1. Ülevaade ÜPP reformi rakendusmäärusest

2. Ülevaate eesmärk
Käesoleva ülevaate eesmärk on anda üldine arusaam ÜPP reformi rakendamiseks välja töötatud Euroopa Nõukogu määruse eelnõust, mis läheb heakskiidetavaks Euroopa põllumajandusministrite nõukogu istungile 29. septembril 2003
Ülevaade ei sisalda kõiki nimetatud määruses sisalduvaid detaile (määruse maht on 163 lehekülge sisaldab 149 artiklit ning 11 lisa)
Lisaks käesolevale määrusele rakendatakse ÜPP reformiotsused veel 6 (väiksemamahulise) määruse raames, mis käsitlevad üksikuid sektoreid (piim, teravili)

3. Ülevaate eesmärk 2
Käesoleva ülevaate lisaeesmärgiks on ka selgitada, millised on võimalikud küsimused, mille osas uutele riikidele tehakse eraldi rakendusreeglid
Neid reegleid (EK ettepanekut) hakatakse arutama tõenäoliselt oktoobri viimasel nädalal
Need on reeglid, mille loomise diskussioonis on vajalik PMAN aktiivne kaasatöötamine!

4. Ülevaatest
Käesolev ülevaade ei käsitle konkreetsetele piirkondadele rakendatavaid erandeid ning toetusskeeme, mis ei laiene looduslike tingimuste tõttu Eestile
Ülevaatest saab ka esialgse pildi, millised on Eesti, kui tulevase EL liikmesriigi valikud ÜPP rakendamisel

5. Nõukogu määrus, mis sätestab ühised reeglid Ühise Põllumajanduspoliitika raames makstavate otsemaksete osas ning teatud toetusmeetmete osas põllumajandustootjatele

6. Määruse struktuur Sissejuhatus Eesmärk ja definitsioonid Üldsätted
Ühtne maksete süsteem
Muud toetusskeemid
Ülemineku ja rakendusreeglid (ei ole käsitletud detailselt käesolevas ülevaates)
Lisad (I-XI)

7. Sissejuhatus

8. Sissejuhatus kui dokumendi alus
Sissejuhatuses on toodud ära millisel eesmärgil antud määrus kehtestatakse – see ei ole otseselt määruse reguleeriv osa, kuid on aluseks, kui tekib kahtlusi määruse rakendamisel.
Käesolevas ülevaates ei ole kajastatud detailselt sissejuhatuse osa mis puudutab administratsiooni
Sissejuhatus EI OLE BLA-BLA
Sissejuhatus

9. Sissejuhatus
Otsetoetus peab olema seotud reeglite täitmisega, mis puudutavad põllumajandusmaad, põllumajandustoodangut ja –tootmist
Reeglid puudutavad baasnõudeid keskkonna, toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu osas ning nõudeid maakasutuseks järgimaks häid põllumajandus ja keskkonnatingimusi
Liikmesriik peab osaliselt või täielikult nõudma tagasi või mitte maksma otsetoetust nõuete mittetäitmise osas võttes aluseks proportsionaalsuseid ja objektiivseid kriteeriume.
Sellised sanktsioonid peavad rakenduma sõltumatult muudes EL õigusaktides ette nähtutest
Sissejuhatus

10. Sissejuhatus 2
Vältimaks jäätmaade teket ning tagamaks, et põllumaa hoitakse heas põllumajanduslikus ning keskkondlikus korras peab liikmesriik looma vastavad standardid mille aluseks on Ühenduse vastav raamistik. Muuhulgas määratakse tingimused maa kasutusele, viljavaheldusele, põllumajandusmeetoditele.
Sissejuhatus

11. Sissejuhatus 3
Arvestades püsirohumaade positiivset mõju keskkonna seisukohalt on vajalik rakendada meetmeid, mis toetavad olemasolevate püsirohumaade majandamist ning väldivad nende massilist kasutuselevõttu künnimaana
Sissejuhatus

12. Sissejuhatus 4
Saavutamaks paremat tasakaalu põllumajandusele ning maaelule suunatavate ressursside vahel, rakendataks kohustuslikku otsemaksete vähendamist perioodil Otsemaksed vähendatakse teatud tasemest alates ning vabanev ressurss suunatakse maaelu arengu programmidesse.
Modulatsioon
Sissejuhatus

13. Sissejuhatus 5
Vältimaks põllumajanduseelarve ülekulutamist, vähendatakse otsemakseid proportsionaalselt, kui Ühenduse vastava eelarve kasutuse prognoos seda nõuab.
Sissejuhatus

14. Sissejuhatus 6
Piirkondades, kus väheneb oluliselt rukki tootmine seoses rukki väljaarvamisega interventsioonisüsteemist, suunatakse osa modulatsiooni raames vabanevast ressursist nende põllumajandustootjate üleminekuprobleemide lahendamiseks.
Sissejuhatus

15. Sissejuhatus 7
Toetamaks põllumajandustootjaid kaasaegse, kõrgetasemelise põllumajandustootmise nõuete täitmisel on vajalik, et liikmesriigid loovad teatud tähtajaks vastava nõuandesüsteemi tootmisfarmidele. Põllumajanduse nõuandesüsteem peab aitama põllumajandustootjatel saada paremat ülevaadet oma tootmisest ning sellega seotud keskkonna, toiduohutuse, loomatervise ning –heaolu osas.
Nõuandesüsteemis osalemine või mitteosalemine ei mõjuta aga kuidagi põllumajandustootjate kohustust vastavaid nõudeid järgida
Sissejuhatus

16. Sissejuhatus 8
Liikmesriigid peavad võtma tarvitusele abinõud tagamaks, et kõik väljamaksed on tehtud ja kontrollitud korrektselt ning on võetud vastu abinõud väärkasutuste ennetamiseks vastavalt 1258/1999 Art 8
Vajalik on rakendada integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteem vastavalt 3508/92 tagamaks ühtse otsemaksete skeemi rakendamine, samuti proteiinikultuuride, energiakultuuride, kartulitärklise, piima, seemnete, kaunviljade toetuste osas, samuti nõuetele vastavuse (cross compliance), modulatsiooni ning põllumajandusnõustamissüsteemi rakendamiseks. See süsteem peab olema laiendatav võimalikeks uuteks toetusskeemideks
Sissejuhatus

