1. Aatom läbi ajaloo
Ivo Eesmaa

2. Mudelid. Mis ja milleks? Milline on elevant?
Tundmatut uurides peame kasutama juba tuntud ettekujutusi ja tõdesid.
Mudel on lähend tegelikkusele. Mida lähem, seda parem mudel.
Milline on elevant?

3. Nagu madu – nii ütleb see, kes londist kinni hoiab

4. Nagu puu – nii ütleb see, kes jalast kinni hoiab

5. Nagu mägi – nii ütleb see, kes elevandi seljas istub

6. Milline on elevant?
Nagu kõver oda – nii ütleb see, kes kihvast kinni hoiab
Nagu hiigelsuur lehvik – nii ütleb see, kes kõrvast kinni hoiab
Nagu köis – nii ütleb see, kes sabast kinni hoiab

8. Mis on mudel?
Mudel on teaduslikus uurimistöös kasutatav objekti lihtsustatud konstruktsioon,kus ei arvestata uuritava objekti kõiki omadusi, vaid ainult osa neist
Mudel on lähend tegelikkusele. Mida lähem, seda parem mudel.
Mudel peab olema parasjagu nii keerukas kui uuritava selgitamiseks vaja on
Mudel peab olema paindlik

9. Mudelite kasutamine
Mudel on mingi keeruka seadme või nähtuse lihtsustatud jäljendus
Mudelid luuakse kui reaalse objekti või probleemi uurimine on kas
Võimatu
Keerukas
Kulukas

10. Demokritos 455 - 370 e.m.a. Kreeka filosoof
Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Aatom - “tomos”(lõikama) + “a” = “atomos” – lõikamatu,jagamatu
Ei suutnud seda kuidagi tõestada – mida pole näha, seda pole olemas
Aristoteles: kogu maailm koosneb neljast elemendist – tuli, vesi, maa ja õhk. Nende olemasolu ei olnud vaja tõestada.
e.m.a.

12. Alkeemikud
Aatomi mudeli arengusse ei ole nad midagi olulist lisanud. See lihtsalt polnud nende huvi
Nemad tahtsid tavalised metallid kullaks muuta.
Meie teame, et see on võimalik vaid teatud tuumareaktsioonide abil, nemad mitte.
Paljud renessansiaegsed kuulsad inimesed olid alkeemikud.
Leonardo Da Vinci näiteks.
Põhiline alkeemikute teene oli keemiateaduse areng.

13. Alkeemikute suuremad avastused
Olid esimesed teadlased kes kasutasid süstemaatilisi katseid. Iga katse tulemus salvestati.Tulemusi jagati teistega.
Liitaine sisaldab samu keemilisi elemente samas massilises vahekorras, sõltumata aine kogusest.
Liitaine mass on võrdne teda moodustavate keemiliste elementide masside summaga.
Jõudsid keemiliste valemiteni.

14. Daltoni väited aatomi kohta
Kogu mateeria koosneb aatomitest
Aatomeid ei ole võimalik hävitada
Sama aine kõik aatomid on ühesugused
Erinevatel ainetel on erinevad aatomid
Aatomite muutumisel tekivad keemilised reaktsioonid
Liitained koosnevad liitunud ainete aatomitest

15. Katsetest selgus, et kui elektroodide vahele panna kerge sõuratas, hakkab see pöörlema.
1897 leidis Thompson et magneti abil on võimalik kiirt kõrvale kallutada. Sellest järeldas ta et kiir koosneb negatiivsetest osakestest. Need osakesed nimetati elektronideks

16. Joseph John Thomson (1856-1940)
1906. aastal pakkus inglane J.J.Thomson välja idee et, aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ning vaheldumisi paiknevad elektronid ja prootonid ühtlaselt jaotunud üle kogu ruumala. Sellise mudeli järgi kirjeldatavat aatomit nimetas ta "rosinapudingiks"

17. Thomsoni aatomimudel “Rosinpuding”
Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega 10-8 cm .
Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada
Thomsoni mudel ei suutnud selgitada positiivse laengu jaotust aatomis

18. Rutherfordi katsed Ernest Rutherford (1871-1937)
Katsete eelduseks oli, et aatom on sellise struktuuriga nagu seda pakkus välja Thomson ja ülikiiresti liikuvad alfaosakesed pidid probleemideta, küll väikeste kõrvalekalletega, läbima kuldlehe. Katse käigus selgus, et väike osa kõrvalekalletest võivad olla väga suured. Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna.

