1. Tallinna elanike tervisekäitumise mõjutamine
Ene Tomberg
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

2. Kogukonnad Tallinnas

3. Üle 65-aastased – (2007)

4. Hõivatud tööjõud – (2007)

5. Kogukonnad Tallinnas

6. Kogukonnad Tallinnas

7. Lapsi 0-19 aastat – (2007)

8. Kogukonnad Tallinnas
Mis kasu on ravida inimeste haigusi ja siis saata neid tagasi tingimustesse, mis teevad neid haigeks?

9. Turvalise kogukonna indikaatorid
1. Partnerlusel ja koostööl põhinev infrastruktuur;
2. Programmid, mis põhinevad erinevate soo- ja vanusgruppide, keskkondadel ja on konteksti arvesse võtvad;
3. Sotsiaalökoloogiline lähenemine - suunatud kõrge riskiga gruppidele ja keskkondadele;
4. Vigastuste levimuse ja põhjuste monitoorimine;
5. Programmide mõju hindamine;
6. Järjepidev osalemine riiklike ja rahvusvahelistes võrgustikes.
Allikas: WHO Collaborating Centre for Injury Prevention and Safety Promotion
Karolinska Institute June 2002

10. Õnnetusjuhtumite ennetamine
Turvalise kogukonna areng ajaloos on määratlenud erinevad strateegiad ja meetodid
Õnnetusjuhtumite ennetamine
(Juhuslik juhtum)
Vigastuste ennetamine
(Meditsiiniline juhtum)
Turvalisuse edendamine
(Sotsiaalne fenomen)

11. Kolm erinevat lähenemist turvalise kogukonna loomisel..
Strateegia
Mõju
Eesmärk
Näited
Traditsiooniline tervisekaitse
Keskkonna füüsilised mõjud
Vähendada keskkonna toksilist mõju ja füüsilist koormust
Hügieen, kaitsevahendid
Traditsioonilised turvalisuse programmid kogukonnas
Kõrge vigastuste levimus ja suured kulutused sellega seoses
Vähendada individuaalseid vigastuste riskitegureid koolituste ja toetusprogrammidega
Turvalisuse programmid, nõustamine
Turvalisust edendav kogukond
Turvatunde puudus, pinge, ebakindlus ja tervisehäirete ilmnemine
Parendada kogukonna psühhosotsiaalset keskkonda, suurendada sotsiaalset toetust/sidusust võimestada kogukondi, arendada keskkondi
Igaühe kaasatus otsusetegemisse,
planeerimisse; ühistegemised,
identiteet.

12. SEKKUMISTE TASANDID MIKROTASAND Käitumine Perekond Kodu
Sidemed sõpradega
Ootused
Lähedussuhted
Kultuur
Sotsiaalne kapital
keskkond
MESOTASAND
kodukant/paikkond
Kool/ töökoht
Töövõimalus
Puhas vesi/toit/õhk
Kaasav omavalitsus
Keskkond
MAKROTASAND
- Poliitika
Makromajandus
Seadusandlus
Regulatsioon
Maksupoliitika
Investeeringud
Võimalused
Turvalisus
Õiglus
Ressurside jagamine
Sotsiaalne kapital
Keskkond

13. Sotsiaalse vastutuse viis faasi
Kaitsepositsioon –
“See ei ole meie asi!”
Kuuletumise faas –
“Me teeme vaid niipalju kui nõutakse!”
Tunnistamise faas –
“Uhhh, elu sunnib!”
Strateegiline faas –
“See annab meile teiste ees eelised!”
Kodanikutunnetuse faas –
“See on loomulik igapäevatöö osa!”

14. Tervise arengukava visioon:
Tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ning ökoloogiliselt tasakaalustatud linnas

15. Tervisepoliitika eesmärk
Luua võimalused ja tingimused, et saavutada
tervena elatud eluea pikenemine Eestis meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani ning
keskmise eluea tõus meestel 73 ja naistel 80 eluaastani aastaks 2015

16. Peamised tervisepoliitika valdkonnad
Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises
Tervisliku ja turvalise arengu tagamine lastele ja noorukitele
Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine
Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine

17. Tervisepoliitika põhineb väärtustel:
Inimõigused
Ühine vastutus tervise eest
Võrdsed võimalused ja õiglus
Sotsiaalne kaasatus
Tõenduspõhisus

18. Arengukava sisu:
Eeldatav eluiga, tervena elatud aastad ja tervise enesehinnang
Haigestumine, haiguskoormus ja suremus
Sotsiaalsed tervisemõjurid
Laste ja noorte tervisenäitajad
Tervist mõjutav keskkond
Tervist mõjutavad valikud igapäevaelus

19. Kus oleme täna?
Tallinlastel on tervise enesehinnang tõusnud oluliselt aastaste seas ning aastaste laste vanusegrupis.
Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud meeste tervise enesehinnang on tõusnud 25%-lt kuni 51%-ni, naistel vastavalt 20% kuni 52%-ni.
Oma tervist halvaks hindavate elanike osakaal on püsinud stabiilsena 10-12% piires
15-aastastest poistest pidas end aastal haigeks 8%, aastal 13%
Tallinnas oli suremus õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 119/ elaniku kohta (2005)
Kasmel 2005; Laidmäe ja Allaste 2004