17. Sissejuhatus 9
Taotlemise lihtsustamiseks peab liikmesriigil olema õigus luua süsteem, kus samal taotlusel on võimalik taotleda toetust mitme toetusskeemi raames
Teatud tingimustel asendada iga-aastane taotlemine permanentse taotlusega, mille raames tehakse vaid igaaastane kinnitus toetusskeemis osalemisest
Sissejuhatus

18. Sissejuhatus 10
Nõuetele vastavuse rikkumiste korral sanktsioonide raames vähendatud otsemaksed peavad minema tagasi Ühenduse vastavasse eelarvesse, välja arvatud teatud osa, mis jääb liikmesriigile
Ühenduse eelarvest maksed peavad olema tehtud kasusaajatele liikmesriigi kompetentse ametkonna poolt täies mahus (välja arvatud vähendused) ning ettenähtud ajaperioodidel.
Sissejuhatus

19. Sissejuhatus 11
ÜPP raames makstavate otsetoetuste eesmärk on anda otsest sissetulekutoetust tagamaks põllumajandustootjatele normaalne elustandard. See eesmärk on tihedalt seotud maapiirkondade majandamisega.
Vältimaks Ühenduse finantsvahendite väärkasutamist, ei tohi makseid teha põllumajandustootjatele, kes on kunstlikult loonud tingimused saamaks vastavaid toetusi.
Sissejuhatus

20. Sissejuhatus 12
Tõstmaks Ühenduse põllumajanduse konkurentsivõimet ja toetamaks toidu kvaliteeti ja keskkonna olukorda on vältimatu institutsionaalsete hindade alandamine ja paratamatu tootmiskulude tõus
Saavutamas seda eesmärki ja toetamaks rohkem turule orienteeritud ja jätkusuutlikku põllumajandust, on vältimatu täielik muutus tootmise toetamiselt tootja toetamisele. See tähendab nn tootmisest lahtiseotud toetust igale põllumajandustootjale.
Samas on otstarbekas selle toetuse saamise tingimuseks seada nõuete täitmine keskkonna, toidu ohutuse, loomatervise ning –heaolu aga samuti põllumajandusettevõttes heade põllumajanduslike ning keskkonnatingimuste järgimise
Sissejuhatus

21. Sissejuhatus 13
Ühtsesse otsemaksete skeemi ühendatakse põllumajandustootjale referentsperioodil antud olemasolevad otsetoetused
Esimesel perioodil haaratakse ühendatud otsemakse skeemi senised põllukultuuride, kaunviljade, seemnete, veise ja lambaliha toetused. Piimasektori toetused integreeritakse vastavasse süsteemi sektori käimasoleva reformi lõppemisel.
Kartulitärklise osas ei integreerita tööstusele makstavat toetust
Sissejuhatus

22. Sissejuhatus 14
Kanepi osas tuleb rakendada meetmeid vältimaks illegaalse toodangu tootmist. Lubatud on vaid kindlad kanepisordid.
Sissejuhatus

23. Sissejuhatus 15
Jätmaks põllumajandustootjale vabaduse valida, mida toota, (sealhulgas põllumajandussaadused, mille tootmisel makstakse nn mittelahtiseotud toetust) parendades sellega turule orienteeritust ei tohi ühtse otsemakse saamine olla seotud ühegi konkreetse põllumajandussaaduse tootmisega.
Siiski, vältimaks ebaausat konkurentsi, peab mõnede põllumajandussaaduste viljelemine olema keelatud toetuse aluseks oleval maal.
Sissejuhatus

24. Sissejuhatus 16
Et määrata ühtse otsemakse maht, mida põllumajandustootja on õigustatud saama on otstarbekas toetuda temale referentsperioodil makstud toetuse mahule.
Et võtta arvesse eriolukordi peab loodama nn rahvuslik reserv. Seda reservi võib kasutada ka toetamaks uute põllumajandustootjate osalemist skeemis. Ühtne otsemakse tuleb määratleda põllumajandusettevõtte tasemel (farm level)
Sissejuhatus

25. Sissejuhatus 17
Kogu toetusmaht, mida põllumajandustootja on õigustatud saama, tuleb jaotada osadeks (nn toetusõigusteks) ning siduda teatud arvu toetusõiguslike hektaritega. See võimaldab toetusõiguse ülekandmise.
Vältimaks spekulatiivseid üleandmisi, mis toovad kaasa toetusõiguste akumuleerimise ilma vastava põllumajandusliku baasita on vajalik luua side toetusõiguste ja toetusõiguslike hektarite vahel, samuti piirangud toetusõiguste ülekandmiseks ühest regioonist teise.
Eri sätetega tuleb määratleda lahendused olukordadeks, kus maaga sidumine on raskendatud – näiteks uttede ja kitsede karjatamine.
Sissejuhatus

26. Sissejuhatus 18
Sundkesa (set-aside) nõue haritaval maal (arable land) säilib ka uues otsetoetuste süsteemis.
Sundkesa rakendamisel on kaks eesmärki
“põllumajandussaaduste” pakkumise piiramine
Keskkonnaolukorra paranemisele kaasaaitamine
Sissejuhatus

27. Sissejuhatus 19
Tugevdamaks proteiinirikaste kultuuride rolli ja laiendamaks nende külvipinda on otstarbekas maksta neid tootvatele põllumajandustootjatele täiendavat toetust.
Selleks tuleb määrata Ühenduse tasemel maksimaalne (lisa)toetusega kaetud pind ning vähendamise alused, kui see pind ületatakse.
Sissejuhatus

28. Sissejuhatus 20
Praegu toetatakse energiakultuure, sundkesa kaudu (st neid võib kasvatada sundkesa alal). Siiski on vajalik luua täiendav toetusskeem energiakultuuridele asendamaks süsihappegaasi allikaid
Selleks tuleb määrata ka Ühenduse piires maksimaalne garanteeritud pind ning toetuse vähendamise alused selle ületamisel.
Sissejuhatus

29. Sissejuhatus 21
Käesoleva määruse jõustumisel moodustavad EL-i 15 liikmesriiki. Võttes arvesse, et 8 uut riiki liituvad 1. mail 2004, tuleb käesolevat määrust kohandada ka neile riikidele liitumishetkest, vastavalt liitumislepingus ette nähtud protseduuridele.
Sissejuhatus

