1. Sustainable Timber Action in Europe
Vastutustundlik ettevõtlus puidusektoris
STA VKE-de koolitus
Rakvere, 6. märts, 2013

2. Teemad:
Vastutustundliku ettevõtluse ja vastutustundliku metsamajandamise põhimõtted
Illegaalse ja vastutustundetu metsanduse keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud
Legaalne puit ja EL Puidumäärus
Vastutustundlik metsandus ja tarneahel: FSC ja PEFC
Õiglane kaubandus puidusektoris
Küsige, kui midagi ebaselge!

3. Grupitöö:
Arutlege oma naabriga, mida tähendavad teie jaoks vastutustundlik ettevõtlus ja vastutustundlik metsandus? (ca 5 min)
Arutelu ja arvamuste koondamine
Arutelu ja arvamuste koondamine 10 minutit. Hiljem näeme, kas läheb kokku koolitusega.

4. Vastutustundlik ettevõtlus
Sotsiaalturundus: Ettevõte arvestab oma otsustes ka väliste ja kaudsete sidusgruppide pika-ajaliste huvidega, sealhulgas:
äri- ja eraklientide
tarnijate
keskkonnaorganisatsioonide
inimõiguste organisatsioonide ja ametiühingute
riigi ja avaliku sektori
(Kotler, Armstrong, Saunders, Wong, 2001 mod.)
* CSR on peaaegu alati vabatahtlik, aga see võib olla „kohustuslik“ tänu erinevatele faktoritele – nt. keskkonnahoidlikud riigihanked, EL Puidumäärus vms.
Vastutustundlik ettevõtlus: Vastutustundliku ettevõtluse raames arvestavad ettevõtted oma äritegevuses ja suhtluses sidusgruppidega sotsiaalsete ja keskkonnaalaste huvidega vabatahtlikkuse* alusel (Euroopa Komisjoni definitsioon)

5. Vastutustundlik ettevõtlus = tegevused & suhtlus
Organisatsioonisisesed tegevused:
Tootmine ja lõpp-produktid
Protsessid
Majanduslik vastutustunne
Organisatsioonivälised tegevused:
Puiduhange
Tarneahela kontroll
Organisatsioonisisene suhtlus:
Inimressursid
Organisatsiooni kultuur
Väline suhtlus:
Kliendid
Metsaomanikud
Kohalikud kogukonnad
Ühiskond tervikuna

6. ? Vastutustundetuse mitu nägu Kas alati omavahel seotud?
Mitteõiglane metsandus
Illegalne raie ?
Illegaalne metsaraie, mittejätkusuutlik ja mitte õiglane metsamajandamine võivad olla ja tihti ongi tugevalt seotud, aga mitte ilmtingimata.
Mõned raied võivad olla illegaalsed juriidilises mõttes, näiteks võib olla probleem raieloaga, kuna selle taotlemine ja väljastamine ei ole seadusandluses piisavalt selgelt paika pandud. Need raied võivad igas muus mõttes olla jätkusuutlikud ja kõigi osapoolte suhtes õiglased.
Teisalt võib olla raie juriidilises mõttes korrektne, aga see ei anna veel garantiid, et mets, millest puit pärineb on jätkusuutlikult ja õiglaselt majandatud.
Mittejätkusuutlik metsandus 6

7. Illegaalsus metsasektoris
Iga kahe sekundi tagant raiutakse jalgpalliväljaku suurune ala metsi illegaalselt lagedaks, mis viib kokkuvõttes 5 mln ha metsa hävitamiseni iga aastal.
Mõnes riigis on kuni 90% raietest illegaalsed.
Illegaalsetest raietest saadakse mld USD tulu – summa, mille pealt ei maksta makse ning mida tihti kasutatakse edasiste kriminaalsete tegevuste rahastamiseks.
Igal aasta illegaalselt raiutud puidust saaks teha „keti“ mis ulatuks 10 x ümber maailma.
Allikas: Maailmapank, 2012
Suur osa puidust pärineb endiselt illegaalsetest allikatest. Metsamaa muutmine istandusteks, põllumajandusmaaks. 7

