1. MINERAALID I koostaja: Krista Untera

2. Pühad mineraalid Oh me kallid mineraalid, olete kui pühad Graalid
Pühad mineraalid Oh me kallid mineraalid, olete kui pühad Graalid. Silikaadid, luiteliivad, karbonaadid keele viivad. Teemant, süsi, magnetiit, kips, korund ja markasiit, hematiit ja fosforiit, tahaks kähku ära siit.
Kuld ja muld ja muldmetallid need on eriliselt kallid, kivisüsi, apatiit, põlevkivi ja graniit.
Oh, me kallid mineraalid, olete kui pühad Graalid. Ilma teieta ei saa sirguda me kodumaa. Tiit Kändler
Põlva ÜG õppepäeval Geoloogia Instituudis

3. 1. Maakoore keemiline koostis
Maakoor on Maa kõige pindmisem, keskmiselt 20 km paksune tahke kiht. Mandritel on ta paksus suurem (keskmiselt 40 km), ookeanides väiksem (keskmiselt 10 km).
Maakoor on tekkinud Maa geoloogilise ajaloo vältel planeedi ainese ülessulamise protsessides, mille käigus kergem sulamass tõusis pinnale, jahtus, tahkestus ja muutus kivimeiks. Maa ülejäänud sfääridega võrreldes on maakoor tühiselt õhuke. Samas on ta kõige muutlikuma suhtelise paksuse ja koostisega, kuid tervikuna teistest väiksema tihedusega.

4. Maakoore ehitus

5. Maakoore paksus

6. Maakoore keskmine keemiline koostis (elementide esinemine massiprotsentides):
1 – hapnik;
2 - räni;
3 - alumiinium;
4 - raud;
5 - kaltsium ;
6 - naatrium ;
7 - kaalium;
8 - magneesium;
9 - kõik ülejäänud elemendid.
Need kaheksa elementi moodustavad ligikaudu 98% maakoorest
Need ja teised elemendid annavad omavahel kombineerudes erinevaid mineraale

7. keemiline koostis (Mason, 1982)
Tabel 1. Maakoore ülemise 16 km keskmine
keemiline koostis (Mason, 1982)
AATOM-
NUMBER
ELEMENT
MASSI%
MAHU% 8 O
46.60
93.77 14 Si
27.72
0.86 13 Al
8.13
0.46 26 Fe
5.00
0.43 20 Ca
3.63
1.03 11 Na
2.83
1.32 19 K
2.59
1.83 12 Mg
2.08
0.29
ülejäänud
1.42
0.01

8. 2. Mineraali mõiste
Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained.
Mineraalide kirjeldamise ja uurimisega tegeleb geoloogia haru mida nimetatakse mineraloogiaks.
Mineraalidel on enam-vähem püsiv koostis, kindel kristallikuju, värvus, tihedus ja muud tunnused.

9. MINERAALID
Tekivad nii eluta looduse füüsikalis-keemilistes protsessides kui ka organismide elutegevuse käigus
Käesolevaks ajaks on leitud üle 5000 erineva mineraali ja nende erimi, neist umbes 4100 on Rahvusvahelise Mineraloogia Assotsiatsiooni Uute Mineraalide ja nende Nimede Komisjoni poolt (tegutseb 1959.a.) tunnustust leidnud (vaid 50 on laialdasema levikuga.
Eestis umbes 200 (alla 5%)

10. Nimekiri algab 1978. a ameeriklaste poolt avastatud abelsoniidiga (NC31H32N4)
Lõpeb samal aastal sakslaste avastatud zykaiidiga (Fe4(AsO4)SO4(OH)x15H2O)

11. Maakoores enam levinud mineraalid on kvarts, päevakivid, vilgud, pürokseenid, kaltsiit ja savimineraalid. Kui neile lisada veel dolomiit, glaukoniit ja kaltsedon, olemegi saanud peaaegu täieliku loendi ka Eestis sagedamini esinevatest mineraalidest.
Enamasti on mineraalikristalli läbimõõt kuni mõni sentimeeter, kuid mõnedes kivimites, näiteks savis, tihedas lubjakivis on mineraaliterad nii väikesed, et neid võib eristada vaid mikroskoobi abil. Sellised kivimid näivad ühtlase, tiheda massina.