30. Määruse reguleeriv osa

31. Eesmärk ja definitsioonid

32. Art 1 Määruse eesmärk Käesolev määrus sätestab:
Ühised reeglid otsemaksetele ÜPP raames mis finantseeritakse EAGGF Garantii sektsioonist, välja arvatud need, mis rakendatakse 1257/1999 (maaeluarengu meetmete baasmäärus) alusel;
Sissetulekutoetuse põllumajandustootjatele (edaspidi viidatud, kui ühendatud otsetoetuse skeem);
Toetusskeemid põllumajandustootjatele, kes toodavad durum nisu, proteiinkultuure, riisi, pähkleid, energiakultuure, tärklisekartuleid, piima, seemneid, põllukultuure, lamba- ja kitseliha, veise ja vasikaliha ning kaunvilju
NB osa eelpoolnimetatud skeemidest liidetakse ühendatud otsemakse skeemi üleminekuperioodi lõpuks!!!
Eesmärk ja definitsioonid

33. Art 2 Definitsioonid
“põllumajandustootja” tähendab kas füüsilist või juriidilist isikut, või füüsiliste või juriidiliste isikute gruppi ja nende liikmeid vastavalt rahvuslikule seadusandlusele, kelle ettevõte (holding) asub Ühenduse territooriumil, nagu viidatud Lepingu artiklis 299 ning kes tegelevad põllumajandusega (agricultural activity)
"farmer" means a natural or legal person, or a group of natural or legal persons, whatever legal status is granted to the group and its members by national law, whose holding is situated within Community territory, as referred to in Article 299 of the Treaty, and who exercises an agricultural activity,
Eesmärk ja definitsioonid

34. Art 2 Definitsioonid 2
Põllumajandusettevõte (holding) all käsitletakse kõiki põllumajandustootja tootmisüksusi ühe liikmesriigi piires
holding" means all the production units managed by a farmer situated within the territory of the same Member State
Põllumajandustootmine tähendab tootmist, karjatamist või kasvatamist sealhulgas saagikoristust, piimatootmist, loomakasvatust samuti loomade pidamist põllumajanduslikel eesmärkidel või põllumajandusmaa hooldamist vastavalt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele nagu sätestatud artiklis 5
(c) "agricultural activity" means the production, rearing or growing of agricultural products including harvesting, milking, breeding animals and keeping animals for farming purposes, or maintaining the land in good agricultural and environmental conditions as established under Article 5,
Eesmärk ja definitsioonid

35. Art 2 Definitsioonid 3
“maksed kalendriaastal” või “maksed referentsperioodil” tähendab makseid mis on antud või antakse kõnealuse aasta(te) eest, sealhulgas kõik maksed muude perioodide eest, mis algavad nimetatud kalendriaasta(te)l
"payments in a given calendar year” or “payments in the reference period” means the payments granted or to be granted in respect of the year/years concerned, including all payments in respect of other periods starting in that calendar year/years,
“Põllumajandussaadused” tähendavad saadused mis on esitatud Lepingi Lisas 1, sealhulgas puuvill, kuid välja arvatud kalasaadused
“agricultural products" means the products listed in annex I of the Treaty, including cotton, but with the exception of fishery products.
Eesmärk ja definitsioonid

36. Üldsätted

37. Nõuetele vastavus Art 3 Peamised nõuded
Põllumajandustootja, kes saab otsemakseid, peab järgima kohustuslikke majandamisnõudeid (sätestatud Lisas III) ning häid põllumajandus ja keskkonnatingimusi mis on kehtestatud Art 5 alusel (vt Lisa IV)
Riik peab tagama nende nõuete kättesaadavuse
Üldsätted

38. Art 4 Kohustuslikud majandamisnõuded
Kohustuslikud majandamisnõuded on esitatud lisas III ning kohalduvad sellisena, kui nad hetkel Ühenduses kehtestatud – see tähendab, et kui lisas märgitud regulatsiooni täiendatakse, siis muutuvad vastavalt ka nõuded
Üldsätted

39. Art 5 Head põllumajandus ja keskkonnatingimused
Liikmesriik peab tagama, et kogu põllumajanduslik maa, eriti maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, on hoitud vastavalt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele
Need tingimused peab liikmesriik sätestama järgides Lisas IV esitatud raamistikku
This is without prejudice to the standards governing good agricultural practices as applied in the context of Council Regulation (EC) No 1257/1999 and to agri-environment measures applied above the reference level of good agricultural practices
Üldsätted

40. Art 5 Head põllumajandus ja keskkonnatingimused 2
Liikmesriik peab tagama, et põllumajandusmaa, mida kasutati pikaajalise rohumaana 2003 pindalatoetuste taotlemise perioodil, on edaspidi kasutusel pikaajalise rohumaana
Siiski võib liikmesriik, kui see on põhjendatud, teha erandeid ülalolevast, eeldusel, et selle tulemuseks ei ole üldise pikaajalise rohumaa pinna vähenemine
Samuti ei kehti see nõue ka keskkonnasõbraliku metsastamise puhul, kuid ei tohi istutada jõulukuuski ning muid kiirekasvulisi liike.
Üldsätted

41. Art 6 Maksete vähendamine või mittemaksmine
Kui põllumajandustootja ei järgi kohustuslikke nõudeid või häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi tema poolt võimalikul viisil, vähendatakse (rikkumise) kalendriaastal antavaid otsetoetusi pärast artiklite 10 ja 11 rakendamist olenevalt rikkumise ulatusest kuni toetuse mittemaksmiseni kooskõlas artiklis 7 ettenähtud reeglitele
Ülaltoodut rakendatakse vaid juhul, kui rikkumine on seotud
põllumajandustootmisega
tootmisüksuse põllumajandusmaaga, sealhulgas sundkesaga
Üldsätted

42. Art 7 Toetuse vähendamise või mittemaksmise detailsed reeglid
Detailsed reeglid toetuse vähendamiseks koostatakse vastavalt Art 144 lõige 2 toodud protseduurile võttes arvesse rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust
Mittetahtliku rikkumisega seotud vähendamised ei tohiks ületada 5% ja nende korduval ilmnemisel mitte üle 15% toetuse kogumahust
Tahtliku rikkumise korral ei tohiks vähendamine olla reeglina alla 20% ning võib ulatuda kuni toetuse täieliku mittemaksmiseni ühe või mitme toetusliigi osas ning rakenduda ühe, kuni mitme kalendriaasta jooksul
Igal juhul järgitakse kogu toetuse vähendamisel Art 6 lõige 1 esitatut
Üldsätted

