1. Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk
Närvisüsteem Aju
Psühholoogia gümnaasiumile
Eva Palk

2. Käitumismehhanismid
Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid:
1. närvisüsteem
2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed
3. bioloogilised rütmid
4. kasvamine ja areng,
5. õppimine
6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega

3. Loomade närvisüsteemi areng
Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt

5. Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS
Silmapupillid laienevad
Sülje eritus väheneb-
“suu kuivab”
Südame töö kiireneb,
veresooned ahenevad
Hingamine kiireneb
Seedeelundkonna
töö aeglustub
Veresuhkur tõuseb
Adrenaliini eritumine
organismi rahuolek aktiveerub ohu-stressiolukorras

6. Peaaju Peaaju on käitumise kõrgem juht.

7. Somaatiline närvisüsteem
Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju
Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid
Peaaju
Piirdenärvisüsteem
seljaaju
selgroolülid

8. Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju
Ajuripats
Piklikaju
Ajusild

9. Väikeaju, piklikaju, ajusild
Hingamine, vereringe-süda
Neelamine
Aevastamine, okserefleks
Väikeaju-
koordinatsioon ja tasakaal
Ajusild
Tähelepanu, ärkvelolek
Uni, näolihased
Keel, silma, kõrva kontroll
väikeaju
piklikaju

10. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus
Optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused
Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral
Info liikumine aju eri osade vahel vahel

11. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest
Info edastus ajukoorde
Hüpotaalamus
Toitumine, kehatemp.
Seksuaalne käitumine
Vedelikutarbimine
Hormonaalne regulats
Emotsionaalne kontroll

12. Vaheaju
Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest

13. Vaheaju osad
Taalamus
Hüpotaalamus

14. Vaheaju

15. Limbiline süsteem Emotsioonide ja naudingukeskus
Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga
Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi

16. Limbiline süsteem- töötleb emotsioone
HÜPOTAALAMUSE TUUMAD
Lad. AMÜGDALA
EHK MANDELKEHA
HIPPOKAMPUS

17. Ohuolukorras liigub info esmalt läbi
Limbilise süsteemi-
mandelkeha e amügdala
hüpotalamuse ja hipokampuse

19. Amygdala ja hirm

20. Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded Juhib kõiki vaimseid tegevusi
Meeltekeskus
Mõtlemine
Mälu
Eneseteadvus- MINA, isiksus
Õppimisvõime
Tahtelised tegevused
Suuraju

21. Aju eri osade areng

22. Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest
Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid
moodustavad valgeaine
Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine
Suuraju koor ehk hallaine
Valgeaine

23. Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga

24. Suuraju poolkerad Ajukelme Parem ajupoolkera Vasak ajupoolkera
Tsentraalvagu

25. Ajusagarad
KIIRUSAGAR
OTSMIKUSAGAR
KUKLASAGAR
OIMUSAGAR

26. Ajukoor e. neokorteks
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös

27. Suuraju koore sagarad 2 1 3 4

28. Ajukoore funktsionaalsed väljad
Motoorsed väljad
Assotsiatiivsed
väljad
Sensoorsed
väljad P F O T

29. Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest

30. Ajupoolkerade asümmeetria
Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu
Paul Broca
Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine
paremakäelisus
Analüütiline infotöötlus
Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid
vasakukäelisus
Sünteetiline-info terviklik töötlus

31. Motoorne homunkulus

32. Motoorne homunkulus Näitab kui suur osa ajukoorest
on hõivatud vastavate
kehapiirkondade juhtimisega

33. Ajuvatsakesed

36. Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine

37. Ajukoores asuvad meeltekeskused
Ear
Eye
Tongue
Skin

38. Nägemiskeskus asub kuklasagaras

39. Kuulmiskeskus asub oimusagaras

40. Kasutatud kirjandus
J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus,

41. Kasutatud allikad http://www.joansviolinlessons.com/a_brain.html
Nervous System