1. SAASTEAINED RINNAPIIMAS
KRISTI SIMS
ÄMMAEMAND
ITKH NAISTEKLIINIK
2011

2. SAASTEAINED RINNAPIIMAS
Diplomitöö
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool- ämmaemandate tasemeõpe
Juuni 2011

3. Uurimistöö eesmärk
Kirjeldada saasteaineid rinnapiimas, nende mõju imiku tervisele ja imetamise toetamine rinnapiimas esinevate saasteainete korral.

4. Rinnapiima biomonitooringu vajalikkus
Rinnapiima monitooring on suurepärane vahend keskkonnas leiduvate saasteainete jälgimiseks, sest see annab infot nii ema kui imiku kohta mitte - invasiivsel meetodil.
WHO on kasutanud rinnapiima biomonitooringut, et jälgida keemiliste saasteainete koormust inimkehale juba aastakümneid.
Rinnapiimas leiduvad saasteained peegeldavad seda kemikaalide hulka, mis elu jooksul inimese kehasse koguneb.
WHO. (2006). Biomonitoring of Human Milk
Arendt, M. (2008). Communicating human biomonitoring results to ensure policy coherence with public health recommendations: analysing breastmilk whilst protecting, promoting and supporting breastfeeding. Environmental Health

5. Rinnapiimas esinevad saasteained
Toksilised raskemetallid:
Hg, Cd, Pb, As (poolmetall, mille ühendid on väga mürgised)
Püsivalt orgaanilised saasteained:
Pestitsiidid
Ftalaadid
Dioksiinid
PCB (polüklooritud bifenüül)
Orgaanilised lahustid:
Benseen,kloroform,tolueen jne.

6. Toksilised raskemetallid1
Raskemetallide konsentratsiooni mõjutab:
Kohalik keskkond
Perekonna sotsiaalmajanduslikud tingimused
Kohalikud toitumisharjumused

7. Toksilised raskemetallid2
Raskemetallide konsentratsioon rinnapiimas moodustab ainult 20 % ema veres leiduvast metallikonsentratsioonist.
Seda seostatakse raskemetallide halva lahustumisega lipofiilsetes keskkondades ning erütrotsüütidega seondumises.
Massart, F., Gherarducci, G., Marchi, B., Saggese, G. (2008). Chemical Biomarkers of Human Breast Milk Pollution. Biomarker Insights

8. Toksilised raskemetallid3
Hg ja Pb tase jääb siiski märgatavalt alla praegust soovituslikku maksimumlimiiti arvestades.
WHO on paika pannud maksimaalse nädalase Pb doosi, mis on:
3.75 µg/kg päevas
Aktsepteeritav Pb hulk rinnapiimas on 2 kuni 5 ng/g.
Mõningad uurijad väidavad, et plii piirimäära tuleks noorte laste ja naiste puhul alandada µg/kg võrra päevas.
Tanaka, T.C.J., Koren, G., Ito, S. (2008). Lead exposure during breastfeeding. Canadian Family Physician.

9. Toksilised raskemetallid4
Plii talletub luudes.
Imetavad emad kes on raseduse ajal saanud piisavalt kaltsiumi ja see jätkub ka imetamise ajal, annavad väiksema tõenäosusega pliid edasi lapsele.
Elavhõbe ringleb õhus ja vees.
Bakterite töö käigus muutub elavhõbe metüülelavhõbedaks, bioakumuleerub toiduahelas ja kõige suurema annuse saavad inimesed, kelle jaoks kala ja veeimetajad moodustavad põhitoidu.
Mead, M.N. (2008). Contaminants in Human Milk Weighing the Risks against the Benefits of Breastfeeding. Environmental Health Perspectives.
Hennig, B., Ettinger, S.A., Jandacek, J.R., Koo, S., McClain, C., Seifried, H., Silverstone, A., Watkins, B., Suk, A.W. (2007). Using Nutrition for Intervention and Prevention against Environmental Chemical Toxicity and Associated Diseases. Environmental Health Perspectives.