43. Art 8 Vaheülevaade
Euroopa Komisjon teeb hiljemalt ülevaate nõuetele vastavuse süsteemi rakendamisest ning vajalikud muudatusettepanekud, seda eelkõige Lisa III täiendamise osas
Üldsätted

44. Art 9 Nõuetele vastavuse rakendamise tulemusel tekkiva finantsressursi kasutamine
Reeglina lähevad vähendamistest tekkinud finantsid EAGGF Garantiisektsiooni eelarvesse tagasi, kuid liikmesriik võib jätta enda kasutusse 25% sellest ressursist
Üldsätted

45. Modulatsioon ja finantsdistsipliin Art 10 Modulatsioon
Kogu liikmesriigis kalendriaastal makstavaid otsetoetusi vähendatakse alljärgneval määral:
2005: 3 %
2006: 4 %,
2007: 5 %,
2008: 5 %,
2009: 5 %,
2010: 5 %,
2011: 5 %,
2012: 5 %.
Üldsätted

46. Art 10 Modulatsioon 2
Eeltoodud vähendamisest tekkiv ressurss (välja arvatud Lisas II toodud määrad), suunatakse EAGGF Garantii sektsiooni kasutamiseks kooskõlas määrusega 1257/1999
Ressurss, mis vastab 1 protsendipunktile konkreetses liikmesriigid vabanenud ressursist jääb sellesse liikmesriiki, ülejäänud ressurss jagatakse vastavalt Art 144 lõige 2 protseduurile liikmesriikide vahel lähtudes alljärgnevatest kriteeriumidest:
põllumajandusmaa,
Põllumajandushõive
SKP elanikkonna kohta lähtudes ostujõustgross domestic product (GDP) per capita in purchasing power
Siiski peab iga liikmesriik saama vähemalt 80% ressursist, mis on modulatsiooni kaudu konkreetses liikmesriigis vabanenud (Saksamaa 90%).
Modulatsioon ei laiene uutele liikmesriikidele enne nendes otsemaksete jõudmist Ühenduse 100% tasemele
Üldsätted

47. Art 11 Finantsdistsipliin
Kui kulutused EAGGF Garantiisektsioonist ületavad prognoositult vastava eelarveaasta eelarve miinus 300 milj €, vähendatakse otsetoetusi EK ettepanekul Euroopa Nõukogu poolt proportsionaalselt.
See süsteem rakendub aastast 2007
Üldsätted

48. Art 12 Täiendav otsetoetus
Täiendavat otsetoetust makstakse tootjatele, kes saavad käesoleva määruse aluseid toetusi vähem, kui 5000€
Täiendava otsetoetuse suurus on “kompenseerib” kuni 5000€ toetuse artikli 10 rakendamisest tuleneva vähendatava osa
Liikmesriigis ei tohi kogu ülaltoodud “kompensatsioon” ületada Lisas II toodud määra, kui see aga juhtub peab “kompensatsiooni” vähendama proportsionaalselt
“Kompensatsioon” ei ole Art 10 sätestatud vähendamise objekt
Alates 2007 ja kooskõlas Art 144 lõige 2 protseduuriga vaatab EK üle Lisas II toodud piirmäärad võtmaks arvesse tootmisüksuste struktuurimuutust liikmesriigis
Üldsätted

49. Põllumajandusnõustamise süsteem Art 13 Põllumajandusnõustamise süsteem
1 jaanuariks 2007 peavad liikmesriigid looma süsteemi nõustamaks põllumajandustootjaid põllumajandusmaa ja põllumajandustootmisüksuse majandamise osas (edaspidi “põllumajandusnõustamise süsteem”) mis toimib ühe või mitme määratud institutsiooni või eraettevõtte kaudu
Nõustamine peab katma vähemalt kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus ja keskkonnatingimused
Põllumajandusnõustamise süsteem

50. Art 14 Tingimused (põllumajandusnõustamise süsteemile)
Põllumajandustootjatele on nõustamissüsteemis osalemine vabatahtlik
Liikmesriigid peavad looma eelistingimused põllumajandustootjale, kes saavad rohkem kui € otsetoetusi.
Põllumajandusnõustamise süsteem

51. Art 15 ja 16
Artiklid sätestavad nõustamise käigus nõustajale nõustatava kohta saadava info konfidentsiaalsuse ning EK ülesanne teha vaheraport põllumajandusnõustamise süsteemi rakendamisest koos vajadusel ettepanekutega süsteemi parendamiseks
Põllumajandusnõustamise süsteem

52. Integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteem Art 17 IAKS eesmärk
Integreeritud Administratsiooni ja Kontrolli Süsteem (IAKS) peab katma ka Lisas III ja IV toodus nõuded ning 1259/1999 artiklis 2a toodu
IAKS

53. Art 18 IAKS elemendid IAKS põhielementideks on Arvutiandmebaas
Põllumassiivide identifitseerimissüsteem
Süsteem identifitseerimaks ning registreerimaks toetusõigusi (Art 21)
Taotlusvormid
Integreeritud kontrollisüsteem
Ühtne süsteem registreerimaks ning identifitseerimaks iga põllumajandustootja, kes esitab toetustaotluse
IAKS

54. Art 18 IAKS põhielemendid 2
Juhul, kui rakendatakse Art 66, 67, 68, 69 ja 70 toetusi, peab IAKS sisaldama ka põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis on loodud vastavalt direktiivile 92/102 ning määrusele 1760/2000
IAKS

55. Art 19-23
Art sätestavad täpsemad nõuded IAKS-ile
IAKS

56. Art 24 Toetuse vähendamine ning mittemaksmine
Lisaks artiklis 6 sätestatud toetuse vähendamise ja mittemaksmise alustele rakendatakse vähendamist ja mittemaksmist ka vastavalt 1259/1999 artiklile 2a
Selliste vähendamiste määrad peavad olema proportsionaalsed rikkumisele ning täpsemad reeglid nende osas sätestatakse vastavalt Art 144 lõige 2
IAKS

57. Art 25 Kohustuslike majandamisnõuete täitmise kontroll
Liikmesriik on kohustatud viima läbi kohapealseid kontrolle järgimaks põllumajandustootjate poolt Lisas III toodud kohustuslike majandamisnõuete, edaspidi nõuetele vastavuse, järgimist
Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid järelvalvesüsteeme nendeks kontrollideks nii nõuetele vastavuse, kui ka heade põllumajandus ja keskkonnatingimuste täitmise kontrolliks
IAKS

