1. Konnad teel(t) ! infotund
Elin Soomets
2014

2. Sissejuhatus teemasse
Selgroogseid = liiki
Kalad = liiki
Kahepaiksed = 6433 liiki
Roomajad =9084 liiki
Linnud = 9998 liiki
Imetajad=5490 liiki
puukonnad
Kärnkonnad
tömpsuulised
vesilikud
siugkonnalised
salamandrid
350 mln a.t. - kalad kahepaiksete arengu algusaeg

3. Kes need kahepaiksed õigupoolest on?
Üldiselt elavad maismaal, sigivad veekogus.
Nahk soomusteta, sageli niiske.
Kõigusoojased loomad – kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist.
Kopsuhingamisele lisaks ka nahahingamine, vastsestaadiumis lõpused.
Sigimiseks vajavad vett v. niisket keskkonda.
Munad kaetud limaskestadega
(koor puudub).
Areng moondega.

4. Kahepaiksete klassifikatsioon
Sabakonnad
Päriskonnad
Siugkonnad
Laias laastus võib kahepaiksed jagada kolmeks: on päriskonnad, sabakonnad ja siugkonnad, kellest 2 esimest on ka Eestis esindatud.

5. Kahepaiksete liigirikkus maailmas
Kahepaikseid ei ole: ookeanides, külmunud polaaraladel, mõningates kõrbepiirkondades. Enamik, st 75% kõigist kärnkonna ja konnaliikidest elab ekvatoriaalsetes troopiliste vihmametsade piirkondades.
Aga miks siin nii palju liike on?

6. Mitu liiki kahepaikseid on Eestis?
Harilik kärnkonn
Rabakonn
Rohukonn
Eestis on kahepaikseid 2-st seltsist: selts sabakonnalised ja selts päriskonnalised.
Punase kasti sees on ära toodud meil Eestis soojadel niisketel kevadöödel massiliselt rändavad kahepaiksed. Peamiselt rabakonn, rohukonn ja harilik kärnkonn. Kuid ka tähnikvesilikku võib kohata. Samas kindlasti jääb kraavis silma ka mõni rohelist värvi ja eriti vilgas konn, kuid kelle sigimisaeg on sutsu rohkem suve poole ja pole sellist massides liikumist.
Kõik 11 liiki on looduskaitse all
Järvekonn on Eestisse sisse toodud (Tartusse, 1925.a.)
Harivesilik
Rohe-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn
ehk kõre
Tähnikvesilik
Järvekonn
Veekonn*
Tiigikonn
Mudakonn

7. Kuidas teha vahet pruunidel konnadel?
Rohukonn Rabakonn
kehapikkus kuni 11cm kuni 8cm
kõhu värvus kirju valkjas,
mar morjas
tagajala
kannakühm e
pöiaköbruke varbast väiksem varbast suurem
koonu kuju ümar terav
talvitumispaik veekogu maismaa
häälitsus nurruv krooksumine mulisev, haukuv
Nüüd vaatab siis lähemalt, kuidas kindlalt need 4 liiki ära tunda. Kõigepealt siis kuidas teha pruunidel konnadel vahet.
Talvituvad maapinnal (urgudes, kändudes, kivihunnikutes), kaevavad käigu maa sisse või lebavad veekogu põhjal

8. Millised on h. kärnkonn ja tähnikvesilik?
Harilik kärnkonn Tähnikvesilik
kehapikkus kuni 15cm kuni 9cm
kõhu värvus valkjashall, marmorjas kollakasoranž, mustad täpid-laigus
häälitsus piuksumine ei häälitse
talvitumispaik maismaa maismaa
Tähnikvesilik – no mis kahepaikne? See on ju draakon. Vt järgmist slaidi võrdluses vesilik ja sisalik