10. Toksilised raskemetallid5
Kaadmiumi kontsentratsioon rinnapiimas on vahemikus 0.06–19.0 µg/L.
Viimaste uuringute tulemused näitavad, et tõenäoliselt on olemas takistus, mis ei lase kaadmiumil liikuda rinnapiima ja 1 µg/L ületavat kontsentratsiooni ei esine või esineb väga harva ning siis ka ainult ternespiimas.
Kaadmiumi kontsentratsioon piimas on alati palju väiksem kui selle kontsentratsioon ema veres.
Lengar, 1985; Durrant and Ward, WHO/IAEA, 1989; Mischalke and Schramel, 1990; Palminger Hallen et al., 1995; Krachler et al., 1998; Friel et al., 1999
Kantola M. (2000). Concentrations of selenium, zinc, copper and cadmium in maternal and cord blood, placental tissue and maternal milk of Finnish, Estonian and Russian mothers. Doctoral Dissertation. Kuopio University Publications C. Natural and Environmental Sciences 116

11. Toksilised raskemetallid6
Arseen leiab kergesti tee pinnavette ning mõjutab vee arseenitaset enamikes riikides.
Rinnapiima kaudu annab ema lapsele kõigest väikese hulga enda joogivees leidunud arseenist.
Võib järeldada, et rinnaga toitmine kaitseb imikut kokkupuute eest arseeniga.
Fängström, B., Moore, S., Nermell, B., Kuenstl, L., Goessler, W., Grandér, M., Kabir, I., Palm, B., Arifeen, E.S., Vahter, M. (2008). Breast-feeding Protects Against Arsenic Exposure in Bangladeshi Infants. Environmental Health Perspectives.

12. Püsivalt orgaanilised saasteained1
POS – id kogunevad rasvkoes neid mobiliseeritakse imetamise ajal.
Ohustavad eelkõige oma kestvuse, laia leviku, hävitamisele vastupidamise, lipofiilsuse, bioakumuleerumise ja toksilise mõju tõttu.
Inimese organismis võib POS-ide sisaldus mitu korda suurem olla kui keskkonnas.
POS-ide mõju kipub aja jooksul toiduahelas suurenema. Seega on rinnaga toidetud imikud POS-ide lõpp sihtmärk.
Chance, W.C. (2001). Enviromental toxicants and childrens health: Cause for concern time for action. Paediatrics Child Health.
Roots O. (2009). Püsivad orgaanilised saasteained on vaikselt varitsev oht tervisele. Eesti Arst.
Mead, M.N. (2008). Contaminants in Human Milk Weighing the Risks against the Benefits of Breastfeeding. Environmental Health Perspectives.

13. Püsivalt orgaanilised saasteained2
POS-e puudutavad standardid on enamalt jaolt välja töötatud töötava meessoost täiskasvanu ohutust arvesse võttes.
Ohutushinnanguid ei ole läbi viidud rasedate naiste seisukohast, kellel lihtsalt soovitatakse hoiduda kokkupuutest kemikaalidega.
Seda nõu on raske jälgida kemikaalide laia leviku tõttu.
Chance, W.C. (2001). Enviromental toxicants and childrens health: Cause for concern time for action. Paediatrics Child Health.

14. Püsivalt orgaanilised saasteained3
Rinnapiimas sisalduvate POS-ide uuringud Eestis jäävad aastakümnetagusesse perioodi.
Saasteainete leidumine rinnapiimas sõltub ema vanusest, kehakaalust ja imetamise kestvusest.
Roots O. (2009). Püsivad orgaanilised saasteained on vaikselt varitsev oht tervisele. Eesti Arst.

15. Toidu mõju organismile ja rinnapiimale1
90 % POS-e sattuvad organismi toidu kaudu.
Arvatakse, et inimesed saavad 41,6% püsivalt orgaanilisi ühendeid kalast, 27.7 % piimatoodetest, 11,3 % rasvadest, 10,4 % lihast, 6,8% puu- ja juurviljadest.
Kaks kalaga toidukorda nädalas ei ole ohtlik inimese tervisele, pigem vastupidi.
Ahvena, koha ,lesta puhul puudub oht.
Räime puhul vältida või vähesel määral süüa ´´suurt räime´´ kelle pikkus ületab 17 cm ja seda eriti rasedatel naistel.
Mead, M.N. (2008). Contaminants in Human Milk Weighing the Risks against the Benefits of Breastfeeding. Environmental Health Perspectives.
Massart, F., Gherarducci, G., Marchi, B., Saggese, G. (2008). Chemical Biomarkers of Human Breast Milk Pollution. Biomarker Insights.
Trapido A. (2005). Hügieenikoolitusest ja hügieeninõuete täitmisest mõnedes Tallinna toidukaubanduse ettevõtetes. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool: Toiduainete instituut.
Roots O. (2006). Püsivad orgaanilised saasteained meie keskkonnas. Tallinn.