58. Art 26 Muude toetuste osas IAKS vastavus
Alljärgnevate (Lisa V) toetuste osas peavad liikmesriigid peavad tagama, et administreerimise ja kontrollimise meetmed on vastavuses IAKS meetmetega
Vähemsoodsate ning keskkonnapiirangutega alade toetus
Põllumajanduskeskkonnatoetus
Vastavus peab olema tagatud
Andmebaaside
Põllumassiivide identifitseerimissüsteemide
Ning administratiivse kontrollisüsteemi tasandil
IAKS

59. Art 27
EK-l on õigus osaleda IAKS raames läbiviidavates kontrollides, samuti kontrollida selle rakendamist
IAKS

60. Muud üldsätted Art 28 Toetus
Toetused makstakse täielikult taotlejale, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti
Toetused makstakse kord kalendriaasta jooksul 1.detsembrist kuni 30. juunini taotlemisele järgneval kalendriaastal
Artiklis 12 sätestatud täiendav otsetoetus makstakse hiljemalt 30 septembriks järgneval kalendriaastal
Teatud tingimustel on võimalikud ka varasemad osalised maksed (vastavalt art 144 lõige 2)
Muud üldsätted

61. Art 29 toetusest keeldumine
Olenemata konkreetses toetusskeemis sätestatud tingimuste täitmisest ei maksta toetust taotlejale, kelle osas on tuvastatud, et nad on kunstlikult loonud tingimused toetuse saamiseks ning seega saaksid toetust vastupidiselt toetuse eesmärgile
Muud üldsätted

62. Art 30-32
Art 30 – Lisas I toodud toetusskeeme rakendatakse sõltumatult vahepealsetest turuülevaadetest
Art 31- Lisas I toodud toetuste rakendamise osas viiakse läbi vahehindamine
Art 32 - Lisas 1 toodud toetusskeeme loetakse sekkumisteks (interventsiooniks) 1258/1999 artiklite 1(2)b ning 2(2) mõttes
Muud üldsätted

63. Ühtse otsemakse skeem

64. Üldsätted Art 33 Toetusõigus
Põllumajandustootjal on õigus ühtse otsemakse skeemi raames toetusele, kui:
Kui ta on saanud referentsperioodil vähemalt üht lisas VI nimetatud toetust
Kui nad on pärinud põllumajandusettevõtte, mille omanik on saanud ülaltoodud toetust
Kui ta on saanud toetusõiguse riiklikust toetusõiguse reservist või ülekandena
Kui põllumajandustootja, kes sai Lisas VI nimetatud toetust referentsperioodil, muudab oma juriidilist staatust sel perioodil või mitte hiljem, kui 31 detsembril enne ühtse otsemakse skeemi rakendamist, säilitab ta oma õiguse ühtsele otsemaksele
Ühtse otsemakse skeem

65. Art 33 toetusõigus 2
Põllumajandusettevõtete ühendamisel saab ühendatud põllumajandusettevõtte omanik toetusõiguse, mis on võrdne ühendatud ettevõtete toetusõigusega
Põllumajandusettevõtte jagunemisel jaguneb ka toetusõigus
Ühtse otsemakse skeem

66. Art 34 Rakendamine
Ühtse toetusskeemi rakendamise esimesel aastal saadab vastutav ametkond (PRIA) art 3 mainitud põllumajandustootjatele taotlusvormi, kuhu on märgitud indikatiivselt:
Toetuse määr
Hektarite arv vastavalt Art 43
Toetusõiguste arv ja väärtus
Üldjuhul peavad põllumajandustootjad esitama taotluse enne 15 maid, erandina võib vastavalt art 144 (2) viidatud protseduuri kaudu pikendada taotlemisperioodi, kui see on põhjendatud
Ühtse otsemakse skeem

67. Art 35 Kahekordne taotlemine
Pindala kohta, millele taotletakse toetust ühtse otsemakse skeemi alusel võib saada ka muid pindalapõhiseid toetusi, kui need ei sätesta teisiti.
Ühtse otsemakse skeem

68. Toetusmakse
Toetust ühtse pindalatoetuse skeemi alusel makstakse võttes arvesse toetusõigusi (nagu defineeritud allpool) millele peab vastama ka kasutuses olev toetusõiguslik põllumajandusmaa hektarite arv (art 44(2))
Liikmesriik võib kombineerida ühtse pindalatoetuse skeemi toetustega ükskõik millise teise toetusskeemi raames
Ühtse otsemakse skeem

69. Toetusõiguse suuruse määramine Art 37 Toetusõiguse arvutamine
Toetusõiguse kogumaht arvutatakse referentsperioodi kolme aasta keskmise toetuse alusel (Lisas VI esitatud toetused) ning korrigeeritult vastavalt Lisale VII.
Ühtse otsemakse skeem

70. Art 38 Referentsperiood
Referentsperioodiks on kalendriaastad 2001, 2002, 2003
Ühtse otsemakse skeem

71. Art 39, 40, 41
Art 39 – sätted riikidele kes kasutasid modulatsiooni ja nõuetele vastavuse elemente enne käesoleva määruse jõustumist
Art 40 - erijuhud toetusõiguse määramisel
Art 41 - viitab lisale VIII mis määrab liikmesriigiti summaarsed maksimaalsed toetusõigused ning sätestab proportsionaalse vähendamine, kui individuaalsete toetusõiguste summa selle ületab
Ühtse otsemakse skeem

72. Art 42 Riigi toetusõiguste reserv
Määratletakse riigi toetusõiguste reservi moodustamise alused
Määratletakse riigi toetusõiguste reservi kasutamise alused
Ühtse otsemakse skeem

73. Toetusõiguse seotus põllumaa pindalaga Art 43 Toetusõiguste määramine
Üldjuhul saab põllumajandustootja toetusõiguse hektari kohta, mis on leitud jagades referentstoetusmäära 3 aasta keskmise põllumajandusmaa hektarite arvuga (referentsperioodil)
Arvesse võetakse hektarid, mis andsid talle õigusi saada toetust Lisas VI märgitud toetusskeemide raames
Toetusõiguste koguarv võrdub eeltoodud keskmise hektarite arvuga
Artikkel sisaldab hulgaliselt täpsustavaid määratlusi
Ühtse otsemakse skeem