20. Järeldused Rutherford'i katsetest.
Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele vastupidiseks.
Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis paiknevad elektronid ja prootonid ei saaks oluliselt aatomist läbikihutava positiivse laenguga osakese suunda muuta.
Nii suured mõjutused ja nii väikese arvu osakeste puhul, tähendasid, et aatom ei ole ühtlane vaid aatomil peab olema tema mõõtmetega võrreldes väga väike, kuid suure massiga ning positiivse laenguga keskosa - tuum. 

21. Rutherfordi aatomimudel
Rutherford kujutas aatomi puhul ette midagi sarnast päikesesüsteemiga: keskel on positiivse laenguga tuum (nn. Päike) ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid (nn. planeedid).

22. Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada
Ernest Rutherfordi ( ) planetaarne aatomimudel ei selgita aatomite püsivust.
Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale.
Aga ei kuku.
Aatomid on püsivad kuitahes kaua.

23. Niels Henrik David Bohr (1885-1962)
“Iga väidet, mille ma kuuldavale toon, ei tule võtta kinnitusena, vaid küsimusena”
Niels Bohr

24. Bohri postulaadid
Bohri I postulaat. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igale vastab kindel energia En . Statsionaarse olekus aatom ei kiirga
Bohri II postulaat. Energia kvant neelatakse või kiiratakse üleminekul ühest kvantolekust teise.

25. Aatomi kvantmudel
Mitte ainult elektroni asukoht, vaid ka tema kiirus on tähtis.
Kui on teada elektroni kiirus ja tema asukoht, saame ennustada tema asukohta mõne aja pärast.
Kuna elektron on nii väikese massiga, muudab kokkupuude teise elektroniga oluliselt tema kiirust ja seega ka energiat.

26. Heisenbergi määramatuse printsiip
Ei ole võimalik määrata elektroni asukohta ja energiat samaaegselt.
Määrates elektroni asukoha, ei tea me tema kiirust, sest kokkupõrkel footoniga see muutus oluliselt.
Määrates elektroni kiiruse, ei saa me määrata elektroni asukohta kuna see muutub liiga kiiresti
WERNER HEISENBERG ( )

28. Max Karl Ernst Ludwig Planck 1858 - 1947
Kvantmehhaanika on matemaatilise füüsika haru mis kirjeldab aatomite süsteeme ja nende vastasmõjusid kiirgusega lähtudes kvanthüpoteesist
Valgus levib teatud portsjonide kaupa. Seda portsjoni nimetatakse valguskvandiks ehk footoniks
Nobeli füüsikapreemia 1918

29. Footon
Footon on valguskvant, mis iseloomustab kiirguse koosnemist osakestest.
Footon on täiesti neutraalne elementaarosake, mille seisumass on 0kg ning eksisteerib ainult valguse kiirusega liikudes.
Et kiirgust (ka valgust) peetakse nii lainetuseks kui ka osakestevooks, siis joonistatakse footonid väikese lainejupina

30. Footoni energia E = hf hf = Ek- En Ek- En f = h
E – footoni energia
f - kiirguse sagedus
h – Plancki konstant h = 6,63  Js
E = hf
Bohri II postulaadist tulenevalt
Kiiratava ja neelatava footoni energia ei ole kogu aeg ühesugune
hf = Ek- En
=>
Ek- En
2. Kiirguse sagedus sõltub sellest, milline on elektroni üleminekul energiatasemete vahe
f =
=> h

31. Valguse neelamine ja kiirgamine
h = E1- E2
hf = E2- E1 E1
E = h

32. Footoni neelamine ja kiirgamine
h = Ek- En E E
Kui Ek> En , kvant kiiratakse
Kui Ek< En , kvant neelatakse

33. Joonspekter

34. Valguskiirgus 1 1 1 = R( - ), kus n12 n22 λ
Vesiniku aatomi võimalikud kiirgussagedused 1 1 1
= R( ), kus
n12
n22 λ
λ - valguse lainepikkus , n1,n2 - täisarvud
R=1,1* 107 m Rydbergi konstant
Valguse neelamine on kiirgamise pöördprotsess. Aatom neelab samu sagedusi mida kiirgabki.

