1. Eesti ja Euroopa Liit MTÜ Eurohouse Europe Direct Kuressaare infopunkt
Tallinna 10A, Kuressaare
Telefon ja faks:

2. Euroopa Liidu asutamine
Eesmärgid:
Luua ühtse struktuuriga lahutamatu poliitiline liit
Luua majandusliku koostöö vormid
Asutajariigid:
Belgia
Holland
Luksemburg
Itaalia
Prantsusmaa
Saksamaa

3. Laienemine Euroopa Liidus on toimunud juba viis laienemist.
Iga laienemine toob kaasa muutusi, mis ei piirdu üksnes isikute liikumis-, õppimis- ja töötamisvabadusega, vaid kasu peaksid saama ka liituvate riikide ettevõtted ja majandus. EL on pidanud alati kohandama oma poliitikat, rahastamispõhimõtteid ja tegevusi, et valmistada end ette uute liikmete jaoks.

4. Laienemine 1952-1973 Eesmärgid:
Ühtse turu väljakujunemine – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine;
Tihedam integreerumine ja Euroopa Ühenduse laienemine;
Kiirendada integratsiooni ja poliitilist koostööd;
Võtta vastu uus ajakava majandus- ja rahaliidu rajamiseks;
Ühtne põllumajandus-, kaubandus- ja transpordipoliitika.

5. Laienemine
Liitujad
Iirimaa
Taani
Ühenduskuningriik

6. Laienemine 1974 - 1981 Eesmärgid: Liituja: Luua Regionaalarengu Fond;
Ühtlustada tööhõive-, elu- ja töötingimusi;
Võtta kasutusele Euroopa pass;
Luua ühine kalanduspoliitika.
Liituja:
Kreeka
Regionaalarengu Fondi eesmärgiks on vähendada ebavõrdsust erinevate piirkondade arengu- ja elatustasemete vahel ning kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse ulatust.
Euroopa pass on selleks, et määratleda Euroopa Liidu kodanikkond ja lihtsustada oma kodanike liikumist liidu piires.
Ühise kalanduspoliitika eesmärgiks on kindlustada kalandustöötajate rahuldav elatustase, püsivad hinnad, tagada toiduainetega varustamine, põhjendatud tarbijahinnad, kalavarude säilitamine ja kaitse.

7. Laienemine 1982 -1986 Eesmärgid: Liitujad: Institutsioonide reform;
Alustada integratsiooni Ühtse Euroopa akti alusel.
Liitujad:
Hispaania
Portugal
Institutsioonide reform – et laiendada ühenduse volitusi ja õiguslikku raamistikku, hõlmamaks välispoliitilist koostööd.

8. Laienemine 1987 - 1995 Eesmärgid:
Korraldada ühisraha kasutuselevõtuks ümber rahandussüsteem;
Korraldada ümber ühine põllumajanduspoliitika;
Reformida EL struktuurifonde;
Luua kolmes etapis majandus- ja rahaliit, võtta kasutusele ühisraha ja ühtlustada ELi liikmesriikide majanduspoliitikad;
Kaotada liikmesriikide vahel piirikontroll;
Kujundada ühine sotsiaalpoliitika;
Kujundada ühine keskkonnapoliitika;
Kujundada ühine välis- ja julgeolekupoliitika;
Koostöö justiits- ja siseküsimustes.
Korraldada ümber ühine põllumajanduspoliitika, tõstmaks Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet maailmaturul ja tagamaks põllumajandustoetuste ühtlasem jagunemine ELi territooriumil sh eelisarendades keskkonnasõbralikku tootmist.
Reformida EL struktuurifonde, kuna sooviti tugevdada partnerluse põhimõtet, detsentraliseerida kavandamist ja muuta kontrollimine usaldusväärseks ja läbipaistvaks.