74. Art 44 Toetusõiguste kasutamine
Iga toetusõigus koos toetusõigusliku hektariga annab õiguse saada toetust vastavalt fikseeritud toetustasemele (vt toetusõiguste arvutamine art 37)
Ühtse otsemakse skeem

75. Art 45 Kasutamata toetusõigused
Kõik kolm aastat kasutamata toetusõigused lähevad üle riiklikkusse reservi, kui toetusõiguse mittekasutamine ei ole seotud vääramatu jõuga
Ühtse otsemakse skeem

76. Art 46 Toetusõiguste ülekandmine
Toetusõigusi võib üle kanda vaid liikmesriigi territooriumil tegutsevale põllumajandustootjale, välja arvatud pärandamise korral. Igal juhul peab toetusõigusi kasutama sama liikmesriigi territooriumil.
Liikmesriigil on õigus oma piires määrata regioonid, mille piires on õigus toetusõigusi üle kanda
Ühtse otsemakse skeem

77. Art 46 Toetusõiguste ülekandmine 2
Toetusõigusi võib müüa või üle kanda muul müügiga võrdsustataval teel koos või ilma toetusõigusliku maata.
Toetusõigusi võib rentida vaid koos proportsionaalse toetusõigusliku maaga
Toetusõiguse müügi puhul võib liikmesriik otsustada, et automaatselt võetakse osa toetusõigusest riiklikku reservi
Ühtse otsemakse skeem

78. Art 47-49 Toetusõiguste erijuhud
Artiklites sätestatakse teatud erinõuded toetusõiguste osas mis baseeruvad referentsperioodil saadud järgmiste toetuste osas:
Veiste tapatoetused
Ammlehma toetus, kui põllumajandustootja oli vabastatud loomkoormuse piirangust
jne
Ühtse otsemakse skeem

79. Art 50 Piimatootmise toetus ja täiendav toetus piimatootjatele
Sätestab alused kuidas piimatootmise toetus ning täiendav toetus piimatootjatele integreeritakse aastast 2007 ühtsesse otsemaksesse (lisanduvad konkreetset toetust saanud põllumajandustootja toetusõiguse määra).
Piimatootmise toetus

80. Maakasutus ühtse otsemakse skeemi raames

81. Art 51 Põllumajandusmaa kasutus
Põllumajandustootjad võivad kasutada maad, mis on deklareeritud vastavalt Art 44 igasuguseks põllumajandustootmiseks, välja arvatud püsikultuurid ning välja arvatud värske puu ja köögivili ja kartulikasvatus nagu sätestatud määruses 2200/96 art 1(2)
Võib toota tärklisetootmiseks kartulit (vastavalt käesoleva määruse artiklile 92)
Ühtse otsemakse skeem

82. Art 52 Kanepikasvatus
Artikkel sätestab nõuded lubatud kanepisortidele ning tingimused nende kasvatamisele

83. Art 53-57 Toetusõiguste kasutamine sundkesa puhul
Sätestatakse nõuded sundkesale ühtse otsemakse skeemi rakendamisel ning nõuded sundkesa pinnale, mida deklareeritakse toetusõiguse aluse maana

84. Ühtse otsemakse skeemi rakendamine lähtudes regionaliseerimisest ning muud erisused

85. Väga oluline!
Regionaalsel baasile ühtse otsemakse rakendamine on alternatiiv nn tava ühtse otsemakse rakendamise skeemile
Liikmesriik peab valima kumba skeemi rakendada

86. Regionaliseerimine Art 58 Artiklis 41 sätestatud piirmäära regionaalne määramine
Liikmesriik võib otsustada 1 augustiks 2004, rakendada ühtset otsemakse skeemi regionaalsel alusel vastavalt allpoolesitatud tingimustele
Liikmesriik peab määratlema objektiivsete kriteeriumide alusel regioonid
Juhul, kui liikmesriigis on alla 3 miljoni hektari põllumajandusmaad võib liikmesriik määratleda kogu oma territooriumi ühe regioonina
Liikmesriik peab jagama Artiklis 41 (Lisas VIII) sätestatud toetusõiguste summaarse piirmäära objektiivsete kriteeriumide alusel regioonide vahel
Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

87. Art 59 Ühtse otsemakse regionaliseerimine
Regionaalse Ühtse otsemakse rakendamisel jagatakse regiooni otsemakse kogusumma selles regioonis ühtsele otsemaksele üleminekuaastal kasutatava põllumajandusmaa hektarite arvuga
Selle tulemusel leitakse toetusõigus hektari kohta, mis on sama kogu regioonis
Iga põllumajandustootja summaarne toetusõigus määratakse vastavalt tema poolt sel aastal kasutatava põllumajandusmaa hektarite arvule
Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

88. Art 59a Põllumajandusmaa kasutus regionaalse ühtse otsemakse rakendamise korral
Erinevalt nn tavapärase ühtse otsemakse süsteemi rakendamisest võivad regionaalse ühtse otsemakse rakendamise korral põllumajandustootjad kasvatada toetusõiguslikul maal ka puu ja köögivilja ning kartulit.
Siiski ei loeta toetuskõlblikuks maad, mida kasutatakse püsikultuuride kasvatamiseks
Artikkel määratleb ka reeglid, mida peab rakendama vältimaks puu ja köögiviljakasvatuse olulist laienemist nimetatud regioonis (kuni põllumajandustootja tasandil tootmispiirangute kehtestamiseni)
Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

89. Art 60 Rohumaa
Liikmesriik võib diferentseerida regionaalse ühtse otsemakse skeemi rakendamisel erineva toetustaseme pikaajalistele heina- ja karjamaadele
Sel juhul arvestatakse ka põllumajandustootja poolt kasutatava maa kasutust.
Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

90. Art 61 Piima- ning täiendavad otsemaksed
Aastast 2005 võidakse piimale makstavad ning täiendavad otsemaksed (toetusümbrik piimatootmisele) liita farmitasandil põllumajandustootjale makstavale ühtsele otsemaksele suurendades proportsionaalselt põllumajandustootja otsemakse määra
Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

91. Art 62 Toetusõiguste ülekandmine ning sundkesa rakendamine regionaalse toetusõiguse raames
Artikkel määrab, et toetusõigusi võib üle kanda vaid konkreetse regiooni piires või regioonide vahel juhul, kui toetuse määr on konkreetsetes regioonides sama.
Antakse detailsed reeglid sundkesale toetusõiguse määramiseks ning selle rakendamiseks
Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