8. Mõnede riikide näitajad:
% kogu-toodangust
Boliivia 80
Brasiilia
20 – 47
Kambodža 90
Kamerun 50
Kolumbia 42
Ecuador 70
Gabon
Ghana 60
Indoneesia
Laos 45
Malaisia
kuni 35
Myanmar
Paapua Uus-Guinea
Peruu
Tai 40
Vietnam
20-40
Venemaa
10-15 (50)
Suur osa puidust pärineb endiselt illegaalsetest allikatest. Metsamaa raadamine istandusteks, põllumajandusmaaks.
Myanmar ehk Birma
Näiteid mitte troopilistest riikidest: ca 10-15% (Kaug-Idas kuni 50%) Venemaa puidutoodangust illegaalne, see läheb küll suures osas Hiina ja sealt edasi juba „legaalsena“ muuhulgas EL turule.
Eesti impordib suures osas oma ümarpuidu hoopis Lätist (94%) ja väljastpoolt ELi ainult ca 3%, küll aga tuleb saematerjali väljastpoolt ELi päris palju.
Aastane import (2011. seisuga) ca tm saematerjali, millest ca tm Venemaalt, kokku tm väljastpoolt ELi, sealhulgas Indoneesiast, Ghanast, Kamerunist, Malaisiast, Nigeeriast.
VÕIKS OTSIDA INFOT KA NT VALGEVENE KOHTA JA RUMEENIA?

9. Vastutustundlik metsandus
Mais 2012 oli kogu maailmas sertifitseeritud metsade pindala 394 mln ha.
+ 4% (14.8 mln ha) alates maist.
Sertifitseeritud metsade pindala moodustab pea 10% maailma metsade pindalast ning ca 14% maailma metsade produktsioonist.
Andmed katavad kõik FSC ja PEFC sertifitseeritud metsad koos maaga, mis on sertifitseeritud suurte rahvuslike sertifitseerimisskeemide järgi:
Malaysian Timber Certification System (MTCS)
American Tree Farm System (ATFS)
Sustainable Forest Initiative (SFI)
Canadian Standards Association (CSA)
Andmed rahvuslike sertifitseerimisskeemide kohta, mis on PEFC poolt heaks kiidetud (MTCS, ATFS, SFI, CSA) on peale heakskiitmist lisatud PEFC andmetesse, mitte eraldi näidatud.
Anmed pole kohandatud ka selliselt, et tuua välja pindala, mis on kaetud nii FSC kui PEFC sertifikaadiga samal ajal (selle slideshow järgi ca 6,5 mln ha?)
Allikad: Individual certification systems, Certification Canada and authors’ compilation, 2012
UNECE – Ühendatud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon (UN Economic Commission for Europe)
Allikas: UNECE FAO 2012

10. Sotsiaalsed probleemid
Metsad on koduks hinnanguliselt umbes 15 mln inimesele, peamiselt erinevatele põlisrahvastele
Metsadel on mitmetes riikides tähtis kultuuriline ja sotsiaalne roll
Maa omandiõiguste üle võitlemine metsatööstusega
Tööliste õigused, tervise- ja ohutusnõuded tarneahelas halvasti kaetud
Metsade majandamine, eriti, kui tegemist on illegaalse või jätkusuutmatu tegevusega, võitleb kõvasti maa ja selle ressursside omandiõiguse üle nendega, kes elavad metsas. Mõnikord võib see lõppeda konfliktiga, kus kannatajateks on enamasti kohalikud kogukonnad, kes jäävad ilma oma maast ja traditsioonilistest õigustest. Kõik see võib viia välja korruptsiooni, vägivaldsete tegudeni ning põlisrahvaste territooriumite hävitamiseni, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade inimõiguste rikkumiseni. Tulusid, mis saadakse illegaalsest metsade ülestöötamisest, on kasutatud ka rahvuslike ja piirkondlike relvakonfliktide rahastamiseks, näiteks on nii juhtunud Libeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Kambodžas.
Ebaseaduslik raie panustab tugevalt ka väikeste ja keskmiste metsatööstusettevõtete marginaliseerimisse (nii majanduslikus kui poliitilises mõttes), mis vähendab nende ettevõtete rolli kohaliku (maaelu)arengu ja maapiirkondade elatustaseme tõusu heaks.
Jätkusuutmatu metsamajandamine ei pööra tähelepanu ka tööliste õigustele ega tervise- ja ohutusnõuetele. Suured metsaettevõtted pakuvad kohalikele inimestele ajutist, madalat kvalifikatsiooni nõudvat ja ohtlikku tööd. Selline ebakindel tööhõive kui mitte ei kahjusta, siis igatahes ka ei lisa väärtust kohaliku kogukonna heaolu parandamisse, mis võib omakorda põhjustada sotsiaalset rahutust ning konflikte kogukondades. 10

11. Keskkonnamõjud (1/3) Metsaraie 11
Vastutustundetu puidu tarbimine viib metsade hävitamise ja nende seisukorra halvenemiseni. Hävitada võidakse metsi ka maakasutuse muutmise eesmärgil – metsad muudetakse põllumaaks või istandusteks (palmiõli – keemiatööstus).
Selle tulemusel kaovad ka ökosüsteemide teenused, mida mets pakub. SIIN NÄITA ÖKOSÜSTEEMIDE TEENUSTE FILMI! Degradeerunud metsad kaotavad võime funktsioneerida erosioonitõkkena, veepuhastajana, mille tulemusel kasvab
üleujutuste hulk ja sellega seoses ka pinnaseerosioon (kantakse ära kõige viljakam kiht – huumus), tekivad maalihked, veekvaliteet kannatab. Metsade tootlikkus väheneb selle kõige tulemusena drastiliselt. 11