20.
Eestis on imikusuremus langenud 14,4 (1000 sünni kohta) 5,4-ni
Aastal 2005 esines 56% koolimineval lapsel mingi tervisehäire ( Haigekassa, 2005)
Viiendik lastega peresid ja ligi kolmandik üksikvanemaga peresid Eestis elab allpool vaesuspiiri (Tiit, 2006)
Vähemalt pool aastat rinnapiima saanud imikute arv on Tallinnas 53% ( Statistikaamet, 2006)
Laste immuniseerimise määr vabariigis 97%, Tallinnas 94,7% (Jürgens, 2006)

21. Hetkeolukord:
2007. aastal suri alkoholimürgituse tõttu 31 meest ja 10 naist.
Ligi 2/3 õpilastest on vähemalt kord elus purjus olnud, viiendik üle 10 korra
2007. aastal oli SA Tallinna Lastehaiglas ravil 67 alkoholimürgistusega last.
Kanepi proovimisega alustatakse vanuses 12 aastat, alkoholi kui väratinarkootikumi proovivad juba aastased.
Süstivate narkomaanide üldarvust kuni 62% on HIV-nakatunud
Tallinnas on diagnoositud 2345 HIV-nakkuskandjat ja 69 AIDsi haiget aastal on diagnoositud Tallinnas ja Harjumaal 143 uut HIV-nakkusjuhtu.

22. Alkoholi vastu: Kehtestatud alkoholi jaemüügi piirang
Tegutseb anonüümsete alkohoolikute rühm
Eesti Karskusliit AVE
Kaks alkoholivaba noortekohvikut.

23. Miks on terviseaudit vajalik?
Võimaldab demonstreerida selgelt ja läbipaistvalt sotsiaalsete funktsioonide täitmist;
Paraneb kogukonna tervis ja elukeskkond ja muutub tervisttoetavamaks;
Tõuseb kogukonna maine ja sotsiaalne usaldus ning sidusus;
Paraneb organisatsiooni produktiivsus, suhted ja juhtimine;
Suureneb turvalisus.

24. Viimase aasta jooksul toimunud muutused Eestis:
*oma toitumisharjumusi muutnud tervislikumaks 38%,
*kehalist aktiivsust suurendanud 32%, *suitsetamisest loobunud 10%,
*ei tarbi või on vähendanud alkoholi tarbimist 6%,
*muutunud sotsiaalselt aktiivseks (enesearendamine, sõpradega suhtlemine, vaba aja veetmine perega) 5% küsitletuist.
“Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008” - sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa uuring

25. Elanike hinnang oma tervisele

26. Mida saab teha Tallinn muutusteks linnaelanike tervises?
Toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut
Saavutada linnaosade, asumite ja organisatsioonide tasanditel linaelanike kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse
Parandada elanike tervisesuutlikkust
Parandada inimeste elu-, töö ja rekreatsioonitingimusi ja –keskkonda;
Teha kergemaks linnaelanike tervist toetavad valikud
Parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste kättesaadavust.

27. I Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine.
“Tallinna rahvastiku tervise arengukava ” peamised tegevusvaldkonnad arengukava alaeesmärkide saavutamiseks
I Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine.
II Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine.
III Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine.
IV Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine.

28. Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
Fookus suutlikkuse arendamisele:
Võrgustike ja tervise töögruppide arvukuse laiendamine;
Võrgustike pädevuse ja oskuste arendamine lahendada oma vastutusvaldkonnas ja/või kogukonnas terviseprobleeme;
Linnarahva hulgas sotsiaalse toetuse saavutamine kohalike terviseprobleemide (vt kõrval) lahendamisele.
Fookus peamistele probleemidele:
I Vigastuste ennetamine
II HIV/AIDSI ja uimastiennetus
III Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine

29. I Laste tervist toetava ja turvalise arengu tagamine.
Toetada lapse varajast arengut tõhusa kommunikatsiooni­süsteemi loomisega, koordineerides infovahetust lapsevanemate, haridusasutuste ja esmatasandi tervishoiu vahel, et tagada lapse heaolu ja tervis.
- Rasedatele ja noortele peredele terviseteenuste süsteemi arendamine
( Pelgulinna SM perekeskuse käivitamine)
- Lapse varase arengu hindamise süsteemi väljaarendamine ja uuringu käivitamine
- TEL ja TEK võrgustiku laiendamine ja koordineerimine laste, õpetajate ja lastevanemate terviseteadlikkuse tõstmiseks
- Erivajadustega laste varane väljaselgitamine ja vajalike rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse suurendamine
Projekt “Traumade ennetamine Tallinna linnas” (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Eesti Haigekassaga) koos traumade tõttu statsionaarsele ravile sattunute kaardistamisega
Liiklusalased koolitused linnaosades erinevatele sihtgruppidele, sealhulgas noorte jalgratturite koolitused lubade taotlejatele, liiklusalased konkursid lasteaedadele ja koolidele võimalusel liiklusväljakute rajamine lasteaedade territooriumil
Väikelaste traumade ennetamise töötoad ja koolitused linnaosades
Õpetajate esmaabialased koolitused
Suitsuandurite propageerimise üritused ja kampaaniad lasteasutustes (“Nublu aitab” jt)