9. Laienemine
Liitujad:
Austria
Soome
Rootsi

10. Laienemine 1996 - 2004 Eesmärgid:
Muuta efektiivsemaks ühenduse institutsioonid;
Muuta otsustusprotsessi tõhusamaks;
Parandada koostööd liidu sees uue laienemise eel;
Stabiilsuspakti rakendamine ühisrahale üleminekul.
Stabiilsuspakti eesmärk on tagada, et liikmesriigid jätkaksid oma jõupingutusi eelarvedistsipliini hoidmisel ka pärast ühisraha kasutuselevõtmist.

11. Laienemine 1996 - 2004 Liitujad: Eesti Küpros Poola Ungari Sloveenia
Tshehhi
Ungari
Malta
Läti
Leedu
Slovakkia

12. Euroopa Liidu institutsioonid
Euroopa Parlament;
Euroopa Liidu Nõukogu;
Euroopa Komisjon;
Euroopa Kohus;
Euroopa Kontrollikoda.
Nii nagu on laienenud Euroopa Liit ja tema tegevusvaldkonnad, nii on kasvanud ka tema institutsioonid.

13. Euroopa Liidu institutsioonid
Esimese 20 aasta jooksul oli
Euroopa Komisjon, kes tegi ettepanekuid,
Euroopa Parlament, kes andis nõu,
Euroopa Liidu Nõukogu, kes otsustas, ning
Euroopa Kohus, kes tõlgendas seadusi.
Viimase 20 aasta jooksul on loodud
Euroopa Kontrollikoda,
Euroopa Investeerimispank,
Majandus- ja Sotsiaalkomitee,
Regioonide Komitee
Euroopa Keskpank.

14. Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon on loodud iseseisva organina, mis esindab liidu kõigi liikmesriikide ühiseid huvisid Euroopas.
Komisjonil on president ning volinikud.
Igale volinikule on määratud kindel vastutusvaldkond.
Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest.
Komisjonil on 6-10 liikmest koosnev nõunike kogu, mille rolli võib võrrelda riigis ministrite poliitiliste nõuandjatega.

15. Euroopa Komisjon Vastutab ühise poliitika elluviimise eest;
Vastutab eelarve täitmise eest;
Juhib ühenduse programme.
Igapäevases töös ühenduse poliitika ja programmide juhtimisel toetub komisjon suures osas siseriiklikele asutustele.

16. Euroopa Parlament Euroopa Parlament esindab liikmesriikide kodanikke.
Kuni aastani valiti parlamendi liikmed rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast, edaspidi aga otse rahva poolt. Valimised toimuvad iga viia aasta tagant.
Parlamendi liikmed istuvad parlamendis poliitiliste fraktsioonide kaupa, mitte riikide delegatsioonidena.
Parlamendis on alates aasta maist 732 kohta.

17. Euroopa Parlament Parlamendi põhilised ülesanded:
Arutada ja vastu võtta ELi õigusakte;
Kinnitada EL-i eelarve;
Teostada demokraatlikku järelevalvet EL-i institutsioonide üle;
Kiita heaks olulised rahvusvahelised kokkulepped – nt uute liikmesriikide ühinemised.

18. Euroopa Liidu Nõukogu
Ministrite Nõukogu ehk lihtsalt Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on esindatud liikmesriikide valitsused.
Nõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ministrite tasandil.
Nõukogu eesistuja on selle liikmesriigi minister, kes sel ajal on ELi eesistujariik. Iga riik on eesistuja 6 kuud vastavalt kokkulepitud järjekorrale.

19. Euroopa Kohus
Euroopa Kohus on sõltumatu institutsioonina üles seotud selleks, et
tagada Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel seadustest kinnipidamine;
kontrollida, kas Euroopa institutsioonide ja valitsuste õigusaktid vastavad asutamislepingutele;
avaldada liikmesriikide kohtute taotlusel arvamust ühenduse õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta.

20. Euroopa Kontrollikoda
Euroopa Kontrollikoda tagab auditeerimise.
Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist nõukogu poolt kuueks aastaks.
Kontrollikoda ülesanne on auditeerida ELi ja selle institutsioonide arvepidamist ning tagada tehingute seaduslikkus ja korrektsus. Lisaks sellele selgitab kontrollikoda, kas ELi finantsjuhtimine on piisavalt usaldusväärne.