12. Keskkonnamõjud (2/3) Maakasutuse muutmine 12
1) Sojaistandused: +100% Ladina-Ameerikas 1994 ja 2000 vahel.
2) Karjamaad: 80% Brasiilia karjamaadest on rajatud loodusliku metsa asemele
3) Õlipalmi istandused: katavad 40% Malaisia maapiirkondade maast (sh. metsadmaast)
4) Ecuadoris, Peruus, Brasiilias ja teistes riikides võetakse metsi maha, et rajada nafta puurkaeve, torujuhtmeid jms taristut 12

13. Haigused ja metsatulekahjud
Keskkonnamõjud (3/3)
Metsade seisukorra halvenemine
Mõnikord on „looduslikul teel“ alguse saanud metsatulekahjud ja haigustepuhangud väga tugeva mõjuga, isegi tugevama mõjuga kui tavaline metsaraie.
Metsade seisukorra halvenemine on ühtlasi ka jätkusuutmatu metsamajandamise tulem.
Haigused ja metsatulekahjud 13

14. Sotsiaalsed mõjud
Kaovad traditsioonilised teadmised, pärimus, identiteet, väärtused ja traditsiooniline elulaad.
Konfliktid omandi- ja kasutusõiguste üle ning kohalike elanike traditsiooniliste õiguste kadumine.
Illegaalse metsanduse tuludest toetatakse relvakonflikte (Libeeria, Kongo DV).
Metsade majandamine, eriti, kui tegemist on illegaalse või jätkusuutmatu tegevusega, võitleb kõvasti maa ja selle ressursside omandiõiguse üle nendega, kes elavad metsas. Mõnikord võib see lõppeda konfliktiga, kus kannatajateks on enamasti kohalikud kogukonnad, kes jäävad ilma oma maast ja traditsioonilistest õigustest. Kõik see võib viia välja korruptsiooni, vägivaldsete tegudeni ning põlisrahvaste territooriumite hävitamiseni, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade inimõiguste rikkumiseni. Tulusid, mis saadakse illegaalsest metsade ülestöötamisest, on kasutatud ka rahvuslike ja piirkondlike relvakonfliktide rahastamiseks, näiteks on nii juhtunud Libeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Kambodžas.
Ebaseaduslik raie panustab tugevalt ka väikeste ja keskmiste metsatööstusettevõtete marginaliseerimisse (nii majanduslikus kui poliitilises mõttes), mis vähendab nende ettevõtete rolli kohaliku (maaelu)arengu ja maapiirkondade elatustaseme tõusu heaks.
Jätkusuutmatu metsamajandamine ei pööra tähelepanu ka tööliste õigustele ega tervise- ja ohutusnõuetele. Suured metsaettevõtted pakuvad kohalikele inimestele ajutist, madalat kvalifikatsiooni nõudvat ja ohtlikku tööd. Selline ebakindel tööhõive kui mitte ei kahjusta, siis igatahes ka ei lisa väärtust kohaliku kogukonna heaolu parandamisse, mis võib omakorda põhjustada sotsiaalset rahutust ning konflikte kogukondades. 14

15. Majanduslikud mõjud (1/2)
Palju ja keerulised, tihti seotud sotsiaalsete mõjudega.
Vähenevad „tootjariikide“ tulud (nt. Tansaania)  turumoonutused + tulude äravool
Mittejätkusuutlik metsamajandamine võib vähendada metsa produktiivsust  kahjustatakse inimeste toimetulekut
Majanduslikud mõjud, mis on seotud mittejätkusuutliku metsamajandamisega või mittejätkusuutliku metsaproduktide tarbimisega, on keerulised ja neid on palju. Tihti on probleemid väga tihedalt seotud sotsiaalsete mõjudega. Lihtsustatult võib öelda, et illegaalne metsaraie vähendab peamiselt tulusid, mis võiks minna niiöelda „tootjariikidele“ ja põhjustab turumoonutusi globaalsel turul. Sellega käib kaasas ka tulude äravool, millel on tõsised tagajärjed näiteks vaesuse piiramisele ja peamistele arengusuundadele nagu tervishoid, haridus ja elatustase. Kõik need vähenevad drastiliselt.
*Tansaania: juba aastaid on Tansaania olnud üks maailma riikidest, kes kaotab miljonitesse ulatuvaid riigitulusid kasvava salakaubanduse tõttu. Vastavalt Traffic International raportile, mis on WWFi ja WCU (World Conservation Union) ühisprojekt, kaotas Tansaania iga aasta ca 58 mln USD (uuring vahemikus 2004 ja 2005) tulu metsade arvelt korruptsiooni ja kehva juhtimise tõttu puidusektoris. ja puidu ebaseadusliku kaubanduse tõttu.
Palju tulusid läheb kaotsi mitte otseselt puidutööstusest vaid kaudselt – kaotatud küttimisvõimalused, metsasaaduste ja küttepuu varumine ja lisaks ka positiivsed arenguvõimalused nagu ökoturism, mittepuiduliste metsasaaduste turustamine (NTFP – non-timber forest products) 15

