1. Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige
Peeter Normak

2. Loengu eesmärk Loeng püüab vastata järgmistele küsimustele:
Milline on infoühiskonna olemus?
Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?
Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes?
Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks toimimiseks eelkõige vajalikud?
Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?

3. Mida te mõistate mõiste infoühiskond all?
Diskussioon
Mida te mõistate mõiste infoühiskond all?

4. Infoühiskonna määratlus
Infoühiskond (information society) on ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.
Mõiste informatsioon tähendusi:
tunnetuslik: sisendsignaalide jada (näiteks kosmosest)
esituslik: objekti kirjeldus mingil viisil (näiteks mudelauto või DNA-ahel)
formaalne: sümbolite jada (omades ehk ka teatud struktuuri - süntaksit)
NB! Informatsioon ei pruugi omada tähendust, s.t. ei pruugi olla mingil viisil interpreteeritud.

5. Teadmine ja teadmus
Informatsiooni, millel on teatud tähendus, s.t. mida on mingil viisil interpreteeritud, nimetatakse teadmiseks (knowledge).
Näide: sümbol “V” on informatsioon; rooma number V, mis väljendab õunte arvu korvis, on teadmine.
Näide: jada “TTAGGG” on informatsioon; jadaga “TTAGGG” määratud lõik inimese DNA-ahelas on teadmine.
Teadmiste kogumit koos selles kogumis olevate teadmiste vaheliste seostega nimetatakse teadmuseks (knowledge).

6. Teadmusühiskond
Ühiskonda, mille toimimine kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel tugineb olulisel määral teadmiste rakendamisele ja analüüsile, nimetatakse teadmusühiskonnaks (teadmistepõhiseks ühiskonnaks, knowledge society).
Näide: Wikipedia artikkel “Information society” sisaldab 52 korda sõna “knowledge” ( ).

7. Infoühiskonna kontseptsiooni kujunemisest
1962 Fritz Machlup võttis kasutusele mõiste knowledge industry.
1969 Peter Drucker: tulevikuühiskonna (nn postindustriaalse ühiskonna) majandus hakkab materiaalsete hüvede tootmise asemel põhinema uue teadmise loomisele.
1984 Jean-Francois Lyotard: tulevikuühiskonnas saab praktiliselt kogu teadmus IKT vahendite kaudu igaühele kättesaadavaks.
2000 Manuel Castells võttis kasutusele mõiste network society, rõhutamaks võrgustumist kui infoühiskonna põhitunnust.
Alates 2000 mitmeid erinevaid termineid, sh näiteks informatsiooniline kapitalism (informational capitalism)

8. all käsitletakse tänapäeval sisuliselt mõistet
Järeldus 1
Mõiste
infoühiskond
all käsitletakse tänapäeval sisuliselt mõistet
teadmusühiskond.

9. Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?

10. Majanduse olulisim struktuurimuutus
Alates 20. sajandi keskpaigast on turgude laienemine põhjustanud muuhulgas selle, et konkurentsivõime säilumiseks on vajalik pidev tootmise täiustamine (innovatsioon). See tõi kaasa teenuste (sh teadmusteenuste) osakaalu kiire kasvu.
Näited:
1960. aastal oli Saksamaal teenuste ja tootmise kogumahud ligikaudu võrdsed; momendil on vahekord 3:1.
IBM kogutuludes tõusis vahemikus 1995…2005 teenuste osakaal 28%-lt 55%-le.

11. Infoühiskonna kujunemise sekundaarseid põhjuseid
Sekundaarseid põhjuseid (loetelu ei ole ammendav):
Teenuste pakkumise “kolimine” internetti; Internet on kujunenud globaalseks turundamise instrumendiks.
Toodete ja teenuste kohandumine iga üksiku kliendi vajadusi arvestavalt (co-creation, mass customization).
Horisontaalsete ja hajusate koostöövõrgustike tekkimine (praktika- ja huvikogukonnad, temaatilised võrgustikud, digitaalsed ökosüsteemid jmt).
Uute protsessimudelite ning (järjest suuremal määral teenuspõhiste) ärimudelite kasutuselevõtt.
Kõiki neid tegevusi iseloomustavad märksõnad informatsioon/teadmine ja võrgustumine.

