1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Sissejuhatus.
Kaia Kastepõld-Tõrs
11/9/2018
SOPH

2. Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi.
Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi
Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine
Ilma suhtlemiseta ei ole suhteid
11/9/2018
SOPH

3. Näide: vaikuse tähendus
Nõusolek
Mõtlikkus
Soojus
Allumine
Tähelepanu pälvimine
Arvestav, mõistev
Eriarvamusel olemine
Ükskõiksus
Saladuslik
Külm
Rünnak
Igavus
Mitte-arvestav
11/9/2018
SOPH

4. Me vajame suhteid. Miks? Geenide edasi viimiseks
Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks
Stimulatsiooniks
Tagasisideks
Toetuseks kriisihetkedel
Elumõtte leidmiseks
11/9/2018
SOPH

5. Suhtlemise funktsioonid:
Suhtlemise kaudu arendame ennast.
Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi.
Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke.
Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni.
Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt.
11/9/2018
SOPH

6. Suhtlemise komponendid:
Osalejad – teate edastaja ja saaja
Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab
Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid
Sotsiaalne kontekst – suhte olemus
Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid
Psühholoogiline kontekst – emotsioonid
Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid.
Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised)
Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine
Kanal – teate edastamise vahend
Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline)
Tagasiside
11/9/2018
SOPH

7. Teate komponendid Kognitiivne Afektiivne Käitumuslik Verbaalne
Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades)
Mitteverbaalne
Märkide tähendus vastuoluline
11/9/2018
SOPH

8. Suhtlemise printsiibid
Suhtlemine on eesmärgipärane
Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid
Suhtlemisprotsess on pidev
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
Suhtlemine on transaktsionaalne
Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi
Suhtlemine on “turumajanduslik”
Emotsionaalsus ja kontroll
Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused
Suhtlemine on pöördumatu protsess
“delete” funktsioon puudub!
11/9/2018
SOPH

9. Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988):
interaktsioonide ja suhete algatamine;
isiklike õiguste eest seismine;
eneseavamine;
teiste emotsionaalne toetamine;
interpersonaalsete konfliktidega toimetulek
11/9/2018
SOPH

10. Suhetepsühholoogiat võib leida:
Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!)
Arengupsühholoogiast
Sotsioloogiast
Kultuuripsühholoogiast
Kliinilisest psühholoogiast
Kommunikatsiooniteooriast
Antropoloogiast, juurast, majandusest ...
11/9/2018
SOPH

11. Sotsiaalpsühholoogia:
Self (seos ka isiksusepsühholoogiaga)
Suhete ja suhtlemise teoreetilised alused
evolutsioonilised lähenemised suhetele
Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibault, Kelley, 1967)
Kiindumuskäitumine (Bowlby, Ainsworth jt)
Erinevate gruppide vahelised suhted
Nt Rasside vaheline suhtlemine
....
11/9/2018
SOPH

12. Arengupsühholoogia:
varajaste suhete mõju hilisematele suhetele (mudelid)
pere subsüsteemid
emotsionaalsed protsessid suhetes (peres, eakaaslastega, intiimsuhetes jne)
self ja sotsiaalsed emotsioonid (nt süü, häbi, uhkus, piinlikkus)
laste eakaaslastega suhtlemise kultuurilised dimensioonid
...
11/9/2018
SOPH

13. Sotsioloogia ja perekonnauuringud:
varajased peresuhted
laste-vanemate suhted täiskasvanueas
töö ja perekond
sotsiaalne võrgustik ja peresuhted
Erinevad generatsioonid ühes leibkonnas - peremudelid
11/9/2018
SOPH

14. Kultuuripsühholoogia:
Universaalid suhetes (Triandis, Adamopoulus, 2002)
Kultuurist tulenevad erinevused
11/9/2018
SOPH

15. Kliiniline psühholoogia ja psühhiaatria:
lähisuhted ning tervis: sotsiaalne toetus
kohanemine
õnnetused ja sotsiaalne toetus
peresuhted ja vaimne tervis
toetav interventsioon
psühhoteraapia ja interpersonaalsed suhted
... 
11/9/2018
SOPH

16. Kriitika suhtlemispsühholoogiale (Duck, West, Acitelli, 1997)
valimi probleem: üliõpilased
arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus?
kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon
konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus?
Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid
11/9/2018
SOPH

17. British Journal of Social Psychology
Journal of Personality and Social Psychology
Journal of Social and Personal Relationship
Journal of Personality Assessment
Social Psychology Quarterly
Personality and Social Psychology Bulletin
Child Development
The Journal of Early Adolescence
Human Development
Journal of Health and Social Behavior
Journal of Consulting and Clinical Psychology
Journal of Abnormal Psychology
11/9/2018
SOPH

18. Suhete (inimese?) olemus:
Self
Interaktsioon
suhe
11/9/2018
SOPH

19. Mõisted: Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt
Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest
Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast
Enesehinnang (self-esteem)
Enese teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid j
Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine
Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras
11/9/2018
SOPH

