni, osalist paralüüsi või äkksurma
Haned, tuvid, faasanid võivad olla resistentsed viirusele
Patogeense viiruse poolt põhjustatud lindude gripp (HPAI) on ohtlik paljudele linnu liikidele - n. tiirud, vutid

10. Lokutite turse
Vasakul haigestunud linnu hari
Paremal normaalne linnu hari

11. Verepais ja täppverevalumid jalgadel
HPAI - avatud paistetunud lokuti

12. Jalanaha kärbumine
Peapiirkonna ja laugude turse
Verevalumid hingetorus

13. Verevalumid soolestikus

14. Ülekandemehhanismid
Otsene kontakt nakatatud lindude eritistega, eriti rooja kaudu
Saastunud sööt, vesi
Närilised
Koerad-kassid vedades laiali nakatunud laipasid
Inimesed, transport, saastunud vahendid
Kliiniliselt terved vee ja merelinnud
Nakatunud purunenud munad inkubaatoris

15. Ülekandemehhanismid

16. Haigustekitaja vastupanuvõime kk.s
Temperatuur: inaktiveerub +56ºC juures 3 tundi, +60ºC juures 30 minutit. pH: inaktiveerub happelises pH keskonnas. Kemikaalid: inaktiveerub oksüdeerijate, dodetsüül sulfaadi, lipiidide solventide ja -propiolaktooni toimel. Desovahendid: formaliin, jodiini ühendid, 2% NaOH or Virkon®S
Point 1 and 2 according to Directive 92/66/EEC remaining points Danish decision

17. Linnugripp ja inimene (1)
Lindude grippi (tüüp A) jäävad imetajatest: inimesed, linnud (kanad, kalkunid parid jne.) ning loomad (sead, hobuseid jne)
Inimestele on ohtlik eelkõige H5N1, H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamtüübid.
Erinevate liikide gripiviirused võivad vahetada geneetilist materjali (reassortment) juhul, kui mõlema liigi viirused nakatavad üheaegselt inimorganismi.

19. Linnugripp ja inimene (2)
Uue tüve tekkimine geenide vahetuse teel sea organismis, sest siga võib nakatuda nii sigade, linnu kui inimgripiviirustega
Levikutee - aerosool, tolm
Vastuvõtlikus - suur, üle 90%
Immuunsuse kestvus inimestel - keskmiselt 10 kuud
Vaktsineerimine inimestel - puudub

20. Kliiniline pilt inimesel
Kõrge palavik (>38° C)
Kurgu- ja lihasvalu
Köha, hingeldus
Silmapõletik
Raskeim tüsistus on kopsupõletik, millega
kaasneb raskekujuline
hingamispuudulikkuse sündroom. Koos
võivad nad põhjustada surma.

21. Haiguse levik Tekitajat kirjeldati 1x 1880 Itaalias
Saksamaal, Hollandis, Belgias – puhangud 2003
Hong-Kong – puhangud
Lõuna-Aafrika, Tai, Vietnam, Kambodža, Hiina, USA, Kanada, Korea – 2004
Indoneesia, Vietnam, Venemaa, Kasahstan, Jaapan, Korea, Mongoolia, Filipiinid

23. EL meetmed Eluslindude, s.h. lemmiklindude Linnuliha ja –toodete
Töötlemata sulgede ja suleosade impordi keeld riskiriikidest
Soovituslikud lisameetmed:tõsta 2005/2006 metslindude uuringute mahtu, võtta tarvitusele bio-ohutuse lisameetmeid ( N: veelinnud siseõue), pidevalt avalikkust teavitada, kaasajastada situatsioonplaanid, tihendada piirikontrollimeetmeid

24. Eesti lisameetmed
Kirjad Maksu- ja Tolliametile teavitamaks piirangutest ja palumaks kontrolli tõhustumist
Peadirektori käskkiri, mis keelab linnukasvatajatel ohustatud piirkondadest pärineva sööda käitlemise (s.h. lindudele söötmise)
Ohustatuks loetakse piirkond, kus viimase taudikolde likvideerimisest on möödunud vähem kui 30 päeva

25. Käitumine taudipuhangu korral
92/40 EEC lindude gripi direktiiv
Lindude gripi tõrje eeskiri (Põllumajandusministri 11. aprilli 2003. a määrus nr 41)
Lindude gripi ja Newcastle`i haiguse tõrje tegevusjuhend