12. Järeldus 2
Infoühiskonna kujunemise olulisimateks põhjuseks on tehnoloogia ülikiire areng ja sellega kaasnev majanduse struktuuri muutus

13. Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes?

14. Tootmine traditsioonilises ettevõttes
Tooted ja teenused olid ettevõtte-kesksed, tuginedes ettevõtte kompetentsidele ja võimalustele.
Tootmine (eriti masstootmine) oli üldjuhul unifitseeritud, toimudes eelnevalt määratletud tootmisprotsessi kohaselt.
Tootmine eeldas töötajatelt teatud kindlaid (eelnevalt määratletud) teadmisi ja oskusi.
Ettevõttesisene suhtlus (sh teadmuse liikumine) toimus reeglina ülalt-alla põhimõttel; töötajate osalus teadmuslomes oli minimaalne.
Muutuvate keskkonnatingimuste ja uute väljakutsete arvestamine oli vähene.

15. Tootmine tulevikus
Tootmine on tootekeskne, tuginedes kõikide osapoolte kompetentsile
Tootmine on dünaamiliselt kohanduv, arvestades iga üksiku kliendi individuaalsete vajadustega.
Erinevate vajadustega arvestamine eeldab tarbijate kaasamist ning nendega läbirääkimist.
Proaktiivse teadmusloome, probleemilahenduse ja innovatsiooni kaudu kiire reageerimine muutuvatele vajadustele ja tingimustele.
Foto: Juan Pablo Olmo

16. Järeldus 3
Tööprotsessid tulevikus on dünaamilised ning eeldavad kõikide osapoolte pidevat koostööd (momendi tingimustest lähtuvalt) optimaalsete lahenduste leidmist.

17. Millised on ettevõtete koostöö olulisemad instrumendid?

18. Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability) määratlus
Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability – EI): IKT-põhised vahendid ja tehnoloogiad ettevõtete ja organisatsioonide omavahelise ning ettevõttesisese koostöö toetamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtete efektiivsust ja konkurentsivõimet. Enterprise Interoperability. Research Roadmap ( ): Euroopa Komisjoni tellitud analüüs, mille alusel määratleti/määratletakse EL teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi IKT alaprogrammi EI-alased prioriteedid. EI veeb: EL 7. RP IKT alased projektid:

19. EI tegevusraamistiku põhivaldkonnad (“grand challenges”)
Publikatsioon Enterprise Interoperability – A Concerted Research Roadmap for Shaping Business Networking in the Knowledge-based Economy, ISBN X.
(“Main document”).
Koostoime tehnilise tagamise teenused (Interoperability Service Utility, ISU).
Koostoimet toetavad veebitehnoloogiad.
Virtuaalsete organisatsioonide teadmusalase koostöö vahendid.
Koostoime edendamiseks vajaliku teadusbaasi (teoreetiliste aluste) loomine (kontseptsioonid, teooriad, mudelid, meetodid jmt).

20. EI: koostoime tehnilise tagamise teenused
Teenused peavad olema väga odavad, kättesaadavad praktiliselt kõikidele ettevõtetele, teatud ulatuses garanteeritud ning ei ole ühegi eraõigusliku üksuse omanduses. ISU (Interoperability Service Utility) peab võimaldama informatsiooni automaatset vahetamist (st arvuti peab informatsioonist “aru saama”), ilma inimese vahetu osaluseta. ISU peab võimaldama ettevõttel lihtsalt luua endale sobiva informatsiooni infrastruktuuri (sh infoobjektide, ontoloogiate ja metaandmete aidad) ja sellele tuginevad teenused. ISU ärimudel: millistele põhimõtetele tuginedes töötada välja ja pakkuda baasteenustele (mis on tasuta) lisanduvaid teenuseid. ISU kasutamise reguleerimine: mil määral ja kas üldse peaks ISU propageerimiseks ja toetamiseks kasutama poliitika instrumente.