9. On see vesilik nüüd kahepaikne või hoopis roomaja?
Vesilik (kahepaikne) vs sisalik (roomaja)
Ma olen kindel, et paljudel teist tekkis vesiliku pilti vaadates, et woa – see on ju sisalik, aga võta näpust, tegemist ei ole ei sisaliku ega seega ka roomajaga. Siin on väike võrdlus, kuidas teha vahet sisalikel ja vesilikel.
Sile nahk (sametine)
Segamisel “vantsivad” rahulikumal
sammul minema
4 varvast
Soomuseline nahk, krobeline
Segamisel “vudivad” kiirel
sammul minema
5 varvast

10. Kiire tunnikontroll Kellega on tegemist?
1) Sabaga – meenutab sisalikku, kuid rändab reipalt tiigi poole?
2) Krobelise nahaga, jässakas, hüppab kohmakalt või pigem kõnnib, öise aktiivsusega?
3) Sileda niiske nahaga, hüppab? D A B C

11. Olulised ja väga tundlikud elupaigad kahepaiksetele
lodumetsad
luhaalad ehk lamminiidud
soostuvad metsad
rannaniidud

12. Näiteid sigimisveekogudest

13. Konnade klassikaline elutsükkel
Elutsükkel moondega. Muna – vastne / kulles – täiskasvanu

14. Konnade sigimine Eestis
Sigimisperiood algab varakevadel (pikkus sõltub liigist)
Päriskonnaliste isasloomad meelitavad emaseid häälitsedes, vesilikud tantsivad
Konnad munevad (koevad) vette: konlased koevad kudupalli (A), kärnkonlased ja mudakonlased kudunööri (B), vesilikud pakivad munad ükshaaval taimelehtedesse (C). A B C

15. Miks meil üldse on vaja kahepaikseid?
= oluline lüli toiduahelas (kullesed, täiskasvanud)
= looduslik kahjuritõrje
= olulised looduse seisundi näitajad
= roll kultuuris ja rahvameditsiinis
= ravimitööstus
Austraalia punasilmne puukonn 15

16. Looduskaitse ehk kuidas tagada konnade muretu igapäevaelu
Mida meie ISE saame kahepaiksete heaks teha?
Säilitada väikeveekogusid, ka ajutisi:
Mitte prahistada!
Mitte kuivendada!
Mitte asustada tiikidesse kalu!
Hoida tiigikaldad võsastumast ja väikeveekogud kinni kasvamast!
Kalad söövad konnade kullesed ära (va kärnkonnade omad, sest need on mürgised)

17. Mida on looduskaitsjad teinud Eesti kahepaiksete heaks?
E.Soomets
E.Soomets
M.Kose

18. Mis põhjustab kahepaiksete suremust?
2/3 kõigist Maailma kahepaiksete liikidest on väljasuremisohus + meeletu väljasuremise kiirus tänapäeval
Elupaikade hävimine
Põllumajanduse intensiivistumine
(ehk suurem keskkonna saastatus)
Võõrliigid (konkurendid, kiskjad)
Haigused ja parasiidid
Hukkumine liikluskeerises →
Kuid siiski ei pruugi see veel olla piisav, kui me enda suure panuse anname elupaikade säilimisse.
Konnad on rohkemal või vähemal määral üle elanud enam kui 250 mln aasta jooksul erinevaid jääaegasid, meteoriitide langemisi maale, muud kk häiringud, aga praegu tänapäeval 2/3 liikidest on ohustatud ja seda just inimtegevuse tõttu.
Näiteks alates 1980ndatest aastatest on 200 liiki kadunud. See pole normaalne, sest looduslikult surevad kahepaiksed välja kiirusega 1 liik 250 aasta kohta.
Liikluskoormusega üle 60 autot/h võib isegi 95% teed ületavates konnadest hukkuda

19. Leevendusmeetodid
Konnatunneleid on eri riikides rajatud juba aastate lõpust alates. Eesti esimene konnatunnel rajatakse Tallinn-Tartu maanteele Saula külla.

