1. Energia ja kliimamuutused
Sirje Aher, Georg Aher
10. jaanuaril 2017

2.  Energia
Füüsikaline mõiste: Iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Iseenesest ei teki ega kao midagi. Kõik liigub või toimib energia abil.
Energiat saab talletada, ta muundub ühest liigist teise.
Keskkonnahariduses räägitakse energiast peamiselt energiasäästu ehk säästva energiakasutuse võtmes.

3. Mida võiks lasteaia- ja algklassilapsed energiast teada
Kõik energia, mida taimed ja loomad kasutavad, tuleb päikeselt.
Päike annab taimedele kasvamiseks jõudu (energiat). Loomad söövad taimi ja saavad sealt energiat. Loomi söövad loomad saavad seda energiat, mille saakloomad on taimedest saanud.
Igal tasandil hajub osa energiast soojusena, seepärast on taimi väga palju, rohusööjaid loomi palju, neid söövaid loomi vähem ja kiskjaid veel vähem.
Taimed ja loomad talletavad osa saadud energiast enda kehas, näiteks puude tüvedes on palju energiat. Pärast taime või looma surma saavad tema kehas olevast energiast osa lagundajad – peamiselt bakterid ja seened.

4. Mida võiks lasteaia- ja algklassilapsed energiast teada
Inimene kasutab mitut liiki energiat, mitte ainult päikeseenergiat.
Kui taimed ja loomad surevad, kuid bakterid ja seened ei lagunda nende kehasid, saab neid kasutada kütusena. Kütuse (puit, turvas, süsi, gaas, bensiin jms) põletamisel saab energiat, mis annab sooja.
Elekter on ka energia. Selle abil saab valgust, soojust ja käivitada erinevaid masinaid.

5. Mida võiks lasteaia- ja algklassilapsed energiast teada
Elekter tekib looduses, kuid seda saab ka toota, kasutades
Kütuseid
Tuult
Vett
Päikeseenergiat
Maapõue energiat
Tuumaenergiat
Eestis toodetakse elektrit peamiselt kütustest (põlevkivi, nafta),
aga ka tuule, vee ja päikese abil.

6. Mida võiks lasteaia- ja algklassilapsed energiast teada
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal. Selle põletamisel saadud soojusenergia muudetakse elektriks.

7. Energia säästmine
Põlevkivist elektri tootmisel tehakse kaevandusi, kasutatakse väga palju vett ja tekib rohkesti jääkaineid.
Elektri tootmine ükskõik mis viisil on väga kallis.

8. Elektrienergia säästmine
Kasuta kõiki elektriseadmeid, sh valgusteid, ainult siis kui tarvis ja nii lühikeseks ajaks kui võimalik;
Ära jäta seadmeid ooteseisundisse;
Külmkapi ust ava vaid lühikeseks ajaks;
Ava soojaveekraan ainult osaliselt, ära lase veel üleliia tugevalt joosta;
Jälgi uute seadmete ostmisel nende energiatõhusust.
Eesti Energia soovitused energia säästmiseks:
elektri-saeaestmiseks

9. Soojusenergia säästmine
Ava aken tuulutamiseks kaheks minutiks;
Külmal ajal sulge välisuks majja sisenemisel ja majast väljumisel kiiresti;
Toidu tegemisel kata potid-pannid alati kaanega ja vähenda kuumust;
Kanna vajadusel kampsunit ja sooje sokke, ära küta tuba soojemaks kui kraadi.