21. EI: koostoimet toetavad veebitehnoloogiad
Veeb muutub tulevikuettevõtte põhiliseks äri- ja tegutsemisplatvormiks (basic building block); veebitehnoloogiad pakuvad ülihäid võimalusi kasvuks ja kasumi saamiseks. EI operatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldaks kliendil talle osutatava teenuse ise kujundada (teenuste “iseteenindus”). Vahendid olemasolevale veebisisule ja –teenustele tuginedes uute kombiteenuste (mashup technology solutions) loomiseks. Kaugtoimekeskkonna (Web Service Logic Execution Environment, SLEE) loomine, mis võimaldaks ettevõtete ökosüsteemi osaliste poolt üksteise tegevusi tellida/täita (vt ka Ettevõtetevaheliste kogukondade tegevust toetavad lahendused: teadmushaldus, intellektuaalomandi kaitse, ühisteenuste loomise ja osutamise vahendid jmt.

22. EI: Virtuaalsete org-de teadmusalase koostöö vahendid
Skeem Ettevõte -> tooted asendub järjest enam skeemiga Toode -> ettevõtete ökosüsteem (virtuaalne organisatsioon, VO). Efektiivne juhtimistegevus eeldab intelligentseid platvorme, mis võimaldaksid ühishuvidest lähtuvalt koguda ja kasutada asjakohast teadmust. VO kujundamise (st koostööpartnerite määratlemise) vahendid. VO ühise teadmusruumi kujundamise ja haldamise vahendid. Parimate koostööpraktikate aidad. Teadmuse kirjeldamise ja esitamise vahendid. Andmekaevandamise vahendid, seda nii VO kui ka iga üksiku ettevõtte teadmusbaasi täiendamiseks (sh ärilahenduste – business intelligence – osas). Äriprotsesside visuaalse esitamise vahendid.

23. EI: teadusbaas
Ettevõtete koostööd toetavate lahenduste väljatöötamine peab tuginema teaduslikult põhjendatud kontseptsioonidele, printsiipidele ja teooriatele; seejuures peab silmas pidama mitte ainult ettevõtete arenguhuve, vaid kogu majanduse ja ühiskonna huve, peab tuginema ka teistes teadusvaldkondades saadud tulemustele.
EI teadusbaasi kujundamisel lähtevaldkondade näiteid:
süsteemiteooria/keerukusteooria
infoteadused
teenusteteadus
majandusteadused
sotsiaalteadused

24. E-oskuste (e-skills) arendamine
EL poliitika (“Technology for innovation/ICT industries and e-business”):
NB! EK ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat!
Thessaloniki resolutsioon (2006):
Euroopa Liidu globaalse konkurentsivõime tagamiseks on ülitähtis (“crucial”) rakendada pikaajaline töötajate e-oskuste arendamise tegevuskava.
Avalik ja erasektor peavad tegema ühiseid jõupingutusi, kujundamaks e-oskuste arendamisel välja põhikoolituse, kutse- ja kõrghariduse ning professionaalse tegevuse ühtne süsteem.
Ettevõtted ja poliitikakujundajad peavad süstemaatiliselt propageerima professionaalsuse ja IKT rolli tööviljakuse, tööhõive ja tööperspektiivide suurendamisel. E

25. E-oskuste arendamise põhisuunad
E-oskuste tegevuskava (Euroopa Komisjoni teatis “E-skills for the 21st century: fostering competitiveness, growth and jobs”) võtmekomponendid (läbiv põhimõte – heade praktikate levitamine):
Avaliku ja erasektori koostöö ja ühisalgatused (“Multi-stakeholder partnership”): õppekavade kohandamine, välisspetside värbamine, ..)
Investeerida (nii avaliku kui erasektori poolt) e-oskuste arendamisse, töötada välja e-oskuste raamistikud, mis seoks formaalse ja mitteformaalse hariduse ja sertifitseerimise ühtsesse süsteemi.
Propageerida e-oskuste ja IKT elukutsete kaudu avanevaid karjäärivõimalusi (eelkõige õpilaste, vanemate ja õpetajate seas).
Töötada välja ja realiseerida e-kaasatuse (e-Inclusion) programm (sh VKE jaoks). N: ministrite konverents Viinis.
Elupideva õppe kontseptsioonist lähtuvalt töötada välja ettevõtete töötajatele suunatud e-kursuseid.

26. Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks toimimiseks eelkõige vajalikud?