16. Majanduslikud mõjud (2/2)
Praegune situatsioon on parem kui 10 aastat tagasi, aga metsade kadu on osaliselt korvatud istandustega.
Degradatsiooni (ja metsade väärtuse kahanemist) ei ole arvestatud.
Allikas: 2011, FAO – FRA 2010 16

17. See skeem võtab kokku kogu mõjude poole põhimõtteliselt.

18. Küsitlus:
Mitu ha metsa on viimasel aastakümnel üle maailma igal aastal kadunud? A: 1 mln ha; B: 25 mln ha; C: 13 mln ha
Kui palju inimesi on hõivatud metsamajandamise ja -kaitsega? A: 1 mln; B: 10 mln; C: >10 mln
Kas Teie arvates, võivad Eesti kaubanduses müügil olev puit ja puidutooted pärineda ebaseaduslikust metsaraiest?
Kas Teie arvates tegeletakse vastutustundetu metsamajandamise ja sellest tulenevate probleemide teadvustamisega Eestis piisavalt?
Viktoriinist võetakse osa gruppidena. Koos aruteluga aega kokku 10 minutit.
Vastused:
Umbes 13 mln ha metsamaad on viimasel aastakümnel kadunud kas läbi maakasutuse muutmise või looduslikel põhjustel igal aastal. 1990ndatel oli see number umbes 16 mln ha. Nii Brasiilia kui Indoneesia, kus 90ndatel oli kõige suurem metsade kadu, on oma määra oluliselt vähendanud.
Umbes 10 mln inimest on hõivatud metsamajandamise ja –kaitsega, aga veel rohkemad sõltuvad metsast otseselt oma toimetulekus.
Palju puidust töötatakse endiselt ebaseaduslikult üles, enamus metsi ei ole jätkusuutlikult majandatud (sertifitseeritud metsade pindala on ca 10%), vähe pööratakse tarneahelas tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele.
Seleta, et üks suuri põhjuseid, miks asjad nii on, on see, et ostjad (ehk tarbijad) ei tunne selle vastu huvi või ei uuri, kust on pärit puit või puidutooted, mida nad ostavad. Peaasi, et odavad oleks.
Edasi räägi sellest, mis selle tagajärjed on: metsade raadamine ning seisukorra halvenemine ja sotsiaalsetest ning majanduslikest mõjudest kogukondadele, kes metsa ressurssidest elatuvad. 18

19. Tarbijaid huvitab üha enam toodete päritolu:
Energia hinnad kõikuvad;
Kardetakse toodete ja toidu ohutuse pärast;
Valitsused endiselt keskkonnateemadest huvitatud;
Tootjad tahavad kulusid kärpida;
Keskkonnaseisund ei parane iseenesest
Nagu me näeme, on majanduslanguse tingimustes huvi vähenenud. Ma julgen väita, et praeguseks on see taas suurenenud. Kindlasti ei kajasta antud küsitlus adekvaatselt Eesti tarbijaid, kuna andmed on kogutud 2000-lt täiskasvanud Euroopa elanikult, kelle aastane sissetulek on kas 35000$ või suurem, mis teeb kuu sissetulekuks veidi üle 2000€. Eestis on need protsendid märksa madalamad, aga kindlasti on tarbijaskond ka Eestis järjest rohkem huvitatud oma toodete päritolust. TOO NÄIDE: mahe-kõrvitsaseemned; Pesapuu või Unolik tootmine ja Eesti tooraine.