20. Aitame ISE konnad ohutult üle tee!
Aga kui meil pole veel selliseid leevendusmeetmeid, kuidas siis ikkagi kahepaikseid liikluses hukkumisest säästa?
Aitame ISE konnad ohutult üle tee!
Ja mis siis... ehk mis kasu meie ja loodus sellest saa(b)me?
Kasu loodusele: Loodslik mitmekesisus ehk et süsteem oleks jätkusuutlikkus; toiduahela korrektne toimimine. Võtad ühe tüki ahelast ehk kaardimajakesest ära ja kogu maja kukub lõpuks kokku. See ei juhtu küll kohe, kuid pikema aja jooksul.
Kasu meile: Võtame konnad ära ja oi oi kui palju sääski hakkab olema ja seda mitte ainult järve ääres või Soomaal, vaid isegi linnades.
Kasu meile: Noh vast natuke lihtsam on mesilaste varal aru saada. Hetkel toimub massiline mesilaste hukkumine. Kuid kui kaovad mesilased, siis kaob ka mesi meie laualt ja tee ei saagi enam mõnusalt magusaks.
Noh ja tegelikult iga pisike heategu saab ükskord tasutud samaga.
Kitsamas tähenduses ehk Ning milles veel peitub konks: see on liiklusohutus. Kui toimub konnade massränne ja autod neist üle vuravad, siis laibad muudavad teed libedaks ning nõnna nagu jääs teega on kraavisõidud vermad tulema. Seega piltlikult päästes konnade elu, võime päästa ka inimeste elusid.

21. ELF-i konnatalgute kodukas
Siinkohal tulebki mängu Eestimaa Looduse Fondi projekt “Konnad teel(t).”
(konnaprojekti vabatahtlike koordinaator)

22. Kevadine konnaränne Eestis
Rändekaart:

23. Konnade abistaja meelespea:
Kõik Eesti kahepaiksed on inimesele ohutud. Kahepaiksed kannatavad hästi nälga, kuid ei talu kuumust, veepuudust ega stressi.
Hoia konna õrnalt ja ära mulju. Hoia looma võimalikult lühikest aega, et vältida kuumašokki
Loomade kogumiseks sobivad plastnõud ja puuvillased kotid, mida on eelnevalt niisutatud
Vabasta loomad esimesel võimalusel, et nad saaksid jätkata rännet sigimisveekogusse
Kui oled otsustanud konnasid üle tee aidata, piira kosmeetikatoodete kasutamist (sh parfüümid), sest konnade nahk on eriti tundlik ja kõik kunstlik on neile väga mürgine
Võimalusel kasuta ALATI kindaid. Kummikindad peavad olema ILMA talgita või eelnevalt loputatud
Kahepaiksete päästmisel eri piirkondades võta igas paigas kasutusele uued või puhtad kindad nii väldid haiguste ja parasiitide levikut
Kahepaiksete nahaeritised võivad teist liiki kahepaikseid ärritada. ÄRA PANE kärnkonni KOKKU muude kahepaiksetega
Eelkõige säilita iseenda ohutus maanteel ehk helkurvestid ja helkurid on KOHUSTUSLIKUD !!!
Olles alla 18. aasta vana, peab täiskasvanud (sõber) kaasas olema , kes tagab ohutuse liikluses!

24. Mina ja mu sõber ehk kui mitu konna jõuame kahekesi ühe ööga üle tee aidata?
Ca 500 konna üle tee aitamiseks piisab sinust ja ühest su sõbrast.
Konnade rändeprognoos = 4-5 aktiivset ööd
(NB: Soojad, vähemalt + 4°C
ja niisked ööd)
Öö = päikeseloojangust
ca kella 1-2-ni öösel

25. Millist infot võiks koguda?
1) koguja nimi + kontakt
2) täpne asukoht
3) aeg
4) üle tee aidatud konnade hinnanguline (hea, kui võimalikult täpne) arv
5) liigid (NB: kui liiki ei oska öelda, siis isegi see on hea, kui tead, kas konnad hüppasid või ronisid edasi