92. Osaline ühtse otsemakseskeemi rakendamine

93. Väga oluline!!!
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine on võimalik nii tava, kui ka regionaalse ühtse otsemakse skeemi rakendamise puhul
Osalise ühtse otsemakse põhisisu on see, et selle puhul ei integreerita kõiki Lisas VI toodud otsemakseid ühtse otsemakse skeemi
See tähendab, et osa otsemaksest jääb sõltuvaks põllumajandustootja tootmisest (kultuuride pindalast, loomade arvust ja vanuselisest struktuurist)

94. Art 63 Üldsätted
1 Augustiks 2004 võib liikmesriik otsustada rakendada ühtset otsemakset alternatiivina vaid osaliselt
See tähendab, et teatud otsemaksete maksmisel jäädakse lähtuma põllumajandustootja poolt kasvatavate põllumajandusloomade arvust ja struktuurist ning põllukultuuride pindalast
Täpsemad reeglid selle rakendamiseks on esitatud alljärgnevalt
Niinimetatud tootmisega seotud otsemaksete maht vähendatakse ühtse otsemakse kogumäärast
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

95. Art 64 Toetusõiguste vähendamine osaliselt tootmisega seotud toetuste rakendamisel
Ühendatud otsemakset põllumajandustootjale vähendatakse proportsionaalselt liikmesriigi poolt konkreetse otsetoetuse tootmisega seotuks jäetava võrra, lähtudes põllumajandustootja poolt referentsperioodil saadud vastava toetuse mahust.
Osaliselt võib tootmisega seotuks jätta põllukultuuride toetuse, teatud veiselihasektori toetused ning lamba ja kitselihasektori toetused
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

96. Art 65 Põllukultuuride toetused
Põllukultuuride toetusest võib liikmesriik jätta tootmisega seotuks kuni 25% ulatuses – see tähendab, et selle toetuse eelduseks on vastavate põllukultuuride kasvatamine
Artikkel annab ka täpsemad reeglid sundkesa rakendamiseks sellisel juhul
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

97. Art 66 Lamba ja kitseliha toetus
Liikmesriik võib jätta kuni 50% rahvuslikust toetusõigusest seotuks tootmisega, ehk sõltuvaks konkreetse tootja loomade arvust
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

98. Art 67 Veise ja vasikaliha toetused
Liikmesriik võib tootmisega seotult maksta
kuni 100% vasikate tapatoetust ja
kuni 100% ammlehmatoetust ja kuni 40% veiste, välja arvatud vasikad, tapatoetust
või
100% veiste, välja arvatud vasikad, tapatoetust
75% veiste spetsiaaltoetust
NB allajoonitud on alternatiivid, ehk üksteist välistavad
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

99. Art 69 Alternatiiv mõnede toetusskeemide väljaarvamiseks ühtsest otsemakse skeemist
Liikmesriik võib otsustada 1 augustiks 2004 mitte integreerida ühtse otsemakse skeemi seemnekasvatuse toetuse ning kuivsööda tootmise toetuse
Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

100. Rakendamine

101. Art 70 võimalik üleminekuperiood
Kui see on vajalik võivad Liikmesriigid otsustada minna üle ühtse otsemaksete skeemile pärast üleminekuperioodi, mis peab lõppema kas või
Üldreeglina rakendatakse ühtse otsemakse skeemi aastast 2005

102. Muud toetused

103. Oluline
Muud toetused on toetused, mida rakendatakse täiendavalt ühtse otsemakse skeemile

104. Toetus proteiinikultuuridele Art 75 Eesmärk
Toetust antakse põllumajandustootjale, kes kasvatab
põldherneid
põldube
magusat lupiini
Toetus proteiinkultuuridele

105. Art 76 Toetuse suurus Toetus on 55.57€/ha
Toetust makstakse reeglina koristatud hektarite eest välja arvatud juhul, kui koristus ei ole võimalik ilmastikuolude tõttu
Toetus proteiinkultuuridele

106. Art 77
Maksimaalne garanteeritud toetatav pind EL-s on hektarit
Kui see pind ületatakse, vähendatakse toetust proportsionaalselt
Toetus proteiinkultuuridele

107. Toetus energiakultuuridele Art 87 Toetus
Toetus energiakultuuridele on 45€/ha aastas
Energiakultuurideks loetakse kultuure, mida toodetakse järgmistel eesmärkidel:
Biokütuste tootmiseks vastavalt direktiivile 2003/30
Biomassiks elektri ja soojusenergia tootmiseks
Toetus energiakultuuridele

108. Art 88 Toetatav pind Art 89 Toetuse kriteeriumid
Maksimaalseks garanteeritud pinnaks on Euroopa Liidus hektarit
Kui see pind ületatakse, siis vähendatakse toetust proportsionaalselt
Kui energiakultuuri ei kasuta põllumajandustootja ise, on toetuse eelduseks leping energiakultuuri eesmärgikohaseks kasutamiseks
Toetus energiakultuuridele

109. Toetus tärklisekartulile Art 92 Toetus
Toetust antakse tärklisetootmise eesmärgil kasvatatava kartuli pindadele
Toetus hektarile on:
110,54 €/ha 2004/2005 turustusaastal
66,32 €/ha 2005/2006 turustusaastal ja edaspidi
Toetusmäära korrigeeritakse vastavalt saagi tärklisesisaldusele
Toetus tärklisekartulile

110. Art 93 Tingimused
Toetust makstakse vaid eeldusel, et põllumajandustootjal on leping tärklise töötlejaga ning kvoodi piires
Toetus tärklisekartulile

111. Piima toetus ja täiendav toetus (piimale) Art 94 Piima toetus
Alates aastast 2004 kuni aastani 2007 on piimatootjatel õigus saada piimatoetust igal kalendriaastal ning sõltuvalt temale määratud tootmiskvoodist
Toetus arvutatakse korrutades kalendriaasta 31. märtsi tootmiskvoot
8.15 € 2004 aastal
16.31 € 2005 aastal
24,49 € 2006 ja 2007 aastal
Piima tootmise toetus ja täiendav toetus

