1. Anu-Mai Lillo anumai.lillo@kjpg.tartu.ee
Jazz 4
Anu-Mai Lillo

2. Progressiivne jazz
Puudutab valgeid mehi ja suuri svingiorkestreid algul.
Valged tahtsid erinevat.
Sving, mis teeb arengu klassikalise muusika suunas.
Omane on see, et kokku on pandud svingi elementidest ja kasutatud klassikalist arendust.
Lõhuti lakooniline vorm.
Massiivne orkestratsioon.

3. Stan Kenton (pianist)
1941. a. lõi orkestri "Artistry Of Rhythm Orchestra".
Kenton's Sound – uus jazzi kõla, mis leidis jäljendamist.
Jazzihariduse alusepanija.
Käis pundiga mööda Ameerikat ja korraldas nn. workshop'pe.
Kuulasid noori mängijaid, parandasid nende mängu, lugesid loenguid jne.

4. Woody Herman (saksofon)
Kasutab uusi kõlasid ja värve.
Märgusõnaks saab "Herd" (kari).
Kõik orkestrid olid karjad (herds).
Suutis leida noori talente, nad tööle panna ja hoida orkestri juures.
Tohutu organiseerimisvõimega.
Sulatas bigbändi muusikasse jazz-rocki elemente.

5. Progressiivne jazz Lood: "The Great Escape„
"Four Brothers„
"Early Autumn„
„Sister Sadie“

6. Cool jazz
Stiil arenes bebopist, võttis üle harmoonia (altereeritud akordid).
Meeleolu on aga vastand bebopile.
Sissepoole ja vaoshoitud.
Bebopis olid passaažid natuke ettepoole mängitud – solist tõmbas rütmigruppi.
Cool jazzis on laid back – solist mängis fraase aeglasemalt – rütmigrupp tõmbas solisti.
Bebop oli improviseeritud, cool'i puhul oli kõik noodistatud.

7. Cool jazz
Tugev seos on kammermuusikaga, läbikomponeeritud, palju laenatakse klassikalisest muusikast.
Lisaks teistele puhkpillidele, olid kasutusel veel metsasarv ja tuuba.

8. Miles Davis Must trompetist, kelle puhul stiilidest rääkida ei saa.
Muusika, mis oli vanem kui kuus kuud, oli tema jaoks juba liialt vana.
Heroiini üledoos ja viis aastat ta pilli ei mängi.
70-datel pöördus jazz-rocki poole, kasutas elektroonikat.

9. Davis kui improvisaator:
mulje nagu oleks välja kirjutatud, laulupärane
keskregistris, pikad noodid
konservatiivne harmoonia – ei lähe saateharmooniast välja
ootamatud rütmilised leiud
50-datel hakkab kasutama harmon-sordiini (terav kõla)
hakkab kasutama flügel-horni (pehmem sound, madalam register)
50-date lõpus siirdub laadilisse muusikasse
harmoonilise kulgevuse aeglustumine, ostinaatsete teemade kasutuselevõtt (plaadistas kogu "Porgy ja Bess"-i harmon-sordiiniga mängides)
1986. a. saab elutöö eest Juilliardi ülikoolis doktori kraadi

10. Bossa Nova Stiil saab alguse 60. a-te Brasiilias Rajajad:
Antonio Carlos Jobim (oli klassikalise haridusega klaverimängija)
João Gilberto (laulja, mõtles välja kitarrile rütmilise poole)
Aluseks oli samba rütm ja tempo oli aeglasem

11. Bossa Nova
Lauljanna Astrud Gilberto pani aluse bossa nova laulustiilile.
Hea omadus oli see, et ta pidas viisi ja oskas inglise keelt, portugali keel Ameerikas ei müü.
Bossa Nova on segu cool jazzist, Euroopa klassikalisest muusikast ja Brasiilia algupärasest muusikast (samba).
Omane on õrn korduv motiiv akustiliselt kitarrilt.
Lihtne lauldav meloodia, vastandiks keerukas harmoonia.

12. Järgneb Hard-Bop