32. Biotehniline paradigma
Vigastusi on võimalik pehmendada ja vältida tehniliste vahendite muutustega.
(Hugh DeHaven, 1939)

33. II Ühiskonna sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine.
*tervisedendusspetsialisti töölerakendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine linnaosades
*linnaosade/asumite tervisetöögruppide moodustamine ja rahva tervise auditi läbiviimine
*linnaelanike, eelkõige sotsiaalselt tundlike gruppide kaasamine linnaosas
planeeritud tegevustesse, vältides sellega nende väljalangemist sotsiaalsest ja
materiaalsest kindlustatusest
* sotsiaalhoolekande arengukava ja sellega seonduva tegevuskava
väljatöötamine
*tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele
gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta
* sotsiaalsete tervisemõjurite uuringud koostöös ülikoolidega.

34. III Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine.
Turvalise keskkonna liikumise käivitamine, koordineerimine ja seire linnaosades vastavalt rahvusvahelise „Turvalise linna“ liikumise põhimõtetele.
Informatsiooni edastamine linnaosa elanikele õhusaaste allikate kohta (infotelefoni käivitamine) ning sekkumine vajaduse korral
Toetava keskkonna loomine linnaelanike igakülgseks kehaliseks aktiivsuseks, kogupere väljakute rajamine tulenevalt teemaplaneeringust
Ohutu ja tervisliku töökeskkonna soodustamine Tallinna ettevõtetes ja organisatsioonides, k.a. koolide renoveerimine
Tööstressi alase küsitluse läbiviimine meestele linnaosavalitsustes ja linnavalitsuses (koos tööinspektsiooni ja TTÜ-ga)

35. IV Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine.
Kultuurikeskuste, eakate päevakeskuste, spordikeskuste ja noorte vabaajakeskuste toetamine tervist väärtustava, terviseteavet ja nõustamist pakkuva keskkonnana.
Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedasteks tervislikeks liikumis- ja kultuuriharrastusteks, vaba aja veetmiseks, sh linnaosade koolivõimlate planeeritud rakendamine, mis tagab koolivõimlate kasutamise asumi elanikele.
Elanikkonna motiveerimine füüsilise aktiivsuse suurendamiseks meedia ja tervisespordipäevade laialdasema organiseerimisega .
Elanike tervisliku toitumise, liikumisharjumuste ja turvalise liiklemise edendamine vastava info jagamisega.
Uimasti- ja HIV/AIDSi probleemidega toimetuleku oskuste parandamine professionaalse koolitus-nõustamisteenuse abil.
Elanikkonna tervise konverentsi organiseerimine koos elanike tervisenäitajate aastaraamatu koostamisega.

36. Eelistatud tervisealase info allikad

37. Läbiviijad:
Ametid – eeskätt haridusamet, keskkonnaamet, spordi- ja noorsooamet
Linnaosavalitsused, tervisedendusspetsialistid
Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ( sotsiaalsete tervisemõjurite alased uuringud)
Erinevad mittetulundusühingud ja organisatsioonid
ning meedia
Ettevõtted

39. Vajadus indikaatorite monitooringuks
Muudatuste määratlemiseks arengukava elluviimisel;
Kaug- ja lähitulemuste hindamiseks;
Erinevate sektorite (haridus, keskkond, linnaplaneerimine, sotsiaal- ja tervishoid, jt) järjepideva tervisetegevuste kvaliteedi kindlustamiseks;
Ressursside säästlikuks kasutamiseks;
Võrgustike suutlikkusehindamiseks.
Käesoleval ajal eksisteerivad indikaatorid ei peegelda tervisemõjurite olukorda.

40. Indikaatorite jaotumus- kokku 111
Terviseindikaatorid
Suremuse indikaatorid
Haigestumuse indikaatorid
Tervisemõjurite indikaatorid:
keskkonna,
sotsiaalsed,
hariduslikud,
majanduslikud,
käitumuslikud,
kultuuri jt
• Mõju indikaatorid
Tervisealane kirjaoskus,
Suutlikkus lahendada terviseprobleeme
• Protsessi indikaatorid
Teenuste kvaliteet
Protsessi kvaliteet

41. Vajadused täiendavateks uuringuteks:
Laste varajase arengu uuring (EDI) -
Sotsiaalsete tervisemõjurite uuring
Sotsiaalselt tundlike gruppide kaardistamine
Sotsiaalselt tundlike gruppide vajaduste uuring

42. Ülikoolide panus
Magistrandid TLÜ ja TTÜ-st igasse linnaosavalitsusse ja STA-sse.
Sotsiaalsete tervisemõjurite uuring – TLÜ ja TTÜ ühisuuringuna.

43. Indikaatorid peaksid regulaarselt sisalduma Tallinna linna näitajate kogumikus.

44. “We must do that which we think we can not
“We must do that which we think we can not.” Eleanor Roosevelt ( )!