27. Kognitiivsuse tasemed Bloomi taksonoomia järgi
Teadmine - riskita reproduktiivne tegevus
Mõistmine - riskiga reproduktiivne tegevus
Rakendamine - tegevus erinevates tingimustes
Analüüs - nähtuste oluliste komponentide määratlemine
Süntees - erinevate komponentide integreerimine uueks kvaliteediks
Hindamine - parima võimaliku tulemuse taotlus
Kuni 20. sajandini oli ühiskonna areng suhteliselt aeglane (sisuliselt iseennast reprodutseeriv) ja probleemid lihtsad. Mistahes probleemi lahendamiseks piisas üldjuhul ühest põhiteadmisest; kooliained ja elulised probleemid olid kooskõlas.
Kokkuvõtteks: toimetulekuks piisas 1. ja 2. tasemest (“äraõppimisest”). Hariduse olulisimad osapooled - kodu, kool, töökoht - said oma ülesannetega hästi hakkama.

28. Edu võti - probleemilahendusoskused
Josh Silverman (Skype tegevjuht): kooli põhiülesandeks peaks olema probleemilahen-dusoskuste kujundamine.
Probleemide olemus:
Hägusad, ebamääraselt defineeritud/tunnetatud.
Komplekssed, nende lahendamine eeldab teadmisi ja oskusi erinevatest valdkondadest.
Dünaamilised, pidevalt muutuvate nõuetega.
Erinevate osapoolte poolt erinevalt prioritiseeritud.
Indiviidi
kompetentsi-
piirkond
Jaan Valsiner: toetatud tegevuse tsoon (Zone of Promoted Action, ZPA) 28

29. Probleemide lahendamise võtteid
Abstraheerimine: üldiste seaduspärasuste kindlakstegemine ja nende rakendamine konkreetses kontekstis.
Põhjus-tagajärg analüüs.
Redutseerimine/analoogia kasutamine: probleemi teisendamine probleemiks, mis on lihtsamini lahendatav/analoogline.
Tükeldamine: probleemi jagamine lihtsamini lahendatavateks alaprobleemideks.
Morfoloogiline analüüs: uuritava nähtuse määravate seoste ja ilmingute analüüs.
Ajurünnak: erinevate lahenduste/ideede genereerimine ning nende alusel parima väljaselgitamine. ….
Ühine tunnus: avatud loogiline mõtlemine

30. Avatud loogilise mõtlemise üldskeem
Teadmusbaas
Lai kontekst
Kitsas kontekst
Lahendus
Tuletusreeglid
Probleem: avatud loogilise mõtlemise kujunemine

31. Tasemeõpe versus probleemipõhine õpe
Valdknnas rakendatavad teadmised ja oskused
Ülesande täitmiseks
Vajalikud teadmisd ja
oskused
PhD
Magister
Bakalaureus
Baasoskused

32. CBL kui kompetentsi laiendamise instrument
Kiireid lahendusi nõudvatel juhtudel on puuduva kompetentsi saamise kõige efektiivsemaks instrumendiks kogukonnapõhine õpe (CBL).
Kogukonnapõhine õpe on kogemuslik õpe, milles käsitletakse tegeliku elu probleeme ning mis toimub koostöös mingi kogukonna teiste liikmetega.
CBL põhitunnused:
Õpe on proaktiivne - õppijakeskne, enesejuhitud ja probleemorienteeritud.
Õpe on situatiivne - õpe toimub samas kontekstis kui õpitut edaspidi rakendatakse.
Õpe toimub indiviidi poolt teadmuse konstrueerimise ning tegevuse mõtestamise kaudu.
Õppimine teiste kogemustest, nende edu ja ebaedu arvestavalt. 32