10. Kliima soojenemisele aitab kaasa, et
inimkond toodab liiga palju kasvuhoonegaase (KHG - süsihappegaas, metaan jt).
Eestis on suurimaks kasvuhoonegaaside allikaks energiatööstus.
Palju KHG tekitab veel
Toidu raiskamine (vt
Turbaväljad (jääksood) (vt 47d3-8e5d-962f /turbakaevandamisest-tekkinud-keskkonnakahjulike- soode-korrastamine-vahendab-kasvuhoonegaaside-eraldumist)
Metsade raiumine,
Prügi,
Toidu tootmine (eriti palju KHG tekitavad veised ja lambad)
Liiklemine ja transport
Tehased jms

11. Süsiniku jalajälg
Kasvuhoonegaaside hulk, mis tekib inimese, organisatsiooni, toote või teenuse olemasolu jooksul. Selle järgi hinnatakse inimtegevuse mõju keskkonnale, eriti kliimamuutusele.
Indiviidi süsiniku jalajälg on peamiselt süsinikdioksiidi hulk, mida ta reisides, energiat tarbides, toitu süües, jäätmeid tootes ja tooteid ostes tekitab.
Lähemalt vaata: /Kuidas-arvutada-s%C3%BCsiniku-jalaj%C3%A4lge-

12. Veel mõned nõuanded keskkonnasõbralikuks käitumiseks
Eelista lähedal toodetud toitu ja esemeid,
Kasuta vähem asju, ostes eelista vastupidavaid ja energiasäästlikke tooteid,
Eelista plastikule klaasi, metalli, puitu, keraamikat ja villa (peab kauem vastu või on looduses ohutum),
Kogu kokku pakendid ja suuna taaskasutusse või ümbertöötlemisse, kaks-kolmandikku-olmejaatmetest-aastaks-2030-ringlusse?id=
Tekita nii vähe jäätmeid kui võimalik, ära põleta ise prügi,
Liigu palju jala,
Joo kraanivett,
Väldi toidujääkide tekkimist,
Söö rohkem kala ja taimi,
Mõtle oma peaga ja kontrolli infot, ära usu pimesi reklaame.

15. Belgia algatus „Sooja kampsuni päev“ 17. veebruaril
Belgia keskkonnahariduskeskus Milieuzorg Op School (MOS, Environmental Care at School) ning Keskkonna-, loodus-, ja energiaamet organiseerisid aastal esimese paksu kampsuni päeva vastusena Kyoto kokkuleppele. Alates 2005.aastast tuletab see päev meelde, et on vaja teha lihtsaid tegusid: kanda kampsunit selle asemel, et tuba liiga soojaks kütta, kasutada rohkem jalgrattaid, süüa kohalikku toitu, mitte jätta seadmeid ooterežiimile jne.

16. Ühe kuu pikkuse keskkonnaalase ühistegevuse rahvusvaheline kampaania 17. veebruaril
Sel aastal korraldatakse energiasäästlike tegude/ürituste võistlus. Osalemisest on võimalik teada anda , registreerimisvorm contest
Osalemiseks tuleb leida partnereid ka teistelt maadelt.
Võistluse võitjad saavad aprillis autasuks kenad T-särgid.

17. Belgia algklasside laste ettepanekuid peaministrile Pariisi kliimakonverentsil esitamiseks ja oma plaanid
I – kiiresti ja lihtsalt saavutatav: Energiakingad – kingad, milles on laaditavad patareid, mis muudavad kõndimisel tekkiva energia sobivaks nutiseadmete laadimisel.
II – vajab rohkem aega, kuid on kindlasti saavutatav: moodustada igas koolis maailmas riikide valitsuste poolt toetatud töörühmad „Rohelised lapsed“.
III - sellest unistame pikemas perspektiivis: Globaalne süsihappegaasi emissioonita päev.
Kolm flaami Brabanti algkoolide eesmärki nende enda poolt tekitatava CO2 vähendamiseks:
1. (kiiresti ja lihtsalt saavutatav): Kord nädalas on igas koolis taimetoidu päev
2. (vajab rohkem aega, kuid on kindlasti saavutatav): Luua koolis rohelist energiat
3. (sellest unistame pikemas perspektiivis): Mänguväljak, mis toodab energiat, kui sellel mängitakse.

18. Lastele saab kliimamuutust ja keskkonnasõbraliku käitumise vajadust selgitada Belgia õppevahendiga „Terra on haige“