16. Toidu mõju organismile ja rinnapiimale2
Lihasööjad kalduvad koguma organismi rohkem POS-e kui valdavalt taimsel toidul inimesed.
Raseduse ja imetamise ajal võiksid emad seetõttu muuta oma toiduvalikut ,et vähendada kemikaalide halba mõju lapse arengus olulistel etappidel.
Imetavad emad saavad vähendada POS-de taset oma rinnapiimas säilitades oma kehakaalu, et vältida rasvavarude käiku võtmist.
Mead, M.N. (2008). Contaminants in Human Milk Weighing the Risks against the Benefits of Breastfeeding. Environmental Health Perspectives.

17. Toidu mõju organismile ja rinnapiimale3
Imporditud toidu söömisel võib samuti tahtmatult tarbida saasteaineid, mida antud regioonis ei kasutata või rinnapiimas seda ei leidu.
Tähelepanu on hakatud pöörama terviseriskidele, mis avaldavad negatiivset mõju mitte koheselt või lähipäevade jooksul pärast toidu söömist, vaid aastate, aastakümnete pärast või isegi alles järglastel ilmnevates haigustes.
Lühiajaline toitumisharjumuste muutmine imetamisperioodil ei vähenda nende ühendite hulka rinnapiimas.
Solomon, M.G., Weiss, M.P. (2002). Chemical Contaminants in Breast Milk: Time Trends and Regional Variability. Environmental Health Perspectives.
Trapido A. (2005). Hügieenikoolitusest ja hügieeninõuete täitmisest mõnedes Tallinna toidukaubanduse ettevõtetes. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool: Toiduainete instituut.
Massart, F., Gherarducci, G., Marchi, B., Saggese, G. (2008). Chemical Biomarkers of Human Breast Milk Pollution. Biomarker Insights.

18. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele1
Keskkonnasaaste ning toitumine imikueas võib mõjutada tervist täiskasvanuna.
Rinnapiima potensiaalse ohtlikkuse taga on kaks põhjust:
Rinnapiim moodustab valdava enamuse imikute toidust.
Imikud on rinnapiima kaudu toiduahela tipus.
Seetõttu võivad ema kudedes paiknevad kemikaalid kanduda edasi lastele.
Hennig, B., Ettinger, S.A., Jandacek, J.R., Koo, S., McClain, C., Seifried, H., Silverstone, A., Watkins, B., Suk, A.W. (2007). Using Nutrition for Intervention and Prevention against Environmental Chemical Toxicity and Associated Diseases. Environmental Health Perspectives.
Massart, F., Gherarducci, G., Marchi, B., Saggese, G. (2008). Chemical Biomarkers of Human Breast Milk Pollution. Biomarker Insights.

19. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele2
Pb on toksiline mõju arenevale närvisüsteemile.
Imikute ja väikelaste puhul imendub organismi 50 % toidus leiduvast pliist, samas kui täiskasvanute puhul on vastav hulk 10 %.
Arseeniga kokkupuude suurendab mõnede vähitüüpide riski tekkimise riske ( põie, naha, kopsu ).
Oluline oleks hinnata kokkupuudet arseeniga juba varases eas. Olemasolevad vähesed andmed, mis näitavad otsest imiku kokkupuudet arseeniga rinnapiima kaudu on üsna ebaselged.
Chance, W.C. (2001). Enviromental toxicants and childrens health: Cause for concern time for action. Paediatrics Child Health.
Gundacker, C., Pietschnig, B., Wittmann, J.K., Lischka, A., Salzer, H., Hohenauer, L., Schuster, E. (2002). Lead and Mercury in Breast Milk. Pediatrics.
Albertini, R., Bird, M., Doerrer, N., Needham, L., Robison, S., Sheldon, L., Zenick, H.
(2006). The Use of Biomonitoring Data in Exposure and Human Health Risk Assessments. Environmental Health Perspectives.
Fängström, B., Moore, S., Nermell, B., Kuenstl, L., Goessler, W., Grandér, M., Kabir, I., Palm, B., Arifeen, E.S., Vahter, M. (2008). Breast-feeding Protects Against Arsenic Exposure in Bangladeshi Infants. Environmental Health Perspectives.

20. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele3
Ftalaadid on keskkonnas laialt levinud (põrandakatted, hügieenitooted, mänguasjad) uuringuid on väga vähe ja nende mõju tervisele ei ole laialt teada.
Kaadmium kuhjub inimorganismis, eriti neerudes ning selle bioloogiline pooldumisaeg on väga pikk aastat.
Main, M.K., Mortensen, K.G., Kaleva, M.M., Boisen, A.K., Damgaard, N.I., Chellakooty, M., Schmidt, M.I., Suomi, A-M., Virtanen, E.H., Petersen, H.J., Andersson, A-M., Toppari, J., Skakkebæk, E.N. (2006). Human Breast Milk Contamination with Phthalates and Alterations of Endogenous Reproductive Hormones in Infants Three Months of Age. Environmental Health Perspectives.
Kantola M. (2000). Concentrations of selenium, zinc, copper and cadmium in maternal and cord blood, placental tissue and maternal milk of Finnish, Estonian and Russian mothers. Doctoral Dissertation. Kuopio University Publications C. Natural and Environmental Sciences

21. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele4
POS-de, peamiselt PCB-de ,dioksiinide ning pestitsiidide pikaajalise mõju uurimine kestab siiani, kuna tegemist on alles viimaste aastakümnete muutustega.
POS-del on mitmeid võimalikke kahjulikke mõjusid nagu neuroloogilised ja käitumuslikud arenguhäired, immuunsüsteemi arengu pärssimine, vähi soodustamine ja sisenõrenäärmete töö takistamine.
Grandjean, P., Jensen, A.A. (2004). Breastfeeding and the Weanling’s dilemma. American Journal of Public Health.
Chance, W.C. (2001). Enviromental toxicants and childrens health: Cause for concern time for action. Paediatrics Child Health.

22. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele5
Taiwani imikud kelle emad puutusid keskmiselt rohkem kokku PCB-dega, põdesid oluliselt rohkem bronhiiti ja kopsupõletikku. Nende imikute veres leidus vähem antikehasid A ja M ning T – rakke kui kontrollgrupi imikutel, mis annab tunnistust sellest, et nende imikute immuunsüsteem on kahjustunud.

23. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele6
118 Nunaviki imikute hõlmanud uuringus, esines 80 % imikutel keskkõrvapõletik, kippus olema ägedam ja tihedam 4 -7 elukuul just neil imikutel, kelle kokkupuude kloororgaaniliste ainetega oli suurem.
Kokkupuude PCB – de ja dioksiinidega seostakse suurema vastuvõtlikkusega mõningatele lastehaigustele nagu näiteks tuulerõuged ja keskkõrvapõletik.
Chance, W.C. (2001). Enviromental toxicants and childrens health: Cause for concern time for action. Paediatrics Child Health.

24. Saasteainete võimalikud ohud imiku tervisele7
Saasteainete leidumine rinnapiimas ja nende igapäevaselt saadud kogus üksinda ei ohusta imiku tervist.
WHO. (2006). Biomonitoring of Human Milk
Agostoni, C., Braegger, C., Decsi, T., Kolacek, S., Koletzko, B., Michaelsen, F.K., Mihatsch, W., Moreno, A.L., Puntis, J., Shamir, R., Szajewska, H., Turck, D., Goudoever van. J. (2009). Breastfeeding: A Commentary by the ESPGHAN Committee on Nutrition. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition

25. Rinnapiimaga toitmise toetamise vajalikkus saastumise korral1
Piimavalk – üks rinnapiima komponente.
Loetakse tema võime tõttu olla potensiaalseks puhvriks
keskkondlike toksikantide vastu.
Rinnapiim on parim naturaalne toit imikule, sisaldades optimaalses hulgas aineid, mis on vajalikud, et täita imikute toitainevajadused ning pakkudes immunoloogilist, psühholoogilist ja majanduslikku kasu.
Rinnapiima unikaalsed komponendid tasakaalustavad kemikaalide kahjulikud mõjud.
WHO. (2006). Biomonitoring of Human Milk.
Arendt, M. (2008). Communicating human biomonitoring results to ensure policy coherence with public health recommendations: analysing breastmilk whilst protecting, promoting and supporting breastfeeding. Environmental Health