26. No ja mida siis teha selle infoga, mida konnasid üle tee aidates kogusime?
Sisestada info: Loodusvaatluste andmebaasi (LVA)
VÕI
Helistada 1313 (Keskkonnainspektsioon)
saata
kirjutada Facebook’is
LVA-s vaja end kasutajaks teha ja registreeritud kasutajana saab iga looduse sõber oma vaatlused registreerida

27. Kus on veel sarnaseid konnade abistamise aktsiooni läbi viidud?
Šveits, Leedu, Holland, Saksamaa, Ungari, Suurbritannia jne...
Suurbritannia projektid: “Toads on
roads”, “Toad Watch UK”, “Froglife”
Konnade üle tee aitamine, tõkendite paigaldamine, liikluse reguleerimine – ajutine sulgemine,

28. 26. aprill = Rahvusvaheline Konnapäästepäev
Tallinna Loomaaias tähistatakse ka seda päeva

29. Huvitavaid fakte kahepaiksetest...
(Hyperolius viridiflavus)
Eluiga üle 70 a (Proteus anguinus)
< 18mm (Paedophryne amauensis)
Harilik kärnkonn on vangistuses elanud 37. aastaseks
Aafrikas elutsev kõige suurem seni tuntud konnaliik – koljatkonn.
Põhja-Ameerika suurim konnaliik – härgkonn.
Euroopa suurim pärismaine konn – järvekonn
Harilik kärgkonn (Lõ-Am)
Austraalia aaga

30. Natuke ka päris teadusest ehk kuidas näiteks loomade kehamustrit kasutades nende arvukust määratakse
Kas te teate, miks loomadel üldse mustrid seljas on? Eks see ole näiteks kaitse või varjevärvus. Näiteks punane värv looduses tähistab hoiatust – nagu näiteks lepatriinu (keda me kõik oleme käes hoidnud). Tegelikult on nad mürgised ning nende punane värv “ütleb” vaenlasele: stopp, ära söö mind, olen mürgine. Samamoodi arvavad teadlased, et näiteks sebrad on triibulised seepärast, et kui lõvi nende karja ründab, siis sebrade liikumisel ajavad nende triibud lõvil silme eest nii kirjuks, et too ei oska enam valida, millist sebra rünnata ja millist mitte. Lisaks sellistele kaitsefunktsioonile on teadlastel õnnestunud väla selgitada, et päris paljude liikide seljas olevad mustrid on neile ainuomased. Näiteks meie enda juttselgkärnkonnad. Tema kõhumuster on nagu meie sõrmejälg, ainult talle omane ja teps mitte ei muutu elu jooksul. Seega kui me tahame teada, kui palju meil neid võiks olla, siis püüame konnad kinni, teeme nende kõhust pildi ja paneme igale pildile nime. Seejärel saame kõiki pilte omavahel võrrelda ning selekteerida välja kõik erineva mustriga pildid. Nende erinevate piltide alusel saamegi hinnata, kui palju meil võiks kõresid üldse alles olla.

31. Tutvu lähemalt Eestis elavate kahepaiksetega...
Youtube’i video: Juttselg-kärnkonn ehk kõre:
Youtube’i video: Vesilikud:
Eesti kahepaiksete välimääraja (pdf):
Eesti kahepaiksete määraja app nutitelefonidele:
Ülevaade maailma kahepaiksetest:
pdf
Konnalaulud ehk mis liik teeb mis häält? :
Ajakiri Eesti Loodus nr 4/2010 ”Kahepaiksete eri”