112. Art 95 Täiendav otsetoetus
Sätestab täiendava, nn rahvusliku ümbriku, piimatootjatele
See täiendav toetus peab jagatama piimatootjatele objektiivse kriteeriumi alusel, vältides turumoonutusi ning tagades tootjate võrdse kohtlemise. Need maksed ei tohi olla seotud turuhinnakõikumistega
Artikkel sisaldab ka rahvusliku ümbruse määrad liikmesriikidele
Piima tootmise toetus ja täiendav toetus

113. Seemnekasvatuse toetus Art 98 Toetus
Kui liikmesriik kasutab võimalust artiklis 69, st mitte integreerida seemnekasvatustoetust ühtsesse otsetoetuse skeemi, peab ta maksma seemnekasvatustoetust vastavalt lisas XI toodud määradele
Kui seemnekasvatuse pinnale taotletakse toetust ka ühtse otsemakse skeemi raames, siis vähendatakse seemnetoetust vastavalt, kuid mitte rohkem kui 0-ni
Seemnekasvatuse toetus

114. Muud olulised artiklid Art 144 Otsemaksete korralduskomitee
Euroopa Komisjoni toetab Otsemaksete korralduskomitee, milles on esindatud liikmesriikide esindajad ning mida juhib Euroopa Komisjoni esindaja

115. Art 145
Annab Euroopa Komisjonile ulatuslikud volitused sätestada täpsemad reeglid (komisjoni määrused) antud (nõukogu) määruse rakendamiseks
Rakendusmäärusi võib tekkida kuni 17
NB nende täpsemate reeglite arutelu ja koostamine toimub komisjoni vastavates korralduskomiteedes (näiteks piim, teravili, otsetoetuste komitee jne)

116. Mis on jäänud ettekandes kajastamata
Ettekandes ei ole kajastatud toetusskeemid, mis Eestile ei oma tähtsust
Samuti ei ole kajastatud sätted, mis reguleerivad otsetoetuste maksmist enne üleminekuperioodi lõppu
Kogu regulatsioonist detailse ülevaate saamiseks on soovitatav see läbi töötada personaalselt

117. LISAD

118. Lisad I ja II
Lisa I loetleb otsetoetused, mida käesolev määrus käsitleb
Lisa II määrab riiklikud piirmäärad mille ulatuses on võimalik kompenseerida modulatsioonist tulenev otsetoetuste vähendamine talunikele, kes saavad alla 5000€ toetust (FADN alusel)

119. Lisa III
Lisa III sätestab kohustuslikud majandamisnõuded ning nende rakendamise ajakava
NB need nõuded rakenduvad vastavalt ajakavale vaatamata sellele, mis aastal riik ühtse otsemakse skeemile üle läheb

120. Lisa IV
Lisa IV annab raamistiku, mille osas liikmesriigid peaksid sätestama head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, millele põllumajandusmaa, mille kohta taotletakse toetusi, peaks vastama

121. Lisad V ja VI
Lisa V loetleb muud toetused, mille rakendamine peaks toimuma vastavuses Integreeritud Administratsiooni ja Kontrolli Süsteemiga – meid puudutavad peamiselt põllumajanduskeskkonna programm ning vähemsoodsate ja keskkonnakitsendustega alade toetus
Lisa VI määratleb otsetoetused, mida võetakse aluseks põllumajandustootjale ühtse otsemakse määramisel

122. Lisad VII, VIII ja IX
Lisa VII käsitleb mõnede, käesolevas määruses sätestatud toetuste, arvutusmetoodikad
Lisa VIII määrab ühtse otsemakseskeemi piirsummad liikmesriikidele
Lisa IX määrab põllukultuuride liigid, millele makstakse põllukultuuride toetust, kui liikmesriik kastutab artiklis 65 sätestatud võimalust

123. Lisad X ja XI
Lisa X sätestab traditsioonilised durum-nisu tootmispiirkonnad (durumnisule makstava toetuse reguleerimiseks vajalik)
Lisa XI sätestab seemnekasvatustoetuse raames toetatavad liigid ja toetusmäärad

124. Tänan tähelepanu eest!!!

125. Lisa III Kohustuslikud majandamisnõuded

126. Keskkonnanõuded
Nõukogu direktiiv (79/409/EEC) loodusliku linnustiku kaitsest 2.aprill 1979
Nõukogu direktiiv 17. detsembrist 1979 põhjavee kaitsmisest ohtlike ainetega reostamise vastu (80/68/EEC)
Direktiiv 86/278/EEC keskkonna hoidmise kohta, eriti pinnast, kus põllumajanduses kasutatakse kanalisatsioonijääke
Direktiiv 91/676/EEC veeala kaitsmine põllumajandusest pärit nitraatidest tingitud reostumise vastu
Nõukogu direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade/kasvukohtade ning looduliku loomastiku ja taimestiku kaitsest 21.mai 1992

127. Rahvatervis ja loomatervis
Nõukogu Direktiiv 92/102/EMÜ 27. novembrist a, mis sätestab loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuded (sigade, lammaste ja kitsede)
Komisjoni Määrus 2629/ detsembrist a, mis sätestab täpsed reeglid Nõukogu Määruse 820/97 rakendamiseks kõrvamärkide, farmiregistrite ja veisepasside osas veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomiseks.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus 1760/ juulist a, millega luuakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning veiseliha ja –lihatoodete märgistamise nõuded ning tunnistatakse kehtetuks Nõukogu Määrus 820/97

128. 01.01.2006 Rahvatervis, loomatervis, taimetervis
Nõukogu Direktiiv 91/414/EMÜ,15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta.
Nõukogu Direktiiv 96/22/EÜ 29. aprillist a, mis keelustab teatud hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ning β-agonistide kasutamise loomakasvatuses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused
Euroopa parlamendi ja Nõukogu Regulatsioon No 999/2001, millega luuakse nõudeid transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) ennetamiseks ja tõrjeks

129. Haigustest teavitamine
Nõukogu direktiiv 85/511/EMÜ, mis esitab meetmeid suu-ja sõrataudi tõrjeks
Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, mis esitab üldisi meetmeid teatud haiguste tõrjeks ja spetsiifilisi meetmeid sigade vesikulaarhaiguse tõrjeks
Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, mis sätestab lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskirju

130. Alates Loomade heaolu
Nõukogu direktiiv 91/629 vasikate kaitsest nende pidamisel
Nõukogu direktiiv 91/630 sigade kaitsest nende pidamisel
Nõukogu direktiiv 98/58 põllumajandusloomade pidamisest