1. Kestliku arengu eesmärgid
Kui palju me neist teame?

2. Arengueesmärgid: MDGs
MDGs (Millennium Development Goals) – aastal toimunud ÜRO tippkohtumisel allkirjastasid kõik liikmesriigid aastatuhande deklaratsiooni, mis rõhutas maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise.
Võeti vastu 8 aastatuhande arengueesmärki (MDGs), mida saavutada aastaks 2015.

3. Arengueesmärgid: SDGs
SDGs (Sustainable Development Goals) – aastal võetakse ÜRO-s vastu uued kestliku arengu eesmärgid, mis ühendavad vaesuse vähendamise temaatika keskkonna jätkusuutliku arengu teemadega.
Uusi kestliku arengu eesmärke on kokku 17.

4. Arengueesmärgid: MDGs ja SDGs
Millennium Development Goals
aastatuhande arengueesmärgid
aasta 2000
8 eesmärki
vaesuse vähendamine
SDGs
Sustainable Development Goals
kestliku arengu eesmärgid
aasta 2015
17 eesmärki
vaesuse vähendamine ja keskkonna kestlik areng

5. KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID
VALDKOND
EESMÄRK
Väärikus
1. Kaotada kõikjal vaesus.
5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus, suurendada naiste ja tüdrukute õigusi.
Rahvastik
2. Kaotada näljahäda, parandada toitumust ja edendada säästvat põllumajandust.
3. Võimaldada kõigile tervislik elu ja parandada heaolu.
4. Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused.
Planeet
6. Tagada kõigile ligipääs veele, vee säästev kasutamine ja korralikud sanitaartingimused.
12. Edendada säästvat tarbimist ja tootmist.
13. Kiiresti kokku leppida meetmed kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemiseks.
14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et tagada nende jätkusuutlik areng.
15. Kaitsta Maa ökosüsteeme ning edendada nende jätkusuutlikku kasutamist ja metsade säästlikku majandamist, peatada kõrbestumine, maa seisundi halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävinemine.
Partnerlus
17. Suurendada vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks.
Õiglus
16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi ning tõhusaid ja võimekaid institutsioone, tagada kõigile ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel.
Jõukus ja õitseng
7. Tagada kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus.
8. Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile.
9. Jätkusuutliku taristu väljaehitamine, kaasava ja jätkusuutliku tööstuse edendamine ning innovatsiooni tugevdamine
10. Vähendada ebavõrdsust riigisiseselt ja riikide vahel
11. Muuta linnad ja inimasumid kaasavaks, ohutuks ja jätkusuutlikuks
Välisministeeriumi seletuskiri: Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast aastat“ kohta ( Sustainable development goals: changing the world in 17 steps – interactive, The Guardian ( ) (bit.ly/14Xyt8H).

6. Maailmas oli 2015. aasta märtsis 7,3 miljardit inimest.
Kui palju neist elas linnas?
45%
50%
54%
60%

7. 54% maailma elanikkonnast elas 2015. aastal linnas.
Suure linnastumusega riigid, kus linnarahvastiku osakaal kogu rahvastikus on 80% ja enam, on näiteks Belgia, Suurbritannia, Iisrael, Austraalia, Rootsi, USA, Uus-Meremaa ja Taani.
Linnastumisega on käinud kaasas slummide ehk n-ö pilpakülade teke. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olid slummid levinud USA ja Euroopa riikide linnapiirkondades.
Alates 20. sajandi keskpaigast seostatakse slumme eeskätt arengumaadega.

8. ühel viieteistkümnest
Kui paljudel inimestel maailmas pole
ligipääsu puhtale joogiveele?
ühel kümnest
ühel viieteistkümnest
* You can check the current exchange rates for US$ to UK£ conversion at
ühel kolmekümnest
ühel viiekümnest

9. Kui mitu last maailmas ei saa põhiharidust?
40 miljonit
58 miljonit
66 miljonit
75 miljonit

10. Õigus haridusele on inimõigus!
58 miljonit last maailmas ei saa põhiharidust.
Maailmas on lapsi 2,2 miljardit. Kas 58 miljonit on palju?
Õigus haridusele on
inimõigus!
Haridus on toimiva kodanikuühiskonna alustala.
“Igal inimesel on õigus haridusele. […] Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele ja inimõigustest ning põhivabadustest lugupidamise suurendamisele.” Inimõiguste ülddeklaratsioon, Artikkel 26

11. Mis on suurimad ohud maailma
toiduturvalisusele?
rahvastiku kasv
toidu hind
kliimamuutused
kõik eelnevad

12. Toiduturvalisus (ingl food security) on inimese varustatus toiduga, mis on talle vajalik aktiivseks ja tervislikuks eluks.
Euroopa Liidus raisatakse aastas ligi 90 miljonit tonni toitu, mis on umbes pool Euroopa toodetud toidust. Kõige suurem osa raisatud toidust (42%) tuleb kodumajapidamisest.

13. rannikualade hävimine
Mis järgmistest ei ole kliimasoojenemise
tagajärg?
suuremad kalasaagid
uued nakkushaigused
liikide hävimine
rannikualade hävimine

14. 1% 5% 8% 20% Kui palju maailma energiast toodetakse
taastuvatest allikatest? 1% 5% 8%
20%

15. tarbimisharjumustest migratsioonist
Millest sõltub planeedi jätkusuutlik areng
kõige rohkem?
rahvastiku arvust
naiste viljakusest
inimeste
tarbimisharjumustest
migratsioonist

16. Ökoloogiline jalajälg
Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on.

17. Rwanda Rootsi Kuuba Soome Millise riigi parlamendis oli kõige rohkem
naisi aasta veebruari seisuga?
Rwanda
Rootsi
* You can check the current exchange rates for US$ to UK£ conversion at
Kuuba
Soome

18. Kes on nii öelnud? Bono Lennart Meri Hillary Clinton Nelson Mandela
“Nagu orjus ja apartheid, vaesus pole loomulik. See on inimeste
poolt loodud ja selle võib võita ja hävitada inimeste tegude kaudu”
Kes on nii öelnud?
Bono
Lennart Meri
Hillary Clinton
Nelson Mandela

19. Nelson Mandela
1918–2013
revolutsionäär ja poliitik,
Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president, apartheidivastase liikumise sümbol
“Maailm on kaotanud ühe suure headuse ja humanismi sümboli ning rahu, andestamise ja vastupanu ikooni.”
Toomas Hendrik Ilves, 6. detsember 2013

20. aastal 2010 aastal 2001 aastal 2014 seda ei saavutatudki
Millal saavutati aastatuhande arengueesmärk
vähendada vähemalt poole võrra äärmises
vaesuses elavate inimeste arvu?
aastal 2010
aastal 2001
aastal 2014
seda ei saavutatudki

21. Mis sa arvad, kas ja millal …
… tagatakse kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus.
... kaotatakse kõikjal vaesus.
... võimaldatakse kõigile kvaliteetne haridus.
... on ühiskonnad rahumeelsed ja kaasavad, institutsioonid tõhusad ja võimekad ning kõigil on ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel.
… on tarbimine ja tootmine säästev.
… on sood võrdsed.
… on linnad ja inimasumid kaasavad, ohutud ja jätkusuutlikud.
… suurendatakse vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks.
… on kõigil võimalik elada tervislikult ja hästi.

22. “Maailm meie ümber muutub,
kui me teda puutume
ja me ise muutume,
kui see maailm meisse puutub”
Onu Volgi Värsiaabits