20. Self
Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest.
Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus.
C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge.
Self kui
sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon)
isiksus (ego)
isiksuse arengu lõppsiht
11/9/2018
SOPH

21. Selfi komponendid: Füüsiline self
Self kui protsess (“headquarter of adjustment”)
Sotsiaalne self (rollid)
Mina-kontseptsioon
Ideaalne self
11/9/2018
SOPH

22. Selfi kujunemine:
Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud.
Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega
= teiste reageering kujundab selfi
= meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad
= tähtis ei ole teiste reaalne taju meist
= enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt
11/9/2018
SOPH

23. Minevikusündmuste peegeldused Tulevikku suunatud ootused
Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993):
Isiklikud kogemused
Olulised teiste kogemused
Folkloor, müüdid, raamatud, jne
Minevikusündmuste peegeldused
Tulevikku suunatud ootused
11/9/2018
SOPH

24. Kontseptsioonid endast ja teistest
Selfi süsteem = arusaamine sellest, milliseks indiviid võiks, võib või kardab saada (Markus & Nurius, 1986).
Üldiselt on inimese viis mõelda endast ja teistest sarnane, kuid selles on ka mõned üldised erinevused:
Inimesed omistavad endaga seotu enam situatsioonilistele teguritele ja teistega seotu enam isiklikele teguritele;
Inimesed kalduvad mõtlema endast terminites “mida ma teen” ja teistest terminites “missugused nad on või näivad olevat” (McGuire, McGuire, 1988).
11/9/2018
SOPH

25. Mina-kontseptsiooni dimensioonid:
Teadmised = mida ma tean endast?
Ootused = mis minust võib saada?
Hinnangud = mis ma väärt olen?
Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel
11/9/2018
SOPH

26. Selfi muutlikkus? Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul.
Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk).
lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust.
Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale.
Soolised erinevused – soo stereotüübid?
11/9/2018
SOPH

27. Enesekontseptsiooni areng
konkreetselt – abstraktseks
staatiliselt – dünaamilisele
“mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele
afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele
mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole
11/9/2018
SOPH

28. Selfi mõju
Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi …
Nt selektiivne tähelepanu
Tähenduse muutmine
Reaktsiooni esile kutsumine
Jne
... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas.
11/9/2018
SOPH

29. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted.
Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on.
Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis.
11/9/2018
SOPH

30. Interaktsioon
Interaktsioon sisaldab suhteliselt lühiajalisi käitumiste vahetusi.
Skript, stseen – interaktsioonis sisalduv verbaalne ja mitte-verbaalne käitumine
11/9/2018
SOPH

31. Suhe
= interaktsioonide seeria, mis on mõjutatud minevikus toimunud ja tulevikus oodatavate interaktsioonide poolt.
Suhe kui jutustus (narratiiv)
Self sisaldab narratiive ja on nende poolt kujundatud.
11/9/2018
SOPH

32. Suhtlemispsühholoogia
Teooriad
11/9/2018
SOPH

33. Teooriad ja mudelid Sotsiaalse vahetuse teooria
Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid)
Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske)
Kiindumuse teooria
Evolutsioonilised seletused
11/9/2018
SOPH

34. Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibault, Kelley, 1967)
Tulude ja kulude vahekord suhtes
Oma kulud ja tulud
Oma kulud-tulud ja partneri kulud-tulud
Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega)
Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiividega võrdlus)
11/9/2018
SOPH

35. Tulusid ja kulusid hinnatakse objektiivselt
Tulusid ja kulusid hinnatakse objektiivselt. Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulutuste proportsioonis.
Järeldused:
inimesed püüavad suurendada oma kasu (kompromiss)
ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima
tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega; psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju.
11/9/2018
SOPH

36. Interpersonaalsete suhete mudelid:
kerkisid esile ndatel
Interpersonaalseid suhteid saab kirjeldada kahe dimensiooni abil (seotus ja kontroll)
Iga interpersonaalne käitumine kutsub esile spetsiifilise vastuse (komplementaarsus)
11/9/2018
SOPH

37. Seotus ja kontroll
Uuritud: käitumist, dispositsioone, probleeme, eesmärke.
Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist.
Seotus = külmus vs soojus
Kontroll = domineerimine vs allumine
11/9/2018
SOPH

38. Baasdimensioonide põhjused:
Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks inimesel teistega rahuldaval moel suhelda
Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat
Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse ja läheduse ressursse
Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest
11/9/2018
SOPH

39. Interpersonaalse käitumise komplementaarsus
Komplementaarsus = suhtlemine rahuldab sõnumi saatja vajadusi ja soove
Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil.
Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid
11/9/2018
SOPH

40. Komplementaarsus ja suhte karakteristikud
Soorollispetsiifiliste käitumiste antikomplementaarsus (feminiinsus=seotus; maskuliinsus=kontroll)
Komplementaarsus on positiivselt seotud suhte püsimise, suhetega rahulolu, üksteisele meeldimise ja paaris ülesande lahendamise efektiivsusega.
Antikomplementaarsus seostub rahulolematuse, stressi ja puuduliku ühistegevusega.
11/9/2018
SOPH

