Download presentation
Presentation is loading. Please wait.
Published byMonica Gerstle Modified over 6 years ago
1
Omatarbeks toodetud seeme (FSS) aretaja vaatepunktist Ernst A
Omatarbeks toodetud seeme (FSS) aretaja vaatepunktist Ernst A. Loop TAIEX seminar, 4. märts 2008, Tallinn Loop 2008
2
SAATEN-UNION Grupp, keskmise suurusega aretajate ühing– loodud 1965
SAATEN-UNION GmbH Eisenstr. 12 30916 Isernhagen HB Liikmesfirmad Turustamiskoostöö Aretuskoostöö Teeninduskoostöö SAATEN-UNION Resistenzlabor GmbH Versuchsstation Moosburg Czech Republic Poland Lisapartnerid: SAATEN-UNION France SAATEN-UNION UK SAATEN-UNION Romania SAATEN-UNION Poland SAATEN-UNION Czech Republic SAATEN-UNION Hungary Loop 2008 SAATEN-UNION Russia
3
Käibe areng GmbH (Grupp)
SAATEN-UNION arvudes Töötajate arv SAATEN-UNION Grupp – Euroopa: ~ 780 – Saksamaa: ~ 600 nende hulgas ~ 40 praktikanti pluss hooajatöötajad SAATEN-UNION GmbH – Isernhagen: ~ 70 Käibe areng GmbH (Grupp) mln. € mln. € mln. € mln. € mln. € (138) mln. € (149) mln. € (157) mln. € (165) mln. € (190) Loop 2008
4
Paljundusmaterjal riikide kaupa
Loop 2008
5
SAATEN-UNIONi aretustegevused
Nisu hübriidnisu Oder (õlle tootmiseks ja söödaks) Rukis (+ hübriid) Kaer Tritikale Mais Õliraps (talve ja kevade hübriidid) Söödapeet Haljasväetistaimed (söödaraps, redis, keerispea, sinep, söödaherned Heintaimed ja ristikheinad Teised põllukultuurid (päevalilled, linaseeme, söödakale, kalendula, jne) Kaunviljad (herned, põldoad, lupiinid) Nematoodi resistentsed vahekultuurid (söödaredis, sinep, tatar) Loop 2008
6
Teraviljade litsentsitasud EL - 15 ja El – 25 2006/2007
Loop 2008
7
Eraaretamise olukord Euroopas on kriitiline!!
Alates aastast on eraaretamise pilt dramaatiliselt muutunud. Paljud eraaretusfirmad on kadunud või üle võetud: Monsanto müüs Hybritech 2000 ja DuPont Hybrinova 2002 SB Linz ja Probstdorf ühinesid firmaks SZ Donau (2001) Benoist(F) on müüdud firmale Syngenta (2001) Zelder(NL) üle võetud firma poolt Golden Harvest (2003) Golden Harvest on üle võetud firma poolt Syngenta (2006) Monsanto müüs traditsioonilise teraviljaaretuse RAGTile(2005) Advanta on müüdud firmale Limagrain(2005) SW vähendas oma personali 50%(2006) DLF võttis üle Mommerstegi(2007) Pajbjerg ja ABED ühinesid DLAaga firmaks Nordic Seed(2007) Järgmisel kümnendil säilib ainult 4-5 rahvusvahelist teraviljaaretusettevõtet! Loop 2008
8
STAATEN-UNIONI teadus- ja arendustegevus
Klassikaline aretamine (ristamine, paljundusmaterjali valik, labori analüüsid) Biotehnoloogia (rakukultuur, molekulaarbioloogia, molekulaarmarkerid, geenitehnoloogia) Aretusprogrammid rohkem kui 30le kultuurile 16 aretusjaama koos 65 katsekohaga Saksamaal ja 38 teises riigis 13 % käibest teadus- ja arendustööks Loop 2008
9
Aretamise erinevad eesmärgid ?