20. Mis on „jätkusuutlik puit“?
“Jätkusuutlik metsamajandamine, muutuva ja areneva kontseptsioonina, püüdleb kõikide metsatüüpide majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väärtuste kasvatamisele praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks“ (ÜRO, 2007)
Jätkusuutlik vs vastutustundlik – terminoloogia küsimus.
Loomulikult ei ole puit ise vastutustundlik, vaid vastutustundlikud on metsamajandamise viisid, tööstus, sotsiaalsetele aspektidele tähelepanu pööramine jms. 20

21. Metsade vastutustundlik majandamine hõlmab kolme peamist suunda:
Legaalsus – metsaomanik või -majandaja peab omama seaduslikku õigust raieks ja puitu raiutakse, töödeldakse ja sellega kaubeldakse vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele, rahvuslikele ja regionaalsetele seadustele.
Keskkonnaalane jätkusuutlikkus – metsi majandatakse viisil, mis säilitab metsade hea tervise tulevastele põlvkondadele.
Sotsiaalne jätkusuutlikkus – puitu raiutakse, töödeldakse ja sellega kaubeldakse pidades lugu nende protsessidega seotud inimeste õigustest ja pöörates tähelepanu nende töötingimustele.
Legality will be considered a pre-condition once the EUTR will be fully implemented from March 2013

22. EL vastutus
2003 aastal importisid EU15 riigid üle maailma 82,24 mln tm illegaalset puitu (~20%)
(Euroopa Komisjon ja WWF UK, 2004)
Need andmed on küll vanad, aga näitavad selgesti, millel põhines tegelikult vajadus EL Puidumääruse järgi. 22

23. Kuidas tegeleb EL legaalsuse probleemiga:
EL Puidumäärus (EU Timber Regulation ehk EUTR), mis jõustus 3. märtsil, mis keelab ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puidutoodete esmakordset laskmist EL siseturule. Määrus nõuab, et ettevõtted, kes puitu ja puidutooteid siseturule esmakordselt tarnivad, rakendaks nõuetekohast hoolsust.
EUTR ei taga päriselt, et kõik puit, mis avalikus sektoris hangitakse, tuleks legaalsetest allikatest, aga risk väheneb oluliselt!
Eestis on PÄDEV ASUTUS Keskkonnainspektsioon, kes viib korrapäraste ajavahemike järel läbi kontrolle, et teha kindlaks, kas ettevõtjad ja kauplejad täidavad neile seatud nõudeid ning kas JO-d täidavad neile seatud ülesandeid ning vastavad tunnustuse saamise aluseks olevatele nõuetele.
JÄRELEVALVEORGANISATSIOONID ei ole kohustuslikud. Nende eesmärk on säilitada ja hinnata regulaarselt nõuetekohase hoolsuse süsteemi ning anda ettevõtjatele õigus seda kasutada; kontrollida oma NHSi korrakohast kasutamist selliste ettevõtjate poolt; kui ettevõtja ei kasuta tema NHSi korrakohaselt, teavitab ettevõtjapoolse olulise või korduva rikkumise korral PA-d. JO taotluse Eestis teinud 3 organisatsiooni: NEPCon, BM Trada ja SGS (12.02 seisuga ei olnud veel ühtegi tunnustatud EK poolt) 23

24. Veel viise legaalsusega tegelemiseks:
EL metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja EL toodavate puidutoodetega kauplemise tegevusplaan (EU Forest Law Enforcement Governance and Trade Action Plan ehk FLEGT) paneb paika tegevused, mis ennetavad illegaalset päritolu puiduga kauplemist sõlmides vabatahtlikke partnerluslepinguid (Voluntary Partnership Agreements ehk VPA) EL ja mitmete puitu tootvate riikide vahel.
Veebruaris 2013 olid VPAd ELi ja Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Ghana, Indoneesia, Libeeria ja Kongo Vabariigi vahel. Läbirääkimised pooleli Malaisia, Vietnami, Gaboni, Kongo DV, Guyana, Hondurase ja Laosega.
Põhimõtteliselt käsitletakse FLEGT litsentseeritud puitu EUTRi raames legaalsena.
Rahvusvahelisel tasemel võetakse kasutusele erinevaid meetmeid, et võidelda illegaalse ja vastutustundetud metsandusega. Kõige tähtsamad neist on määrused, mis tegelevad illegaalse puidu keelustamisega ning sertifitseerimisskeemid, mis tegelevad jätkusuutliku metsamajandamisega. 24

25. Jätkusuutlikkuse kindlustamine
MCPFE kriteeriumid jätkusuutlikule metsamajandamisele:
ASPEKTID
KRITEERIUMID
Ökoloogilised aspektid
1. Metsaressursside säilitamine ja edendamine ning nende panus globaalsesse süsinikuringesse;
2. Metsa ökosüsteemi tervise ja elujõulisuse säilitamine;
3. Metsa ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitse ja edendamine;
4. Ökosüsteemide teenuste säilitamine ja edendamine metsa majandamisel (eelkõige pinnase- ja veekaitsefunktsioonid);
Majanduslikud aspektid
5. Metsa produktiivsuse säilitamine ja edendamine (nii puidu kui ka mittepuiduliste metsasaaduste);
Sotsiaalsed aspektid
6. Sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja seisundi säilitamine.
MCPFE – MINISTRITE KONVERENTS EUROOPA METSADE KAITSEKS (Ministerial Conference on the Protection of Forests in Europe
Ühtlasi on tegemist PEFC metsamajandamise standardi etalon kriteeriumitega. 25