12. 2.1 Mineraalide koostis ja struktuur
Nagu kõik ained, koosnevad mineraalid keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Mineraale iseloomustab: 1. kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis, mida väljendab mineraali keemiline valem. Näiteks: haliit e. kivisool – NaCl kvarts - SiO2

13. 2. Mineraali kristallstruktuur – mis seisneb tema koostisse kuuluvate osakeste korrapärases paigutuses e. kristallvõres
NaCl e. haliidi kristallvõre teke Cl-anioonidest ja Na-katioonidest

14. Kristall-struktuur on aineosakeste (ioonid, aatomid ja molekulid) korrastatud ja kindlatele ruumilis-füüsikalis-keemilistele seaduspärasustele alluv kogum.
Aineosakeste omavahelise asendi võimalusi pole lõpmatult, vaid nad alluvad tänu ruumiliste suhete ja keemilise sidemete olemuse piiratusele teatud seaduspärasustele.

15. N: oliviini [(Fe,Mg)2SiO2] keemiline koostis on varieeruv
Erineva keemilise koostise, kuid ühesuguse struktuuriga mineraale nim. isomorfseteks
Enamike mineraalide keemiline koostis muutub kindlates piirides, kuna elementidel on omadus üksteist kristallstruktuuris asendada
N: oliviini [(Fe,Mg)2SiO2]
keemiline koostis on varieeruv
Fe ja Mg koguste poolest.

16. Ühesuguse keemilise koostise, kuid erineva struktuuriga mineraale nimetatakse polümorfseteks
Mineraalide kristallvõre võib temperatuuri ja rõhu varieerudes muutuda Sellist nähtus nimetatakse polümorfismiks.
Tihedalt pakitud kristallstruktuuriga mineraali erimid kujunevad kõrgemal rõhul või temperatuuril kui hõredalt pakitud erimid.

17. Süsiniku mineraalsete erimite kristallvõre polümorfism (Mõlema keemiliseks koostisosaks on süsinik, kuid struktuur on erinev. Kõrgema rõhu (üle atm) tingimustes kujunenud teemanti struktuur on tihedamalt pakitud)
grafiit
teemant

18. kõvim pehmeim läbipaistvaim, värvuseta läbipaistmatum, mustem.
grafiit
teemant

19. Amorfne mineraal on näiteks opaal.
Mõnikord võivad aatomid ja ioonid paikneda korrapäratult. Selliseid mineraale nimetatakse amorfseteks.
Amorfne mineraal on näiteks opaal.
grafiit

20. “Big Hole” Kimberleys

21. Suurim teada olev teemandileid Lõuna-Aafrika kaevandusest 25
Suurim teada olev teemandileid Lõuna-Aafrika kaevandusest 25. I “Cullinan”
Thomas Evan Powell
621 grammi
1 ct = 0,2 gr

22. Cullinan I 530,2 karaati Cullinan II 317,4 ct
Cullinan III ja IV

23. Kuulsaid teemante:
“Regent”
(136,9 karaati)
“Hope” (45,52 karaati)

24. “Koh-i-noor” 108,93 ct

25. Üks maailma suurimaid teemandi avakaevandusi Mirnõis, sügavus on 525 m ja diameeter 1,25 km

26. 525 m sügav, 1,25 km läbimõõt

27. Kasutatud allikad:
Kalm, V., Kirs, J., Kirsimäe, K., Kurvits, T Mineraalid ja kivimid. Tartu, 96 lk.
Klaamann, E., Müürisepp, K., Viiding, H Eesti maavarad, kivimid ja kivistised. Abimaterjal õpetajale. Tallinn, 67 lk.
Rõõmusoks, A., Viiding, H Üldine geoloogia. I. Tartu, 165 lk.
Viiding, H Eesti kivimid ja mineraalid. Valgus, Tallinn, 248 lk.
Kalle Suuroja. Kiviaabits. Mineraalid. OÜ Geo Trail KS, 2004
Kalle Suuroja. Kiviaabits. Kivimid. OÜ Geo Trail KS, 2007
Arold, A., Raukas, A., Viiding, H Geoloogia alused. Tallinn, 198 lk.
Cook, D., Kirk, W Field Guide to the Rocks & Minerals of the World. London, 192 lk.
Symes, R.F., Kirk, W., Kivimid ja mineraalid. “Koolibri”, Tallinn, 64 lk.
Viiding, H. Mineraalid Eestis. “Eesti Loodus”, 1969 nr. 3, 4, 5.