Ametivõimud Talunik Tööstus 1. Resistentsus Saagikus/kasum Kvaliteet agronoomilised Kvaliteet Resistentsus 2. väärtused Agronoomilised Kvaliteet Saagikus 3. väärtused 4. Saagikus Resistentsus Loop 2008
10
Saagikuse areng talinisu puhul Saksamaa 1990 – 2001 ametlik statistika
Loop 2008
11
Saagikuse trend erinevates kvaliteedi gruppides C, B, A, E
Geneetikal/aretamisel põhineva saagi kasvutrend jätkub! C B A E Kasv Kokku, dt/ha 25,4 24,5 23,8 23,0 Aasta kohta, dt/ha 1,3 1,2 1,3 1,0 dt/ha aastatel ... 1980 74,6 72,1 70,1 67,7 1990 85,0 82,2 79,9 77,1 2000 98,4 95,1 92,5 89,3 Ennustused 2010 98-108 93-99 Loop 2008
12
Aretusprogress 1980-1990 ja 1995-2002 (ametlikes katsetes)
Aeg Progress keskmine näitaja Hallitus 3,3 2,6 -0,7 Triiprooste 3,9 2,6 -1,3 Pruunrooste 4,3 3,9 -0,4 Helelaiksus 5,1 4,3 -0,8 Haigused kokku -3,2 APS-saak 7,0 7,1 Teravilja saak, dt/ha 75,7 92,3 +16,6 dt/ha Saagi kasv % 106 129 +23% Viljasaak ,6dt/ha=100% . Loop 2008
13
Areng kvaliteetse nisu aretamises 1975 kuni 2002 - resistentsus ja kulud-
Loop 2008
14
Qualitäts-Zuchtziele für die Verwertungsrichtungen von Weizen
Kvaliteedi aretuse eesmärgid nisu erinevate kasutuste puhul Küpsetamine Tugevus Küpsised Põletamine Etanool Kvaliteet- Sööt Eesmärk Kogus kõrge madal madal madal Tainas normaalne normaalne Langemisarv kõrge kõrge kõrge kõrge madal madal Toorproteiin kõrge madal madal madal madal Zeleny kõrge madal madal Hüdratsioon kõrge madal Jahu saagikus kõrge kõrge kõrge madal Gluteeni kvaliteet kõrge kõrge A-tärklise % kõrge kõrge Etanooli saagikus kõrge Loop 2008
15
Aretuse skeem (Ristamine 2008)
Loop 2008
16
Staaten-Unioni Katsed Saksamaal
Loop 2008
17
Aretuse kulud tõusevad
Selleks, et edukalt luua kõrgtasemelised uued sordid, peavad eraaretajad kasutama uusimaid bio-tehnoloogiaid, nagu di-haploidid, rakukultuur, markertehnoloogiad jne. Mainitud tehnikad tõstavad aretuse kulusid aasta-aastalt. Need asjaolud on põhjustanud viimase dekaadi jooksul teravilja eraaretuse struktuuris dramaatilise muutuse. Konventsionaalsete teravilja aretusviiside madala tulususe tõttu müüsid suured rahvusvahelised firmad nagu Monsanto oma teravilja aretuse, teised rahvusvahelised aretusfirmad nagu Advanta lõhuti osadeks ning müüdi samuti. Mitmed väikesed aretusettevõtted lihtsalt haihtusid ning isegi juhtivad sordiaretajad pidid oma personali vähendama ning üritama kulusid vähendada. Loop 2008
18
Staaten-Unioni (SU) kontseptsioon teravilja sortide jaoks Balti riikides
Kõrgema saagikusega sortide seemet müüakse ainult läbi SU või nende turustuspartnerite taludele, kes sõlmivad lepingu SUga järgmistel tingimustel: Iga ha eest, kuhu külvatud FSS peab talunik maksma 5 eurot SUle SU sortide eest. SU volitatud isikul on lubatud kaks korda aastas kontrollida talu põlde, saagikoristuse tulemusi ning asjassepuutuvad raamatupidamist. Mainitud sortide teravilja võib müüa teistele taludele kasutamiseks ainult SU kirjaliku loaga. Juhul, kui rikutakse ühte 1 – 3 tingimusest, peab talunik maksma trahvi 5 eurot/ha talumaa kohta. Loop 2008
19
FSS-tasu: Konventsionaalse teravilja eraaretuse tuleviku võtmeküsimus
Viimaste kümnendite jooksul on konventsionaalne sordiaretus eraettevõtete poolt näidanud märgatavaid edusamme. Aga avalik tunnustus ning isegi talunike poolne austus on olnud väga piiratud. Kui aretuse tulemusi läbi rahvusvaheliste ettevõtete peeti lausa roheliseks revolutsiooniks, siis eraaretus saavutas isegi paremad tulemused, mis puudutab saagikust ning kvaliteedi tõusu koos parema resistentsusega kahjurite ja sordi haiguste vastu. Eraaretusettevõtted peavad koguma aga litsentsitasusid oma saavutuste rahastamiseks. Isegi oma koduturgudel Lääne-Euroopas kannatavad peaaegu kõik teravilja eraaretajad FSS kasvava taseme tõttu. Loop 2008
20
Teised edukad tegevused FSS kasutamise vastu
Sertifitseeritud seemne kasutamine ei oma positiivset efekti vaid aretajate sissetulekutele litsentsitasude kaudu. Järgmised juhud on näidanud eeliseid kogu toiduahela piires: Venemaa: peamised õlletootjad kõik peamised nõuavad sertifitseeritud seemne kasutamist, kui sõlmitakse lepingud talunikega õlleodra kohta; FSS kasutamine õlleodra puhul on Venemaal aga väiksem kui Saksamaal. BARILLA, Itaalia: Euroopa suurim nisutöötleja ostab ainult ühe sordi ja kindlad nõudmised täitnud partiisid, sh sertifitseeritud seemne kasutamine Kanada: rapsiõli puhul, koos üleminekuga GMO- sortidele, turustatakse peamiselt ainult hübriide Ukraina: aastal hakkasid peaagu kõik lääne taimearetajad pakkuma ainult hübriid- rapsiõli. Loop 2008
21
Loop 2008
Similar presentations
© 2025 SlidePlayer.com. Inc.
All rights reserved.