32. Kes või mis on ELF? ELF = Eestimaa Looduse Fond
Kes või mis on ELF?
ELF = Eestimaa Looduse Fond
ELF = sihtasutus ehk valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu looduskaitsega tegelev kodanikeühendus.
1991.a. – loodi ELF 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt
ELF = teadlaste ja ametnike vaheline lüli info vahendamiseks
Rahvusparkide ja kaitsealade loomine
Meri, mets ja märgalad - Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine. Alates aastast on vabatahtlik kodanikeühendus olnud koostöös paljude inimeste ja organisatsioonidega eestvedajaks mitmete Eestile oluliste looduskaitsetööde tegemisel. ELF on asutatud aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks.
Teadmistest tekib lugupidamine. Usume, et loodusteadlikud inimesed tegutsevad keskkonda säästvalt, seepärast peame loodushariduse kättesaadavust väga oluliseks. Eriti koolipõlves, sest selles eas kujunevad inimese väärtushinnangud. Looduse tundmaõppimine võimaldab inimesel sügavamalt mõista maailma ja selle toimimist.

33. ELF-i teemad Meri, mets, märgalad Lendorav, nahkhiired, suured kiskjad
Elupaigapõhised programmid
Meri, mets, märgalad
Liigikaitse programmid
Lendorav, nahkhiired, suured kiskjad
+ ökoloogiline jalajälg
Säästev areng
MERI= Merekaitsealad ja mõistlikum merealade kasutuse planeerimine:Merekaitsealade loomine on seni looduskaitses olnud tagaplaanil, vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Merekaitsealade loomine jäi piisava tähelepanuta ka EL Natura protsessis ja merelisi liike ja elupaiku on Loodusdirektiivi lisades väga vähe. Eestis peaaegu ei ole merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid. ELFi arvates ei ole oluline mitte niivõrd pindala kui piiridesse jäävate elupaikade ja liikide tegelik kaitsevajadus ja selle tagamine kaitse korraldusega. ELF viib mereliste kaitsealade loomiseks läbi inventuure. Tänapäeval on merega seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja tihtipeale jääb meri kõigi huvirühmade jaoks kitsaks. Viimastel aastatel on kasvanud erinevate arendajate huvi mere ja eelkõige merepõhja vastu (gaasitorud, tuulepargid, kaevandused jms.), samuti suureneb laevanduse, infrastruktuuri, puhkemajanduse, keskkonnakaitse ja paljude teiste merega seotud valdkondade tähtsus. Inimesed hakkavad üha enam teadvustama, et surve merele suureneb pidevalt. See on toonud kaasa vajaduse hakata oma merealasid ning merekasutust paremini planeerida.
Meretransport ja naftaõnnetused
Tegevuskava partnerorganisatsioonide toetusel täitus üks kava suuremaid eesmärke selles vallas: Läänemeri kuulutati Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt Eriti Tundlikuks Merealaks (PSSA). Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse, seal hulgas ka mereloodusele tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed.Keskkonnainspektsioon on analüüsinud ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosust Eesti territoriaalvetes, leides, et see on äärmiselt suur - 3 kuni 5 juhtumit 10 aasta jooksul. Seetõttu on oluline, et riiklikud organisatsioonid oleksid võimelised reostusjuhtumite korral kiiresti ning efektiivselt reageerima, asuma reostuse levikut piirama ning tekkinud reostust koguma. ELF on loonud vabatahtlike naftaõnnetustega võitlejate võrgustiku ja tegeleb aktiivselt nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil naftakatastroofi ohu vähendamise nimel.
Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju
Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Selle ohu kõrvaldamine eeldab toitainete loodusesse sattumise tugevamat kontrolli, see on üks kindlatest viisidest keskkonna kahjustamise vältimiseks ja sarnaselt mereohutusega ei ole see vajadus vaieldav. Kuna enamus liigsetest toitainetest pärineb maismaalt, on oluline tegeleda ka valgaladega. Tuleb astuda samme selleks, et aastaks on kõigis Läänemere riikides kaitse all täiendavad ha magevee- ja rannikuökosüsteemi ning kaitsekorralduses rõhutatakse jõgikondade ökoloogilist tähtsust.
Liigikaitse
Loe lähemalt ELFi tööst suurte mereimetajate  hüljeste ja pringlitekaitseks, mi suunatud nende seisundi ja elukäigu selgitamisele. Jälgitakse ka, et rakendatavad looduskaitse ja -kasutuse meetmed täidaksid tõhusalt püstitatud eesmärki - kindlustada Läänemere hüljestele ja pringlitele tulevik tänasest tervislikumas elukeskkonnas. Haruldast kirjuhahka ähvardavad aga ennekõikenaftaõnnetused. Liigikaitse alla läheb ka ELFi rahvusvaheline koostöö, et aidata kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine aastaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Tähelepanu tuleb pöörata ka kasutatavate meetodite keskkonnasõbralikkusele, vähendades, kus võimalik, merepõhja lõhkuvate traalide kasutamist ja lindude ning mereimetajate hukkumist kalapüünistes.
Toksilised ained
Läänemere ja mere kallastel elavate inimeste tervisele on suureks ohuks mürkkemikaalid. Tuleb teha kõik võimalik, et lähimas tulevikus kõrvaldada või vähendada 15 kõige ohtlikuma aine kogust Läänemeres, pöörates tähelepanu eelkõige püsivatele orgaanilistele reostusainetele (POPs) ja sisesekretsioonihäireid põhjustavatele kemikaalidele (EDC), püüdes vähendada nende laskmist Läänemere keskkonda nullilähedaseks aastal osales ELF suures kampaanias, et muuta Euroopa kemikaalimäärus REACH võimalikult keskkonnasõbralikuks.
Säästev areng
Kuidas jõuda olukorrani, kus meie praegused teod tõepoolest ei kahjusta inimeste elu meist seitse põlve eespool? Samas ise mõnusalt ära elades. Mina arvan, et need on ühed põhiküsimused, mida peaks küsima igasuguses arengu ehk siis uute asjade ja tegevuste kavandamises. Eestit puudutab sellele küsimusele vastuse otsimine vägagi. Maailma Looduse Fondi (WWF) avaldatud raporti «Elav planeet» kohaselt jätab Eestis elav inimene suuruselt kindlalt maailma esikümnesse jääva ökoloogilise jalajälje Ökoloogiliseks jalajäljeks nimetatakse inimese tarbitud taastuvate loodusvarade hulka võrreldes nende taastumisvõimega. Seda on selgelt rohkem, kui on jätkusuutlik.
Loodusharidus
Teadmistest tekib lugupidamine. Usume, et loodusteadlikud inimesed tegutsevad keskkonda säästvalt, seepärast peame loodushariduse kättesaadavust väga oluliseks. Eriti koolipõlves, sest selles eas kujunevad inimese väärtushinnangud. Looduse tundmaõppimine võimaldab inimesel sügavamalt mõista maailma ja selle toimimist. Kui inimene ei austa ümbritsevat keskkonda, siis sageli puudub tal lugupidamine ka ümbritsevate inimeste suhtes. Uuri ELFi pakutud võimalusi: talgureise, looduskoole, looduse õppematerjale ja õpetusi. ELFiga on seotud ka mitmed ettevõtmised nagu Matsalu loodusfilmifestival, portaalid greengate.ee ja bioneer.ee, ajaleht "Roheline Värav" ja palju muud.
Palupõhja looduskool; Muraste looduskool; Pokumaa looduskool
Loodusharidus
Teadmistest tekib lugupidamine !!

34. ELF-i vabatahtlikud 18. aastane või noorem koos täiskasvanud sõbraga
Naftavabatahtlikud (ca 2000)
ELF-i talgujuhid (ca 2000)
Konnavabatahtlikud (ca 250)

35. Talgukalender http://www.talgud.ee/ (uuendatakse jooksvalt)
Sh 3.mai järjekordne
“Teeme Ära” talgupäev
Info:

36. Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast  !!!
...küsimusi...?
Mis konnadel on suus, aga kärnkonnadel pole?