1. 10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009
13. Riigivõim (lk 75 – 79)
10. klass
Ajalugu
Laura Allikvee
2009

2. Alateemad
Keskvõim ja feodaalne killustumus
Valitseja
Esinduskogud

3. Keskvõim ja feodaalne killustumus I http://upload. wikimedia
Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga
Feodaalne killustumus: nõrk keskvalitsus, riigivõimu funktsioonid monarhi vasallidest võimukandjate käes
Keskajal Euroopale iseloomulik (nt Saksa-Rooma keisririik, Kapetingide - Prantsusmaa)
Hugues Capet

4. Keskvõim ja feodaalne killustumus II
Inglismaa:
Tugev keskvõim
Krahvkonda juhtis šerif
Kõik vasallid vandusid truudust kuningale (põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall” ei kehtinud siin)

5. Keskvõim ja feodaalne killustumus III
Keskaegne riik:
Valitsejal võisid valdused olla mitmes kohas
Riikide liitmine abiellumispoliitikaga (nt Habsburgid)
Ühtne riik kujunes pigem ühtse keele ja kultuuri puhul

6. Valitseja I
Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel
Ebaedukas: valitseja pere võis krooni teisele dünastiale kaotada

7. Valitseja II
Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu (ka kõrgeim kohtumõistmine, rahaasjad, asevalitsemine)
Sekretärideks-kirjutajateks vaimulikud
Aja jooksul nõunikeks ka mitte-aadlikud (juristid)

8. Esinduskogud I
Kuningas (nappis raha) sõltus poliitika elluviimisel vasallide toetusest
Tähtsamad poliitilised otsused konsensuse e. üksmeele teel (suurfeodaalid kinnitasid kuninga otsuse)
Kaasatud ka linnade ja vaimulike organisatsioonide esindajad

9. Esinduskogud II Keskaegne esinduskogu: Seisuslik Saadikud:
ametikoha/tiitli kaudu (piiskop, krahv jt)
seisuslike organisatsioonide valitud (linna rae saadikud jt)
Talupoegi (v.a. vabu) esindas tavaliselt isand

10. Esinduskogud III Esinduskogus tavaliselt:
a) kolm kuuriat (Saksamaa riigikeste maapäevadel) või
b) kaks koda (Inglismaa: ülem- ja alamkoda)
Kuningate ja esinduskogude võimuvõitlus 14. – 17.saj.

11. House of Lords ja House of Commons

12. Saja-aastane sõda 1337 – 1453 http://www. berkshirehistory
Põhjused:
Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois
Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria allutada
Edward III

13. Muutused sõjapidamises http://free. of
Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346 (võimsad pikad vibud vs lepinguline prantsuse rüütliratsavägi) ja Poitiers`lahingus 1356
Saja-aastase sõjas:
Jalaväe tähtsus kasvas
Kasutusele tulirelvad
Uut tüüpi vägi - palgasõjavägi
Crecy lahing

14. Sõja lõpp http://www. linternaute
Must Surm (1348 – 1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikkufeodaalkoormiste tõustalurahvamässud
Jeanne d`Arc
Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet
1453 inglastel vaid Calais. Sõja lõpp

15. Olukord Saja-aastase sõja järel http://www. geocities
Prantsuse kuninga positsioon varasemast tugevam, ühtsem
Inglismaal:
a) segadused: nn Rooside sõda 1455 – 1485 (Lancasterid vs Yorkid)
b) 15. saj. lõpus Tudorid võimule: tugevdasid riiklikku ühtsust
c) Kujunema hakkas absoluutne monarhia
Henry VII – Tudorite dünastiale alusepanija

16. Aitäh! 