35. Vesiniku spektraalseeriad
Seeria nimi n1 n2
Spektripiirkond
Lymani seeria 1
2,3,4…
Ultravalgus
Balmeri seeria 2
3,4,5,…
Nähtav valgus
Pascheni seeria 3
4,5,6,…
Infravalgus
Bracketti seeria 4
5,6,7,…
Pfundi seeria 5
6,7,8,…

36. Palmeri seeria 1 eV = 1,6 * 10-19 J n=6 E = - 0,33 eV n=5

37. Vesiniku aatomis on elektroni energiatasemed määratud valemiga
En = -13,6/n2 eV

38. Kaasaegne aatomimudel
Aatomi läbimõõt on suurusjärgus cm
Kõikide aatomite keskel on positiivselt laetud tuum.
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus cm
Elektronid tiirlevad ümber tuuma

39. Kaasaegne aatomimudel
Elektronidel ei ole kindlalt kirjeldatavaid orbiite. On vaid määratavad erinevad energiatasemed, millel elektron võib olla.
Elektroni jaoks on vaid määratav tema tõenäolisim asukoht.
Seetõttu räägime elektronpilvest.
Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest
Energiataseme numbrit loetuna alates tuumast nimetatakse oleku peakvantarvuks
Peakvantarvule n=1 vastab aatomi põhiolek, tema energia on minimaalne
Kõiki teisi olekuid(n>1) nimetatakse ergastatud olekuks.
Püsiv on aatom vaid põhiolekus. Ergastatud olek on ajutine.

40. Kaasaegne aatomimudel
Üleminekul ühelt tõenäoliselt orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab energiat
Kvandi energia on arvutatav valemiga
Keerukamate aatomite jaoks Bohri mudel ei sobinud. Seepärast loodi kvantmehaanika ja kvantelektrodünaamika
hf = En- Em

41. Pauli keeluprintsiip
Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni
Kvantarvud on:
Peakvantarv n = 1,2,3….., määrab elektroni energiatasemed
Magnetkvantarv ml , 0,±1,±2, … ±l seotud tiirlemise suunaga
Spinn, seotud elektroni pöörlemisega

42. Aatomite süstemaatika
Energia miinimumprintsiip koos Pauli printsiibiga tingivad aatomite elektronkatte kihilise ehituse
Nn = 2n2

43. Vabakiirgus

44. Vabakiirgus

45. Vabakiirgus

46. Valgusallikad Soojuslikud – aatomid ergastatakse soojusenergia arvel
Külmhelendus – luminestsents
Kemoluminestsents
Elektroluminestsents
Fotoluminestsents
Katoodluminestsents
Radioluminestents
Kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse, on tegemist fluorestsentsiga.
Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentsiks

47. Sundkiirgus e. stimuleeritud kiirgus

48. Tavahõive ja pöördhõive

52. Laserid
Ergastatud aatomite energiat kasutatakse valguse kvantgeneraatorites – laserites
Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation
Lasergrammofon, laserkassaator, laserprinter, laserviip, hologrammid.
Lasertööriistad(puurid,saed, freesid, keevituspõleti, frees, pindade töötlemine).
Meditsiin
Elektroonika. Optiline side.

53. Ioonside – elektronide “annetamine”
+11
+17
Cl aatom
Na aatom

54. Ioonside – elektronide “annetamine”
+11
+17
Cl ioon -
Na ioon +

55. +1 +1
H aatom
H aatom

56. Kovalentne side – elektronide “ühistamine”+1 +1
H2 molekul