26. Rinnapiimaga toitmise toetamise vajalikkus saastumise korral2
Rinnapiimaga toitmise mõju on suurem kui püsivate orgaaniliste ainetega seotud terviseriskid.
Ema kokkupuude väikeses koguses keskkonnas leiduvate kemikaalidega ,nagu kloororgaaniliste ühenditega ei ole vastunäidustus rinnaga toitmisele.
Agostoni, C., Braegger, C., Decsi, T., Kolacek, S., Koletzko, B., Michaelsen, F.K., Mihatsch, W., Moreno, A.L., Puntis, J., Shamir, R., Szajewska, H., Turck, D., Goudoever van. J. (2009). Breastfeeding: A Commentary by the ESPGHAN Committee on Nutrition. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition
Leung, K.C.A., Sauve, S.R. (2005). Breast Is Best for Babies. Journal of the National Medical Association.

27. Rinnapiimaga toitmise toetamise vajalikkus saastumise korral3
Emadel, kellel on minevikus esinenud pliimürgitust ning kelle töö eeldab tihedat kokkupuudet pliiga, võib esineda tavalisest kõrgem Pb tase ning nende rinnapiima tuleks pidevalt jälgida.
Pb vältimiseks imiku toitmine rinnapiimaasendajaga ei ole soovituslik meetod ning rinnaga toitmise toetamine on kõigil juhtudel, kui ema Pb tase ei ole erakorraliselt kõrge.
Tanaka, T.C.J., Koren, G., Ito, S. (2008). Lead exposure during breastfeeding. Canadian Family Physician.

28. Rinnapiimaga toitmise toetamise vajalikkus saastumise korral4
Emasid tuleb julgustada, et rinnapiim on kindlasti parim võimalikest variantidest, millega toita oma last.
Viimase 15 aasta WHO poolt läbi viidud uuringud on näidanud, et saasteainete hulk rinnapiimas kahaneb jätkuvalt.
Rinnapiimaga toitmist tuleb propageerida tänu selle positiivsetele mõjudele imiku arengule ja tervisele.
Pronczuk, J., Moy, G., Vallenas, C. (2004). Breast Milk: An Optimal Food. Environmental Health Perspectives.

29. Rinnapiimaga toitmise toetamise vajalikkus saastumise korral5
Rinnaga toitmist tuleks jätkata seni kuni see on ema ja lapse ühine soov ning otsus imetamist jätkata peaks põhinema peamiselt muudel kui tervisekaalutlustel.
Agostoni, C., Braegger, C., Decsi, T., Kolacek, S., Koletzko, B., Michaelsen, F.K., Mihatsch, W., Moreno, A.L., Puntis, J., Shamir, R., Szajewska, H., Turck, D., Goudoever van. J. (2009). Breastfeeding: A Commentary by the ESPGHAN Committee on Nutrition. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition

30. ´´Babies are born to breastfeed´´
Lawrence 2011

31. TTÜ Keemiainstituut, Keemilise analüüsi teadus- ja katselaboratoorium
KATKL on keemilise analüüsi alal akrediteeritud laboratoorium (akrediteerimistunnistus nr. L ).

32. Eesti Keskkonnauuringute Instituut
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ehk Kesklabor pakub ametlikult tunnustatud laborianalüüse ja uuringuid nii ettevõtetele, eraisikutele kui ka riiklikele institutsioonidele.

33. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

34. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks

35. Tänan abi ja nõuannete eest!
Ada Vahtrik- ämmaemand, imetamisnõustaja ITKH
Anu Viitak- Bioloogiateaduste doktor TTÜ
Annika Tiit – lastearst, vanemarst ITKH
Irena Bartels - ämmaemand, õppejõud ITKH, TTK
Johanna Salu - võõrkeelse keemia tõlked
Ott Roots- keemiateaduste doktor TÜ, EKI
TÄNAN KUULAMAST!