1. Külli Kori, Meelis Brikker
Tartu Ülikool

2. Mida teame? Kust inimene energiat saab?
Millele inimene energiat kulutab?
Inimene saab energiat toidust. Rakuhingamisel lõhutakse glükoos ja selle tulemusena vabaneb energia, mida salvestatakse ATP molekulidesse.
Inimesel kulub energiat ainevahetuse põhikäibeks (70%), kehaliseks aktiivsuseks (20%) ja toidu seedimiseks ja omastamiseks (10%).
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

3. Mida teada saame? Mis on termoregulatsioon?
Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida?
Külli Kori, Meelis Brikker

4. Soojusregulatsioon
Original by Jeffrey Sciberras
Kõigusoojane ehk eksotermiline loom – kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist
Püsisoojane ehk endotermiline loom – keha genereerib ise soojust ja säilitab sisetemperatuuri sõltumata väliskeskkonnast
Original by  lwpkommunikacio
Loomad võivad olla kas püsisoojased või kõigusoojased.
Enamik loomi on kõigusoojased (ehk eksotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist.
Püsisoojased (ehk endotermilised) on linnud ja imetajad. See tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri välistingimustest hoolimata.
Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini. Kõigusoojased loomad, nagu roomajad, kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi lisasoojust. Kui temperatuur langeb alla 10 kraadi Celsisust, töötavad nende lihased nii aeglaselt, et neil on raske liikuda. Linde ja imetajaid selline temperatuurimuutus peaaegu üldse ei häiri. Nende siseküte ja hea soojusisolatsioon võimaldavad neil jääda aktiivseks ka siis, kui temperatuur langeb allapoole külmumispunkti.
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

5. Termoregulatsioon
Original by Frank Kovalchek
Kehatemperatuuri hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused
Soojus vabaneb skeletilihaste, maksa, südame, aju töö tulemusel
Inimese kehatemperatuur on 36-37°C
Reguleerib hüpotaalamus
Termoregulatsioon hoiab kehatemperatuuri kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused. Termoregulatsiooniks on vaja kulutada energiat.
Erinevalt teistest loomadest puudub inimesel efektiivne soojust hoidev karvkate ja paks rasvakiht.
Soojus vabaneb organismis toimuvates ainevahetuse reaktsioonides. Enamik soojusest vabaneb skeletilihaste, maksa, südame ja aju töö tulemusel.
Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust. See on ka põhjuseks, miks talvel peaks mütsi kandma. Kuigi on normaalne, et erinevatel kehaosade temperatuur on erinev, hoitakse kehasisemuse temperatuuri siiski 36–37 kraadi juures.
Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotalaamus, mis suurendab või vähendab kehatemperatuuri soojuskadusid.
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

6. Külma korral Higi tootmine lõpetatakse Veresooned tõmbuvad kokku
Tekib „kananahk“
Tekivad külmavärinad
Vastsündinutel on pruun rasvkude, millest saab soojust toota
Külmemates oludes lõpetatakse higi tootmine ning suuremad veresooned, mis toovad verd naha väiksematesse veresoontesse, tõmbuvad kokku. Selle tulemusena suunatakse suurem osa verest soojemasse kehasisemusse. Sellise mehhanismiga vähendatakse soojuse kadu keskkonda ja edasist kehasisemuse jahtumist. Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstitajalihased, mille tõttu tekib „kananahk“. Et sooja toota, saadab hüpotalaamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks. See on väga efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja tootmiseks. Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu.
Vastsündinutel külmavärinaid ei teki ja nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, milles on väga palju mitokondreid. Mitokondrid suudavad rasvast toota soojusenergiat, mis tõstab temperatuuri kõikides keharakkudes. Vabanev soojus kantakse vereringega kehas laiali.
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

7. Palavas Inimene on üks vähestest loomadest, kellel on higinäärmed
Original by Minghong
Inimene on üks vähestest loomadest, kellel on higinäärmed
Suureneb higi tootmine
Suurem hulk verd liigub nahalähedastesse veresoontesse
Soojuskadu suureneb
Kuna inimene on üks vähestest loomadest, kelle nahas on higinäärmed, toodab organism higi, mille aurustumine kehapinnalt aitab üleliigsest soojusest vabaneda.
Üleliigsest soojusest vabanemiseks lõtvuvad suuremates veresoontes olevad silelihased, mistõttu liigub suurem hulk verd nahalähedastesse väikestesse veresoontesse ja soojuskadu suureneb.
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

8. Ülesanne
Arutlege klassis, mis saab inimkehast eralduva soojusega edasi?
Kas seda oleks võimalik kuidagimoodi rakendada?
Vaadake videot
Joe Collins ( ) How Sweden turns human body heat into useful energy (BBC News) [Video]. ( )
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

9. Loe lisaks
Tree-hugging koalas demonstrate a novel thermoregulatory mechanism for arboreal mammals: (Briscoe et al., 2014)
Briscoe, Handasyde, Griffiths, Porter, Krockenberger, Kearney (2014). Tree-hugging koalas demonstrate a novel thermoregulatory mechanism for arboreal mammals. Biol. Lett. June, 2014 10 6  ; doi: /rsbl   X
Teadusartikli sissejuhatav osa (Abstract) kirjeldab unikaalset termoregulatsioonimehhanismi koaaladel.
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst

10. Kokkuvõte
Termoregulatsioon on kehatemperatuuri hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused
Temperatuuri reguleeritakse higistamise, veresoonte kokku tõmbumise või laienemisega ning karvade püsti ajamisega
Külli Kori, Meelis Brikker
Jalusetekst