21. Euroopa Ülemkogu
Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus.
Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad.
Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse iga kuue kuu tagant üle järgmisele liikmesriigile.

22. Euroopa Liidu ühisraha
Eurotsooniga ühinenud riigid moodustavad rahaliidu, kus rahapoliitikat teostab liikmesriikide keskpankade loodud ja nende omanduses olev Euroopa Keskpank.
Iga eurotsooniga liituja jaoks on tegemist rahareformiga – loobutakse senisest rahvusvaluutast efektiivsemalt toimiva siseturu ja ühiselt kooskõlastatava majanduspoliitika nimel.

23. Euroopa Liidu ühisraha
1995. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liidu ühisraha hakkab kandma nimetust "euro". Sellise nime valimiseks oli eelkõige kolm põhjust:
"euro" sümboliseerib Euroopa identiteeti;
"euro" on lühike ja suupärane nimetus rahale, mida peavad kasutama hakkama väga erinevaid keeli kõnelevad rahvad;
"euro" tähendus on kõigis Euroopa keeltes sama.
“Euro” sümboliseerib Euroopa identiteeti - paberrahadel pole kujutatud mõnda kultuuri või poliitika suurkuju nagu see on tavaline rahvusvaluutade puhul. Iga eurosedel kannab Euroopa kaardi ja Euroopa Liidu lipu kujutist.

24. Euroopa Liidu ühisraha
Paberrahal on Euroopa kaardi ja Euroopa Liidu lipu kujutis.
Lisaks numbrile on rahal kiri "euro" ladina ja kreeka tähestikus.
Kirja poolt on kõik mündid ühesugused: stiliseeritud Euroopa kaart numbri taustal. Müntide teine pool on lähtuvalt iga liikmesriigi müntide traditsioonist tema enda kujundatud.

26. Euroopa Liidu sümbolid
Euroopa lipp
Euroopa hümn – meloodia Ludwig van Beethoveni 9. Sümfooniast. Helilooja Herbert von Karajan tegi sellest teosest arranžeeringut – klaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile.
Euroopa juhtlause “Ühendatud mitmekesisuses”
Ühisraha euro €
Euroopa päev 9.mai

27. Esitluse koostamisel on kasutatud õppematerjali “Euroopa Liit, uued võimalused”

28. KODANIKELE SUUNATUD EUROOPA LIIDU
TEABE- JA NÕUANDETEENISTUSED

29. Euroopa Liidu alane info
Teabekeskused
Infovõrgustikud
EL programmide kontaktpunktid
Internetiportaalid
Elektroonilised andmebaasid

30. EL teabe- ja nõuandeteenused
1. Euroopa Liidu infokeskus
2. Euroinfo telefon
3. Maakondlikud teavitajad
4.  Europe Direct teabevõrk ja telefon
5. Euroopa dokumentatsioonikeskused
6.  Team Europe
7.  Euroopa Parlamendi infobüroo
8.  EURES
9.  Europassi Keskused
10.  Euroinfo keskused (EIC)
11.  SOLVIT
12. Euroopa Liidu Tarbijanõustamiskeskused
13.  EURO-JUS
14.  FIN-NET
15.  Eurodesk võrgustik
16.  EURYDICE
17.  Euroguidance koostöövõrgustik
18.  Kultuuri Kontaktpunktid
19.  Socrates rahvuslikud bürood
20.  MEDIA Desk
21. Euroopa Noored rahvuslikud bürood
22.  Euroopa Liidu innovatsioonikeskus
23.  Business and Innovation Centres (BICs)
24.  Innovation Relay Centres (IRCs)
25. OLAF Anti-Fraud Communicators Network
26.  Your voice in Europe
27.  Teie Euroopa portaal
28. Kodanike nõuandeteenistus
29. LEADER infokeskus