33. Nonaka&Takeuchi teadmusloomemudel
Nonaka & Toyama (2007) view organizations as dynamic knowledge-creating entities that interact with the environment. The individuals play a key role in institutional knowledge-building processes, taking different roles in different institutions and networks.
Socialization of tacit knowledge happens when individuals are prompted to accumulate knowledge through physical proximity and interaction with colleagues in the apprenticeship manner, and to transfer the tacit knowledge they have acquired from others to their own mental frameworks. Socialization may take place in face-to-face situations but can be supported with certain communication systems in which people share information in real time . In organisational knowledge-creation, personal subjective tacit knowledge has to be externalized into objective explicit knowledge to be shared and synthesized within and beyond organisations (externalization) Combination activities of explicit knowledge are primarily group-based collaborative group discussions, presentations and meetings, where individuals with different perspectives can ground and negotiate upon the externalized concepts. In combination phase new organizational norms, rules and visions are created from individuals’ knowledge. . The newly created knowledge must, in turn, be embodied by individuals to enrich their subjective tacit knowledge (Nonaka & Takeuchi, 1995) (internalization).
Nonaka & Toyama (2007) write that the knowledge vision of an organization would inspire organization members so that they become encouraged to externalize tacit knowledge and create explicit knowledge. This organisation vision also defines a consistent value system to evaluate and justify the created knowledge within the organization. In order to express organisation vision, organisations develop concept/goal/action standard as a driving objective of knowledge-creating process of individuals.
Nonaka&Takeuchi teadmusloomemudel 33 33

34. Järeldus 4
Probleemide edukas lahendamine eeldab koostööd; koostööoskuste kujundamine peab toimuma juba õpingute ajal.
NB! Oluline on probleemide lahendamisse kaasata kogukonna kollektiivne mõistus ja kogemus!

35. Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?

36. Teadmushalduse raamistik*
Innovatsiooni-
haldus
Töötaja-
kesksed
komponendid
Praktikakogukonnad
Teadmus-
halduse
raamistik
Strateegiate
kohandamine
Ettevõtte
sotsiaalne tarkvara
Technoloogia-
kesksed
komponendid
Semantilise veebi
Tehnoloogiad**
* Töötatud välja OrganiK konsortsiumi poolt
** Enterprise Interoperability. Research Roadmap: “… the Web will in time become a basic building block of future enterprises”.

37. Praktikakogukonna näide
Praktikakogukonnaks nimetatakse praktikute rühma, keda ühendab ühine elukutse, tegevusala või huviala.
Rational Application Security praktikakogukond (Community of Practice)
Toetab:
Liikmetel uute oskuste kujundamist
Kogemuse jagamist
Virtuaalse reputatsiooni suurendamist
Personaalse võrgustiku laiendamist
Liikmete osalemist innovatiivsete projektide täitmisel
Ligipääsu ekspertidele.

38. Sotsiaalse tarkvara näiteid
Ametialane võrgustumine: LinkedIn
Sotsiaalne võrgustumine: Facebook
Sotsiaalne järjehoidja: Delicious
Ajaveeb: WordPress
Ühine tekstiloome: Google Docs
Viki: Wikimedia
Fotode jagamine: Flickr
Videode jagamine: YouTube
Esitluste jagamine: Slideshare
Heli/video ülekanne: Skype
Virtuaalmaailm: Second Life …

39. Järeldus 5
Veebipõhised tarkvaralahendused on tulevikus professionaalse arengu tagamise põhiinstrumendiks.

40. Kodused ülesanded Kohustuslikud ülesanded:
Mingis otsimootoris “Mis on infoühiskond?” sisestamise abil tutvu infoühiskonna erinevate käsitlustega. Leia vähemalt viis erinevat infoühiskonna määratlust ja sünteesi neist enda definitsioon.
Refereeri OECD väljaandes “Guide to Measuring the Information Society, 2009” ühte peatükki või lisa, mille pikkus on vähemalt 5 lk.
Loe läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni dokument “E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. Sajandil” ning tooge välja Teie arvates kõige olulisemad selle dokumendi seisukohad.
Tooge välja artiklis “Creating Competitive Advantage Through Knowledge Worker Productivity Gains” olevatest teadmustööd iseloomustavatest statistilistest näitajatest teie arvates viis kõige veenvamat.

41. Esseeteemade näiteid Minu panus infoühiskonna edendamisse.
Kuidas panna tiiger jälle hüppama, s.t. kuidas Eesti saaks tagasi eduka e-riigi maine?
Kuidas globaalses infoühiskonnas jääda eestlaseks?
Minu lapse koolipäev aastal (IKT-vahendite kasutamise vaade).
Vabalt valitud infoühiskonda käsitleva artikli kriitiline analüüs.

42. Personaalse õpikeskkonna loomine
Järgmine loeng:
13. september kell
Teema:
Personaalse õpikeskkonna loomine