26. Sertifitseerimine
Vastutustundliku metsamajandamise sertifitseerimisskeem:
Nõuab vastavust legaalsuse ning keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse printsiipidele;
annab sõltumatu kinnituse, et puit tuleb vastutustundlikult majandatud metsast;
sisaldab meetmeid, mille abil jälgitakse toodete päritolu ja teekonda metsast kuni lõpptarbijani (tarneahela sertifitseerimine – Chain of Custody ehk CoC). 26

27. Sertifitseerimine
Rahvusvahelisel tasemel on tunnustatud kaks peamist sertifitseerimisskeemi:
FSC® - Forest Stewardship Council® – Metsahoolekogu – /
PEFC - The Programme for the Endorsement of Forest Certification – Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm –
Enamik vastutustundliku puiduhanke poliitikad aktsepteerivad mõlemat märki kui ühte võimalust kinnitamaks vastavust erinevatele vastutustundlikkuse nõuetele. 27

28. Sertifitseerimine
Vastutustundlikkuse printsiipidele vastavuse tõestamine:
Rahvusvahelisel tasemel kinnitamine - ASI
Rahvuslikul tasemel – Eesti Standardi-keskus
ASI – Accreditation Services International – Rahvusvahelise Akrediteerimise Teenistus
Kas keegi veel peale Metroserdi PEFC FM sertifikaati väljastab? Kes kontrollib Metroserdi tööd? 28

29. Sertifitseerimine Tarneahela põhimõte:
Kõik tarneahela lülid peavad olema kaetud vastava CoC sertifikaadiga
Põhimõte on sama nii FSC-l kui ka PEFC-l
Peamiselt on tegemist turupõhiste protsessidega
Graafikul näidatud numbrid näitavad CoC sertifikaatide arvu, mis ei sõltu üksikute sertifitseeritud ettevõtete suurusest ega toodangu hulgast.
Graafikul sisalduv info on 2012 aasta mai seisuga.
Praeguseks on FSC CoC sertifikaate kas juba või on veel natuke puudu.
Allikad: FSC ja PEFC 2012 29

30. FSC märgistused
FSC sertifitseeritud
FSC kontrollitud puit
Ringlussevõetud
FSC 100%: 100% FSC sertifitseeritud metsast pärinev puit.
FSC Mix: FSC sertifitseeritud puit + kontrollitud puit + ringlussevõetud puit (märgistamiseks vajalik vähemalt 70% sertifitseeritud puitu).
FSC MIX on mõne üksiku registreeritud toote puhul veel lubatud ka 50% sertifitseeritud puidu sisaldus, aga see kaob varsti ära – NÄITED?!
Vastavalt EL tõlgendusele on:
Tarbijaeelne materjal: valmistamisprotsessis jäätmevoost kõrvale suunatud materjal. Välistatud on selline materjalide
korduskasutus nagu uuesti tehtav töö, uuesti jahvatamine või protsessis tekitatud jäätmed, mida saaks taasväärtustada
samas protsessis, mis neid tekitas.
• Tarbijajärgne materjal: majapidamiste, kaubandus- või tööstusettevõtete või asutuste kui toote lõppkasutajate poolt
tekitatud materjal, mida ei saa selleks ettenähtud eesmärgil enam kasutada. See hõlmab ka materjali tagasitulekut
turustusahelast.
FSC Recycled: ringlussevõetud materjalist, lubatud nii tarbijajärgsed kui ka tarbijaeelsed materjalid (märgistamiseks vajalik vähemalt 85% tarbijajärgseid materjale).
Rohkem informatsiooni – CoC standard: FSC-STD V2-1
kaubamärkide kasutamise nõuded: FSC-STD V2-0 30

31. PEFC sertifitseeritud Mittevastuolulistest allikatest puit
PEFC märgistused
PEFC sertifitseeritud
Mittevastuolulistest allikatest puit
Ringlussevõetud
PEFC Certified: sertifitseeritud puit, ringlussevõetud puit ja „mittevastuoliline“ puit (märgistamiseks vajalik vähemalt 70% sertifitseeritud puitu).
PEFC Certified & Recycled: ringlussevõetud tarbijajärgne ja tarbijaeelne materjal ja sertifitseeritud puit
(märgistamiseks vajalik vähemalt 70% ringlussevõetud puitu).
Rohkem informatsiooni 31