41. Komplementaarsuse põhjused:
Inimestele meeldivad teised inimesed, kellel on omadusi, mida neil pole;
Mina-kontseptsiooni kinnitamine ja säilitamine;
Püsiv tagasiside iseenda kohta
11/9/2018
SOPH

42. Peamised mõõtmissüsteemid:
Interpersonaalsed ringmudelid (Wiggins, Kiesler,Leary, Lorr & McNair jt)
Interpersonaalseid ringmudeleid on kõige enam kasutatud terapeutilises hindamises, psühhoteraapias ja psühhiaatrias, aga ka isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias.
Wiggins, 1979: interpersonaalsete omadussõnade skaala; IAS
Kiesler, 1979,1983: Mõjuva teate küsimustik; IMI (otsesed tunded, tegevustendentsid, tajutud teated)
11/9/2018
SOPH

43. Interpersonaalsed probleemid:
Tekivad erinevusest planeeritava ja tegeliku suhtlemise vahel
Personaalsed raskused, mis väljenduvad suhetes;
Enese kui suhtleja kohta käivate ootuste ja tegeliku käitumise vahelised erinevused.
Põhjuseks sotsiaalsete oskuste puudumine, ärevus
Hinnata tuleks interpersonaalseid soove ja eesmärke ning käitumise vastavust neile
11/9/2018
SOPH

44. Interpersonaalsete probleemide küsimustik (Horowitz, 1988; IIP)
Raske olla sotsiaalne
Liialt kontrolliv
Liialt vastutav
Raske alluda
Raske kehtestada
Raske olla lähedane
11/9/2018
SOPH

45. IIP kasutusvaldkonnad
Interpersonaalsete probleemide määratlemine
Terapeutilise muutuse hindamine
Patsient-terapeut suhte hindamine
konstruktvaliidsus
11/9/2018
SOPH

46. Alan Fiske: neli suhtemudelit
“Relationships are patterns of coordination among people; they are not properties of individuals”
Kuigi kultuurid ja indiviidid erinevad oma sotsiaalsuse määra poolest, on siiski iga inimene oma loomuse poolest sügavalt sotsiaalne
Inimesed peavad sobitama oma sotsiaalsuse konkreetsesse ühiskonda, milles nad elavad.
11/9/2018
SOPH

47. Neli suhete koordineerimise mudelit
Kommunaalmudel (Communal Sharing),
Autoritaarne mudel (Authority Ranking),
Võrdsuse mudel (Equality Matching),
Turumajanduslik mudel (Market Pricing)
Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka interpreteerimisel, planeerimisel ja meelde jätmisel.
11/9/2018
SOPH

48. Suhte skeemid (Fiske) Kommunaalmudel (konsensus)
Autoritaarne mudel (targem otsustab)
Võrdsuse mudel (üks hääl)
Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs)
11/9/2018
SOPH

49. Evolutsiooniteooria põhiterminid:
Loomulik valik
Sugulusvalik
Seksuaalne valik
Evolution is a process that results in heritable changes in a population spread over many generations.
11/9/2018
SOPH

50. Evolutsiooniline psühholoogia
keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid, mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele.
Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.)
11/9/2018
SOPH

51. Kõige tähtsamad suhted:
diaadilised suhted,
hierarhilised suhted,
kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased,
geneetilised sugulased,
koalitsioon (ehk sõbrad).
11/9/2018
SOPH

52. 11/9/2018
SOPH

53. Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel:
Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon
Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik
Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel
Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis
11/9/2018
SOPH

54. 11/9/2018
SOPH

55. 11/9/2018
SOPH

56. 11/9/2018
SOPH

57. Suhete adaptiivne funktsioon:
 Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel
 Sugulus-suhted – geeni replikatsioon
 Sõprus – ellujäämine
 Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis
11/9/2018
SOPH

58. armastus ja abielu – romantiline armastus kui soojätkamise garantii
Uurimistulemused I:
Universaalid kommunikatsioonis – nt. emotsioonide ära tundmine üle kultuuride
 Seksuaalsus – meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises (meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus)
 armastus ja abielu – romantiline armastus kui soojätkamise garantii
 armukadedus – kaaslase säilitamise mehhanism
11/9/2018
SOPH

59. 11/9/2018
SOPH

60. 11/9/2018
SOPH

61. 11/9/2018
SOPH

62. sugulussuhe, sõprus ja altruism – geneetilise sarnasuse tähtsus
Uurimistulemused II
vägivald suhetes – vägivalla sooritajatest on enamus mehed (noor, vallaline, kehvade ressurssidega)
 sugulussuhe, sõprus ja altruism – geneetilise sarnasuse tähtsus
 homoseksuaalsus – adaptiivne “irratsionaalne” kaaslase eelistus
11/9/2018
SOPH

63. 11/9/2018
SOPH

64. 11/9/2018
SOPH

65. 11/9/2018
SOPH