31. EL teabe- ja nõuandeteenused
EUROPE DIRECT
Teabevõrk – 400 infopunkti üle Euroopa (5 Eestis) @
Teabeliin – tasuta infotelefon
TEIE EUROOPA portaal
Üksikasjalik ja praktiline teave EL kodanike õiguste ja võimaluste kohta ELis @

32. EL ametlikud väljaanded ja seadusandlus
EUROOPA DOKUMENTATSIOONIKESKUSED
Euroopa Ühenduste ametlike väljaannete kogu
- Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni keskus @
- Audentese Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni keskus @

33. Teise liikmesriiki tööleminek
EURES - Euroopa töövahenduse võrgustik
Saab infot vabade töökohtade, elamis- ja töötamistingimuste, tervishoiu ja sotsiaaltoetuste kohta.
Eestis - Tööturuamet (6 nõustajat tööhõiveametites) @
EUROPASSI Keskus - töö otsimiseks vajalikud dokumendid
- Europassi CV, keelepass, õpirände tunnistus, diplomilisa, kutsetunnistuse lisa.
Eestis - Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse juures @

34. Õppimisvõimalused Euroopa Liidus
EURODESK - Euroopa noorte infovõrgustik
Info rahastamisvõimaluste ja noorte liikuvuse - st. töötamise, õppimise, vabatahtlikuks minemise ja reisimise kohta.
Eurodesk võrgustik – 27 Euroopa riigis 400 tugikeskust
Eurodesk
EUROGUIDANCE - karjäärinõustamise teabekeskus
Info õppimisvõimaluste ja Euroopa riikide haridussüsteemide kohta, karjäärinõustamine.
Eestis – SA Innove üksus @
PLOTEUS @

35. EL noorte- ja haridusprogrammides osalemine
SOCRATES – EL haridusprogrammid
Comenius – kooliharidus Lingua – keeleõpe
Erasmus – kõrgharidus Minerva - kaugõpe
Grundtvig - täiskasvanuharidus Arion - õppelähetused
Socrates Eesti büroo – SA Archimedese allüksus @
EUROOPA NOORED
Toetab noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd.
Euroopa Noored Eesti büroo – SA Archimedes @

36. Probleemid Euroopa Liidu siseturul
KODANIKE NÕUANDETEENISTUS – annab kodanikele teavet ja nõu nende õigustest EL siseturul.
Küsimused – seotud reaalse olukorraga, spetsiifilised, puudutavad üksikkodanikku, seotud EL siseturuga.
Internetipõhine teenus @
SOLVIT – EL siseturu probleemide kohtuväline lahendamine
- EL kodaniku/ettevõtja ja avaliku sektori asutuse vahel
- enne kohtumenetluse algatamist
- avalik asutus on rikkunud EL õigust
Eesti SOLVIT keskus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium @

37. Probleemid teisest liikmesriigist ostetud kaubaga
EL TARBIJA NÕUSTAMISKESKUSED - kaitseb tarbijate õigusi ülepiiriliste ostude korral
- info tarbija õigustest EL-s
- nõustamine piiriülestel ostudel
- abi pretensiooni esitamisel
- kaebuste lahendamine
EL Tarbija Nõustamiskeskus Eestis – Eesti Tarbijakaitseamet @

38. EL ettevõtlus- ja majandusalane info
EUROINFO KESKUSED
Euroopa Liiduga seotud ettevõtlus- ja majandusalane info
Infot saab
- Euroopa Liidu ja liikmesriikide majanduse
- seadusandluse ja
- statistika kohta.
Eestis – Kaubandus- ja Tööstuskoja Euroinfo Keskus
- Narva Ärinõuandla Euroinfo Keskus @

39. Info EL kultuuri- ja teadusprogrammidest
KULTUURI KONTAKTPUNKT - Kultuur 2000 programm
Eesti Kultuuri Kontaktpunkt - Eesti Instituut @
MEDIA DESK - Media Plus programmi infopunkt
Eesti MEDIA Desk - Eesti Filmi Sihtasutus @
EL INNOVATSIOONIKESKUS – EL teadusprogrammide info
Eestis – SA Archimedese allüksus @