32. Grupitöö Küsimused Kirjutuslaua tarneahel
Mis on metsade pindala vähenemise põhjused?
Mis on selle tagajärjed?
Kas Euroopa vastutab metsade pindala vähenemise eest?
Kuidas tunnete ära sertifitseeritud tooted?
Kas Te teate sertifitseeritud puidu või puidutoodete müüjaid Eestis?
Mõtleme ühe kirjutuslaua tarneahela peale. Kes vajab tarneahelas sertifikaati?
Metsamajandaja?
Raiet teostav ettevõte?
Puidumüüja (kaupleja)?
Pooltoodete tootja?
Mööblitootja?
Suured edasimüüjad?
Mööblipaigaldaja?
Lase osalejatel esitlusel põhinevatele küsimustele vastata ning arutlege käsitluse arusaadavuse üle (20 minutit)
Mõtleme ühe kirjutuslaua tarneahela peale. Kes vajab tarneahelas sertifikaati?
Metsamajandaja? (Forest manager?) JAH
Raiet teostav ettevõte? (Logger company?) (JAH ja EI?) – FSC puhul ei vaja, küll aga vastutab peatöövõtja ka alltöövõtjate eest
Puidumüüja (kaupleja)? (Timber trader või broker) JAH
Pooltoodete tootja? (Semifinished products producer) JAH
Mööblitootja? (Furniture producer) JAH
Suured edasimüüjad? (Large retailers, not final?) EI
Mööblipaigaldaja? Installer? (YES and NO) – EI vaja ju? 32

33. Õiglane kaubandus Fairtrade

34. Küsimus: Mida need logod tähendavad?
Õiglane kaubandus
Küsimus: Mida need logod tähendavad?
Küsimus osalejatele: mida FLO logo tähendab/sümboliseerib? (5 min)
Arutlege naabriga, mida „õiglane kaubandus“ tähendab, seejärel üldine arutelu (10 min)
Esitlus (15 min):
„Õiglase kaubanduse“ definitsioon
Sektorid, kus FT edukalt kohaldatud on
FT metsasektoris – siiani väga vähesel määral, aga tutvustada maksab ikkagi. Too näiteid mõndadest algatustest, kus SFM on FT-ga ühendatud!
Vasakpoolne: FT logo, mida kõige sagedamini kasutatakse erinevate toidukaupade peal (aga ka puidukaupadel, mis on küll väga nišitooted)
Parempoolne: FT logo, mida kasutavad US ja Kanada 34

35. Õiglane kaubandus
Õiglane kaubandus on dialoogil, läbipaistvusel ja lugupidamisel põhinev kaubanduspartnerlus, mis püüdleb rahvusvahelises kaubanduses võrdsuse poole. Õiglane kaubandus panustab jätkusuutlikku arengusse pakkudes tootjatele ja töölistele paremaid kauplemistingimusi ning õigusi, seda eeskätt arengumaades.
[Õiglase kaubanduse definitsioon, mille on heaks kiitnud FLO ja WFTO]
FLO - Fairtrade Labelling International – Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Märgistamine
WFTO - World Fair Trade Organization – Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon 35

36. Õiglane kaubandus Õiglase kaubanduse põhilised printsiibid: 1
Luua võimalusi majanduslikult ebasoodsas seisus olevatele tootjatele (vaesuse vähendamine) 2
Läbipaistvus ja vastutus (tootjate osalemine otsuste tegemises) 3
Õiglase kaubanduse tavad (ettemaksed, pikaajalised lepingud ja partnerlussuhted) 4
Õiglase hinna maksmine 5
Ei kasutata lapstööjõudu ega sunnitöölisi (ÜRO lapse õiguste konventsioon) 6
Diskrimineerimise piiramine ning pühendumine soolisele võrdõiguslikkusele ja ühinemisvabadusele 7
Heade töötingimuste tagamine (ILO konventsioonid) 8
Töötajate ja tootjate organisatsioonide võimekuse arendamine 9
Õiglase kaubanduse propageerimine (teadlikkuse tõstmine) 10
Keskkonnast lugupidamine
FLO - Fairtrade Labelling International – Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Märgistamine
WFTO - World Fair Trade Organization – Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon
[Õiglase kaubanduse printsiibid, mille on heaks kiitnud FLO ja WFTO] 36

37. Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus on edukalt juurutatud: 1
Catering teenused (kohv, šokolaad & puuviljad) 2
Lilled 3
Suveniirid jms turismikaup 4
Käsitöö 5
Riided 6
Nahktooted
EL tasandil ei ole õiglase kaubanduse kriteeriumit hankepoliitikatesse kaasatud.
Erinevad rahvuslikud algatused siiski on, näiteks Belgias, Saksamaal, Taanis, Hollandis.
Katsetamisel: 7
Põrandakatted 8
Mööbel 37

38. Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus puidusektoris:
Umbes 10 mln inimest on hõivatud metsanduses (FAO, 2010).
Palju rohkem on neid, kes on metsast oma toimetulekus otseselt sõltuvad.
Metsanduse tööhõive on peamiselt maapiirkondades, mis on nende elujõulisuse säilitamiseks väga oluline (FAO, 2010).
Mõnes regioonis, nt. Ladina-Ameerikas, Aafrikas, on metsaga seotud tööhõive kasvanud, kuna ümarpuidu produktsioon on kasvanud kiiremini kui tööjõu produktiivsus.
Samas ei ole töö- ja sotsiaaltingimused paranenud, mis kahandab kogukondade elujõulisust.
Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas oli metsatööstuses 1990 ja 2005 aasta vahel suur langus – 15-40%
Ida-Aasias ehk Hiinas keelati metsaraie ära, kuna mägede nõlvadelt metsaraiumine tõi kaasa suured üleujutused ja mudalaviinid?? 38

39. Metsanduse sertifitseerimise ja õiglase kaubanduse kombineerimine:
Miks peaksid väikemetsaomanikud kulutama aega ja raha, et oma metsamajandamine jätkusuutlikuks muuta, kui puidu ja teiste metsast pärinevate saaduste eest ei maksta õiglast hinda või puudub ligipääs turule?
Õiglane kaubandus võimaldab läbi õiglaste hindade ja/või hinnalisa tagamise kogukondadele ja väikemetsaomanikele saada kompenseeritud selle eest, et nad oma metsa vastutustundlikult majandaksid.
Paljud algatused, mis on üritanud SFMi propageerida on läbi kukkunud, kuna:
Kogukondadel ja väikemetsaomanikel on lühiajaline huvi rakendada vastutustundlikku metsamajandamist, kuna neil on enamasti teised prioriteedid
Jätkusuutlikud majandamis- ja raieviisid võivad olla kulukamad nii aja kui ka raha mõttes ning metsaomanik, kes peab oma peret toitma, ei mõtle eelkõige biloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja keskkonnamõjudele. 39

40. SFM + FT Topeltsertifitseerimise näiteid: Kummist pallid
Mööbel
Saematerjal
Erinevad puidutooted
Tšiili – SSc Wood Technologies KÄHRS
Honduras - COATLHAL
Boliivia – Multiagro –
Santa Fe –
Quadrato
Nt: FORCERT: FSC + Fair Trade + erinevad koolitusteenused väikemetsaomanikele ja kogukondlikele metsamajandajatele 40

41. FSC printsiibid ja kriteeriumid 1/3
Printsiip 1: Kooskõla seaduste ja FSC põhimõtetega – metsamajandaja peab arvestama kõiki Eestis kehtivaid seadusi, rahvusvahelisi leppeid ja võetud kohustusi ning tegutsema kooskõlas FSC põhimõtete ja kriteeriumitega.
Printsiip 2: Maa omandi- ja kasutusõigused ning kohustused – maa ja metsaressursi pikaajaline omandi- ja kasutusõigus on selgelt määratletud, dokumenteeritud ja põhineb seaduslikel alustel.
Printsiip 3: Põlisrahvaste õigused – põlisrahvaste seaduslikke ja tavaõigusi maa, piirkondade ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse ja austatakse.
Printsiip 4: Ühiskondlikud suhted ja töötajate õigused – metsade majandamine säilitab või suurendab metsatööliste ja kohaliku kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu.
FSC standards refer to the 10 FSC Principles which require the forest owner or manager to do the following activities… 41

42. FSC printsiibid ja kriteeriumid 2/3
Printsiip 5: Metsast saadavad hüved – metsa majandamine aitab kaasa erinevate metsasaaduste ja metsaga seotud teenuste tõhusamale kasutamisele, et kindlustada metsade majanduslik elujõulisus ja tuua kasu keskkonnale ja ühiskonnale.
Printsiip 6: Keskkonnamõju – metsade majandamisel kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud väärtusi, veeressursse, muldi ning unikaalseid ja majandamise suhtes tundlikke ökosüsteeme ja maastikke, säilitades sellega metsa ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust.
Printsiip 7: Majandamiskava – vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud. 42

43. FSC printsiibid ja kriteeriumid 3/3
Printsiip 8: Seire ja hindamine – tuleb rakendada metsamajandamise ulatusele ja intensiivsusele vastavat seiresüsteemi, mille abil saab hinnata metsade seisundit, tootlikkust, metsamajandamise sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning tõestada metsatoodete päritolu.
Printsiip 9: Kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamine – kõrge kaitseväärtusega metsade majandamine peab säilitama või parandama metsaomadusi, mille järgi on sellised metsad defineeritud. Kõrge kaitseväärtusega metsi mõjutavad otsused kaalutakse alati lähtuvalt ettevaatusprintsiibist.
Printsiip 10: Istandused – istanduste majandamine toimub kooskõlas FSC printsiipidega 1-9 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega. 43